3-13-1911/15 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1911 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Menetlusosalised Taotleja – Maksuja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – AS Uvic Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Uvic määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AS Uvic määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-13-1911 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 12.09.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingu sooritamiseks maksukohustuslase rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele sissenõude pööramise teel, valides meetmena aresti seadmise AS Uvic (registrikood 10259621) ettemaksukontole Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) äriühingu poolt 2013. a aprillikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 3837,15 eurot. MTA alustas 02.04.2013 korraldusega nr 12.2-3/14308-1 reaalajas üksikjuhtumi kontrolli AS Uvic käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse osas perioodil 2013. a aprill. AS Uvic poolt 20.05.2013 esitatud 2013. a aprillikuu käibedeklaratsiooni alusel tekkis äriühingul käibemaksu enammakse summas 3837,15 eurot. Kontrollimise käigus selgus, et AS Uvic soetas 2013. a aprillikuus väidetavalt Alfaholding OÜ-lt (registrikood 12221551) 22 000 kg palmiõli hinnaga 26 980 eurot (sh käibemaks 4496,80 eurot) ning müüs kauba edasi AS Uvic sidusettevõttele Lätis „Druva Food“ AS hin-

3-13-1911 2(8) naga 23 100 eurot (käibemaks 0%). Alfaholding OÜ soetas 23.04.2013 arve nr 198/2013 alusel AS-le Uvic müüdud palmiõli Poikl OÜ-lt summas 26 664 eurot (sh käibemaks 4444 eurot). Transpordidokumendi (CMR) kohaselt saabus kaup Leedust UAB-lt „Leipurin“ Poikl OÜ-le, kuid kauba mahalaadimine toimus AS Uvic territooriumil. Kõik tasumised toimusid pangakontode kaudu. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et AS Uvic ei soetanud 2013. a aprillis kaupa Alfaholding OÜ-lt ning soetas selle otse Leedu äriühingult UAB „Leipurin“, millest tulenevalt on maksuhalduril alust arvata, et AS Uvic on esitanud alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 3837,15 eurot.

Maksuhalduri kahtlused tuginevad asjaoludele, et vaidlusaluse tehingu sisuks olev kaup saabus Leedust UAB-lt „Leipurin“ otse AS Uvic territooriumile, Alfaholding OÜ ja Poikl OÜ kui väidetavate vahendajate kasumlikkus antud tehingus on tavapäratult väike, Alfaholding OÜ kasutab järjepidevalt oma äritegevuses hankijatena mittetegutsevaid äriühinguid, Alfaholding OÜ ei säilita vaatamata maksuhalduri varasematele palvetele tehingutega seotud ekirjavahetusi, AS Uvic ei täitnud maksuhalduri korraldust teavitada MTA-d kauba soetamisest Alfaholding OÜ-lt, Poikl OÜ ei ole deklareerinud aprillis 2013 ühendusesisest soetust, kauba tellimuse esitas Poikl OÜ nimel Uvic Trade UAB (AS Uvic kaupade maaletooja Leedus) esindaja Nerijus Gedeika, AS-l Uvic ei tekkinud kauba müümisest Läti äriühingule „Druva Food“ käibemaksu tasumise kohustust (0% määraga maksustatav käive), kuid samas tekkis võimalus arvata maha soetuselt sisendkäibemaks summas 4496,80 eurot.

Kontrolli tulemusel selgus, et tehingute skeemis on kasusaajaks AS Uvic. MTA on ära kasutanud käibemaksuseaduse (KMS) §-s 34 antud võimalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks (viimane tagastusnõude täitmise tähtaeg 17.09.2013). Samas ei ole maksuhalduril õnnestunud selle perioodi jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid, kuna mitmed asjas olulist tähtsust omavad isikud ei ole maksuhaldurile kättesaadavad. Seetõttu saab AS-le Uvic 2013. a aprillikuus tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakse kohta maksuotsuse andmine toimuda hiljem, kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada ning MTA on sunnitud enammakse summas 3837,15 eurot vabastama AS Uvic ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist.

