1-14-1019/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1-14-1019

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.05.2014. a kell 10.10, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-1019 (13260104767)

Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks Kriminaalasi

E.V süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Riita Serikova

Süüdistatav

E.V

, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi

kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; ei tööta, töövõimetuspensionär (60% töövõimekaotust); elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistamata ja väärteokorras karistamata. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.12.2013. a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada E.V KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta E.V-le mõistetud ning kandmata 3 (kolm

) kuud vangistust tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui E.V ei pane

1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta E.V-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 09. juunil 2014.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada E.V suhtes kohtuotsuse –

– jõustumisel.

Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista E.V-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot;

 kaitsjatasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot;

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et E.V on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 568,50 eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist tasuda iga kuu vähemalt 48,00 (nelikümmend kaheksa ) eurot kuus ning 12-l (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 40,50 (nelikümmend eurot ja viiskümmend senti) eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või

EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002

(Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-14-1019, E.V, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus E.V süüdistatakse selles, et tema, 23. detsembril 2013 kella 19.35 ajal juhtis Võrumaal

Lasva vallas Pindi – Verijärve tee 1. kilomeetril sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga xxxxxxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli etanoolisisaldus vähemalt 1,07 mg/L, mis LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove ning millise teoga pani toime KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.V-le karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus E.V suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata E.V katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded:

- elada kohtu määratavas alalises elukohas;

- ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena E.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära viieks kuuks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav

E.V aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav E.V , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.V süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

E.V menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 36 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

E.V on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude maksmise ajatamist, kuna ta on töövõimetuspensionär ning seega on temal väike sissetulek. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades E.V sissetulekut, käib E.V-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades E.V varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel E.V-le võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik