4-13-6419/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Indrek Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

Kohtuistungi aeg

19.mai 2014.a., Rapla

16.mai 2014.a.

Väärteoasja number

4-13-6419

Väärteoasi

Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo avaldus aresti täitmisele pööramiseks Kohtuväline menetleja Võlgnik Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskond (asukoht Pikk Pärnu, laane@politsei.ee)

O.L , isikukood xxx, elukoht xxxxx

maakond xxxxxx vald xxxxxxxxxx küla xxxxxxx talu,

xxxxx

RESOLUTSIOON

Jätta Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo avaldus O.L-ile 16.oktoobri 2013.a. Pärnu Maakohtu kohtumääruse alusel ette nähtud aresti täitmisele pööramiseks rahuldamata. Pikendada O.L-ile ette nähtud üldkasuliku töö tegemise tähtaega üheteist kuu võrra arvates kohtu määruse jõustumisest. Koopia määrusest saata Politseija Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonnale, O.L-ile ja kohtutäitur Õnne Pajurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kohtumenetluse pool 10 päeva jooksul, arvates määruse tegemise päevast, esitada Pärnu Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Pärnu Maakohtu 16.oktoobri 2013.a. määruse kohaselt oli O.L kohustatud tegema tasumata rahatrahvi asenduseks kaks tundi üldkasulikku tööd ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest alates. Üldkasuliku töö koordineerijaga kokkulepitud päeval võlgnik üldkasulikku tööd tegema ei asunud ja ei teatanud mitteilmumise põhjustest. Kuna O.L osales kohtuistungil, kus talle üldkasuliku töö tegemise kohustus määrati, pidi ta olema teadlik kohtumääruse sisust ja üldkasuliku töö määramise ning selle täitmise korrast. Seetõttu oli põhjus arvata, et võlgnik hoidis teadlikult üldkasuliku töö täitmisest kõrvale ja kohtuväline menetleja esitas taotluse üldkasuliku töö asendamiseks arestiga karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi. O.L tunnistab, et töö on tegemata, kuid ta soovib trahvi tasuda. 21.aprillil 2014.a. sündis tal laps. Üldkausliku töö tegemine ega aresti kandmine ei ole praegu võimalik. Kohus leiab, et praeguses olukorras ei saa O.L-ilt nõuda üldkasuliku töö tegemist või aresti kandmist. Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 210 3 lg 2 kohaselt võib kohus kohtuvälise menetleja taotluse alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatada, kui süüdlane ei saa tööd teha haiguse, perekondliku olukorra, ajateenistuse või õppekogunemisel viibimise tõttu. Seadus ei näe ette üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist perekondliku olukorra tõttu. Tegemist on seaduses reguleerimata küsimusega, mille kohus peab V™S § 212 lg 1 kohaselt lahendama määrusega. Arvestades asjaolu, et O.L kasvatab äsjasündinud last, peab kohus võimalikuks pikendada talle ette nähtud üldkasuliku töö tegemise tähtaega. V™S § 210 3 lg 2 järgi tuleb kohtul uue tähtaja määramisel arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. Karistusseadustiku § 69 lg 3 kohaselt ei või üldkasuliku töö tegemise tähtaeg väärtegude puhul ületada kahteteist kuud. 16.oktoobri 2013.a. Pärnu Maakohtu kohtumääruses oli töö tegemise tähtajaks määratud üks kuu määruse jõustumisest alates. Eeltoodust alusel peab kohus vajalikuks pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega üheteist kuu võrra.

Indrek Saar

kohtunik