Kuna MTA hinnangul on maksu määramine AS-le Uvic tõenäoline, taotleb maksuhaldur eelaresti seadmist äriühingu ettemaksukontole 02.04.2013 alustatud üksikjuhtumi kontrollimenetluse raames vastava kontrolli tulemina antava maksuotsuse täitmise tagamiseks. Maanteeameti liiklusregistri andmetel omab AS Uvic 7 sõidukit: Mercedes-Benz Atego 1823L, registreerimismärgiga XXXXX; Toyota Land Cruiser 100, registreerimismärgiga XXXXX; Citroen Berlingo, registreerimismärgiga XXXXX; Mercedes-Benz S 500, registreerimismärgiga XXXXX; Toyota Rav4, registreerimismärgiga XXXXX;

Lexus RX400H, registreerimismärgiga XXXXX; Mercedes-Benz, registreerimismärgiga 436BAL. Loetletud sõidukitest viiele esimesele on maksuvõla tasumise tagamiseks 16.04.2013 seatud käsutamise keelumärked. Kahele sõidukile ei ole keelumärkeid seisuga 10.09.2013 seatud, kuid maksuhaldur leiab, et liiklusregistri kanne ei ole siduv ega pruugi kajastada sõidukite tegelikku omanikku. Sõidukite tehniline seisukord ei ole teada, mistõttu ei pruugi sõidukitel olla piisavalt väärtust. Samuti on autod likviidne vallasvara, mida on igal ajal võimalik realiseerida, ning sõidukite müügi puhul enne kontrolli lõppemist ei saa maksuhaldur kindel olla, et müügist saadud raha jääb kontrolli lõppemisel võimaliku maksu tagatiseks.

Kinnistusraamatu andmetel omab AS Uvic kahte kinnistut (registriosa nr 8819502 ja registriosa nr 9470002). Mõlemale kinnistule on MTA avalduse alusel seatud maksuvõlgade tasumise tagamiseks keelumärked Eesti Vabariigi kasuks. Lisaks on kinnistud koormatud hüpoteekidega kokku summas 6 769 254,92 eurot. AS Uvic poolt maksuhaldurile esitatud hindamisakti kohaselt on kinnistute turuväärtus 6 200 000 eurot. Seega ületavad juba praegu krediidiasutuse ja füüsilise

3-13-1911 3(8) isiku kasuks seatud hüpoteegid (summas 6 769 254,92 eurot) kinnistute turuväärtust (summas

6 200 000 eurot) 569 254,92 euro võrra. Eesti Väärtpaberikeskuse registrisse kantud andmetel AS Uvic väärtpaberikontosid ei oma. Seisuga 12.09.2013 on AS-l Uvic tasumata maksuvõlg summas 245 722,81 eurot (sh maksuotsustega nr 12.2-3/4555-8 ja 12.2-3/1012-24 määratud summa kokku 187 721,26 eurot, mille sundtäitmine on peatatud), mis on oluliselt suurem kui 2013. a aprillikuu tagastusnõude summa. AS Uvic ettemaksukontole on seatud 12.09.2013 seisuga arest summas 60 140,77 eurot (seotud 2012. a oktoobrikuu ja 2013. a jaanuarikuu käibemaksu arvestuse õigsuse kontrolliga).

Kontrollitaval perioodil on AS Uvic soetanud väidetavalt OÜ-lt Alfaholding kaupu kokku summas 26 980,80 eurot (sh käibemaks 4496,80 eurot). Seega on võimalik määratav summa suurem kui 20.05.2013 esitatud tagastusnõue. Ühtlasi on käesoleval hetkel kontrollimisel AS Uvic 2012. a augusti-, oktoobri-, novembrija detsembrikuu ning 2013. a jaanuarikuu käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsus. Eelnimetatud kontrollide käigus on tekkinud samuti põhjendatud kahtlused, et AS Uvic ei ole soetanud kaupa dokumentidel näidatud isikutelt (sh Alfaholding OÜ-lt).

