3-14-50809/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

23.05.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50809

Haldusasi

Silver Pilleri kaebus Tartu Linnavalitsuse vastu tema

valijate nimekirja kandmise kohustamiseks ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.05.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Silver Pilleri määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 16.05.2014. a määrus

muutmata ja Silver Pilleri määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla kinnipeetav Silver Piller esitas 26.04.2014 Tartu linnasekretärile taotluse,

milles palus võimaldada tal osaleda 25.05.2014 toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

2. 02.05.2014 vastuses selgitas Tartu linnasekretär valijate nimekirja koostamise põhimõtteid

ning leidis, et S. Pilleri taotlus valijate nimekirja muudatuse tegemiseks tuleb jätta

rahuldamata.

3. Tartu Halduskohtule jõudis 14.05.2014 Tartu linnasekretäri kaudu S. Pilleri 12.05.2014

allkirjastatud kaebus tema Euroopa Parlamendi valijate nimekirja kandmiseks ettekirjutuse

tegemiseks. Kaebaja märgib, et kui mingil põhjusel jääb tema kaebuse eesmärgiks olev

valimistel osalemine saavutamata, palub talle mittevaralise kahju katteks määrata summa,

mis oleks proportsioonis Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) poolt analoogsetes asjades

määratud summadega. Kuna kaebaja soovib eelisjärjekorras ikkagi valimistest osa võtta,

palub ta kohaldada esialgset õiguskaitset, sest vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi

saavutamine osutuda võimatuks, kuna valimised toimuvad juba 25.05.2014. Kaebusele oli

lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohtu 16.05.2014. a määrusega vabastati S. Piller kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest osaliselt ja kohustati S. Pillerit tasuma riigilõivu summas 15 eurot. Sama

määrusega jättis halduskohus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis

S. Pillerile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 2 päeva määruse kättesaamisest arvates.

Halduskohus märkis, et kaebaja menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavaks

sissetulekuks kaebuse esitamisele eelnenud neljal kuul on 35,46 eurot, mis teeb tema

kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 17,73 eurot. Kaebaja peaks lähtudes

riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-st 3 tasuma kaebuse esitamiselt riigilõivu summas 250 eurot.

Põhjendatud on vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest osaliselt ning nõuda riigilõivu

tasumist ulatuses, mis ei ületa kaebaja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. 19.05.2014 saabus Tartu Ringkonnakohtule S. Pilleri määruskaebus Tartu Halduskohtu

16.05.2014. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks, millega vabastati ta riigilõivu

tasumisest osaliselt. S. Piller taotleb enda vabastamist täielikult riigilõivu tasumisest kaebuse

esitamisel.

Määruskaebuse kohaselt ei tohiks saada asjaolu, et S. Pilleril puudub kindel kuu sissetulek ja

tema lähedased ei ole nõus tasuma riigilõivu, takistuseks demokraatlikus õigusriigis õiglaseks

kohtumenetluseks. Seda selgitab EIK lahend Marina vs Läti, kus peetakse riigilõivu küll

normaalseks norminõudeks, mis aga ei tohi võtta isikult võimalust saavutada oma kohtuasja

sisulist läbivaatamist.

S. Piller märkis, et kuigi tema vanglasisesele isikuarvele on laekunud viimase nelja kuu

jooksul 118,21 eurot, millest 82,75 eurot on kinni peetud vabanemis- ja nõuetefondi, kulub

tal 8,87 eurot ühes kuus toidulisandite ja hügieenitarvete ostmiseks. Hetkel on kaebaja

isikuarve tühi ja keegi tema lähedastest ei olnud nõus nõutavat riigilõivu tasuma. Kui

käesolev kaebus ei jõua enne 25.05.2014 Riigikohtusse, on S. Piller jäetud meelevaldselt

valimisõigusest ilma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.05.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja

S. Pilleri määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud

määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 201 lg 4, 203

lg 2).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. S. Piller esitas halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Linnavalitsuse kohustamist anda

välja haldusakt või sooritada toiming ja avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamist,

kuna Tartu Linnavalitsus ei lisanud tema nime Euroopa Parlamendi valimiste valijate

nimekirja. RLS § 571 lg 3 alusel peaks kaebaja sellise nõude pealt tasuma riigilõivu summas

250 eurot, kuna ta ei ole märkinud, millises summas ta kahju hüvitamist soovib, vaid on

jätnud hüvitise summa kohtu määrata. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja ei ole

võimeline tasuma riigilõivu sellises summas, kuna HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvestatud

kaebaja kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks on 17,73 eurot.

HKMS § 110 lg 1 p 1 sätestab, et isiku taotlusel võib kohus määrata, et menetlusabi saaja

vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 alusel on

menetlusabi üheks tingimuseks ka see, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. See,

kas kaebaja vabastatakse riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt, on halduskohtu

kaalutlusotsus. Käesoleval ajal on halduskohus ringkonnakohtu arvates õigesti asunud

seisukohale, et kaebaja täielik riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud ja

leidnud, et kaebaja on võimeline oma sissetulekute alusel tasuma riigilõivu 15 euro suuruses

summas.

8. Määruskaebuses esitatud väidetest saab järeldada S. Pilleri seisukohana, et menetlusabi

taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta ka kulutusi, mis on tehtud toidulisandite ostmiseks

ja hügieenitarvete soetamiseks. HKMS § 112 lg 1 p 1 selliste kulutuste mahaarvamist

kinnipeetava sissetulekust ei võimalda. Ringkonnakohus viitab siinjuures Riigikohtu

12.03.2014. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-82-13, mille p-s 12 kohus leiab, et lõivustatava

avalduse esitamise üle otsustab isik ise, mistõttu ei ole riigilõivu puhul tegemist summaga,

mille käsutamisõigust isikul pole. Seetõttu puudub alus hügieenitarvetele ja toidule tehtud

kulutuste võrdsustamiseks HKMS § 112 lg 1 p-s 1 loetletud mahaarvamistega. Seega saab

vastuseks määruskaebuses toodud väitele märkida, et kaebaja kulutusi toidule ja

hügieenitarvetele ei ole eeltoodud Riigikohtu lahendi alusel põhjendatud lugeda kulutusteks,

mida peaks arvestama ühe kuu keskmise sissetuleku arvestamisel. Kinnipeetavate

toitlustamise ja ka muude vajaduste rahuldamise tagab suuremas osas vangla, mistõttu ei ole

põhjendatud nimetatud kulutuste kaebaja sissetulekutest mahaarvamine.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb analüüsida

kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu vältel,

mistõttu ei ole asjakohane S. Pilleri väide, et tema isikukontol määruskaebuse esitamise

ajal (19.05.2014) raha ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Madis Ernits

Agu Timmi