Võimalik tulevikus määratav käibemaksusumma eelnimetatud perioodide kontrollide tulemusel kokku võib olla suurusjärgus 270 068,29 eurot (81 916,40 + 52 272 + 53 856 + 42 318,46 + 39 705,43). Olukorras, kus maksuhaldurile on teada, et äriühing on jätnud oma varalised kohustused määratud tähtajaks täitmata, ei saa maksuhaldur olla kindel tagastatud summa hilisema tagasinõudmise võimalikkuses. Ühtlasi ei pruugi hiljem kinnisvara sundvõõrandamisel laekuda maksuvõla katteks piisavalt vahendeid. Seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et 20.05.2013 esitatud tagastusnõude rahuldamisel enne selle aluseks oleva käibemaksu arvestuse õigsuse tuvastamist ei pruugi äriühingu varaline seis võimaldada kontrolli lõppemisel alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksta ning selle hilisem tagasinõudmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

Kontrolli käigus tuvastatu viitab kogumis asjaolule, et AS Uvic ei ole tegelikkuses Alfaholding OÜ-lt aprillis 2013 palmiõli soetanud, mistõttu puudub äriühingul õigus vastavat arvet oma käibemaksuarvestuses kajastada. Maksuhaldur on seisukohal, et AS Uvic võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ning kahjustada sellega Eesti Vabariigi huve ning muuta kontrolli lõppemisel maksuotsusega määratava võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmise võimatuks. Seetõttu esineb alus AS Uvic suhtes MKS § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud täitetoimingu rakendamiseks, sest maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat.

Juhul, kui maksuotsusega kuulub juurdemääramisele maksusumma ja tagastusnõue summas 3837,15 eurot ei kuulu rahuldamisele, tekib AS-l Uvic maksuvõlg, mille täitmine ei ole AS Uvic poolt tagatud. Juhul, kui tagastusnõue kuulub rahuldamisele, kantakse summa 3837,15 eurot AS Uvic ettemaksukontole. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui AS Uvic on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 5845,84 eurot (4496,80 eurot + 30% täitekulude katteks), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetletule.

Täitekulude võimalikku tekkimist põhjendab maksuhaldur sellega, et tagatise realiseerimisel võib tekkida täitetoimingute sooritamise vajadus, millega kaasnevad täitekulud. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.09.2013 määrusega Maksuja Tolliameti 12.09.2013 taotluse ja andis loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks AS Uvic ettemaksukontole summas 3837,15 eurot (aprillikuu 2013. a käibedeklaratsioonist tulenev tagastusnõue). Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul mää-

3-13-1911 4(8) ral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Kontrollimenetluse eesmärk on MKS §

95 kohase maksuotsuse koostamine AS-le Uvic summas 4496,80 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldused on täidetud, kuna suur osa äriühingule kuuluvast varast on juba koormatud keelumärgete ja hüpoteekidega, mistõttu ei ole määratavat maksukohusust võimalik täita äriühingu vara arvelt. Lisaks on AS-l Uvic seisuga 12.09.2013 tasumata maksuvõlg summas

245 722,81 eurot ning maksuhaldur on eelnevate maksustamisperioodide osas algatanud samuti kontrollimenetluse kahtlusel, et AS Uvic ei ole dokumentidel näidatud isikutelt kaupa soetanud. Kohus nõustub MTA hinnanguga, et olukorras, kus äriühing on jätnud oma varalised kohustused määratud tähtajaks täitmata, ei saa kindel olla tagastatud summa hilisema tagasinõudmise võimalikkuses. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad teadlikule maksupettusele ning seega võib maksukohustuslane ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma, kuna vastasel korral poleks maksupettuse läbiviimist planeerima hakatudki. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 5845,84 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.

3. AS Uvic esitas halduskohtu määruse peale 01.10.2013 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus jättis 14.10.2013 määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. AS Uvic palub 01.10.2013 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja uue määrusega jätta MTA taotlus rahuldamata. Määruskaebust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. Maksuhalduri taotluses ei ole tõendatud, et kontrolli tulemusena võimaliku antava haldusakti sundtäitmine osutub raskemaks või võimatuks ning võimaliku sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. MKS §-s 1361 sätestatud täitmist tagavate toimingute taotlemiseks tuleb MTA-l tõendada maksukohustuslase tahtlik tegevus oma maksejõuetuse tekitamiseks. Ilma selleta ei ole loa andmine täitmist tagavateks toiminguteks põhjendatud. Maksuhalduri 12.09.2013 taotlus ei vasta nõuetele ja haldustoiminguks loa andmise eeldus on täitmata. MKS § 1361 lg 1 rakendamise eelduseks on maksukohustuse sundtäitmise negatiivsele mõjutamisele suunatud maksukohustuslase tegevusest tingitud põhjendatud kahtlus. Maksuhalduri taotluses esitatud kahtlused seonduvad üksnes tehingute toimumise, mitte mak-

3-13-1911 5(8) sukohustuse sundtäitmisega. Võimaliku maksukohustuse sissenõudmise olulist raskenemist või võimatust põhjendustest ei nähtu. AS Uvic maksujõuetusele suunatud tahtliku tegevuse tõendamiseks ei piisa üherealisest lausest AS Uvic maksuvõlgnevuse olemasolust, eriti kui puudub täitmisele kuuluv maksukohustus (vt MTA 01.01.2013 maksuvõla puudumise tõend nr 57698691, tl 102). MTA ei ole oma väiteid AS Uvic maksuvõla kohta tõendanud. Halduskohus ei ole seda analüüsinud, taotluse lahendamisel kontrollinud ega maksuhalduri tähelepanu sellele juhtinud.

Halduskohus on analüüsinud taotluses toodud põhjendusi pealiskaudselt ning lähtunud üksnes maksuhalduri paljasõnalistest väidetest, millega on rikkunud olulisi menetlusnorme. Asjaolu, et AS-l Uvic on täitmata maksuotsustega määratud maksukohustusi, ei anna alust kahelda äriühingu maksevõimelisuses ega viidata maksuvõlgnevusele või võimaliku sundtäitmise võimatusele. Mõlema AS Uvic suhtes tehtud maksuotsuse täitmine on kohtu poolt peatatud. Seega ei pea AS Uvic maksuotsustega määratud summasid vaidluse lõpuni tasuma (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-21-08, p 8).

Määruskaebuse esitajale jääb ebaselgeks, milliste tõendite põhjal on halduskohus jõudnud seisukohale, et ennetavate meetmete mitterakendamisel võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel omab tähtsust maksukohustuslase varasem käitumine analoogses olukorras ehk teistes maksumenetlustes. Viimase viie aasta jooksul on maksuhaldur alustanud AS Uvic suhtes kuus tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlust, need kõik on lõppenud tagastusnõude aktsepteerimisega.

Läbiviidud maksumenetluste ajal ei ole äriühing oma vara võõrandama asunud ega muud moodi end maksejõuetuks muutnud. Seda tõendab näiteks fakt, et AS Uvic ei ole talle kuuluvaid sõidukeid, mille suhtes ei ole keelumärkeid seatud, võõrandanud ega kavatse võõrandama hakata. Samuti ei ole äriühing maksumenetluste ajal vallasasju võõrandanud (v.a. tavapärase majandustegevuse käigus). Maksuhaldur ei ole analüüsinud AS Uvic poolt äriregistrile esitatud 2012. a majandusaasta aruannet, millest nähtub, et äriühingu kasum oli 2012. a 856 262 eurot ja äriühingu kohustused vähenesid 2012. a jooksul 255 386 euro võrra.

Äriühingu bilansiline väärtus võrreldes eelmise aastaga on kasvanud 675 377 euro võrra. Maksuhaldur on esitanud halduskohtule AS Uvic maksevõimet puudutavat informatsiooni valikuliselt. Lisaks kinnisvarale, mille võimalikule sundvõõrandamisele maksuhaldur viitab, omab AS Uvic ka muud vara, mille arvel saab AS Uvic tekkida võivat maksukohustust täita. 2012. a majandusaasta aruandest nähtub, et AS Uvic kogu vara moodustab 18 028 978 eurot, s.h põhivara 11 027 989 eurot ning kohustused 9 614 388 eurot, s.h maksukohustused ja maksuvõlad.

Kahele AS Uvic sõidukile ei ole keelumärkeid seatud. Tõsiseltvõetav ei ole maksuhalduri väide, et Maanteeameti andmed on informatiivsed, mistõttu ei ole sõidukite tegelikku omanikku teada. Lisaks kinnisvarale ja sõidukitele omab AS Uvic muud registervara, mille bilansiline väärtus on 21 971 eurot. Võttes arvesse majandusnäitajaid ning asjaolu, et AS Uvic tasub igakuiselt ca 30 000 – 40 000 eurot maksudena, ei ole tõsiseltvõetav maksuhalduri väide, et AS Uvic hiljem ei suuda tasuda maksuotsusega määratud summat (4 496,80 eurot) või AS Uvic vara võõrandamisest ei jätku raha maksukohustuste täitmiseks.

Vale on maksuhalduri väide, et perioodide august kuni detsember 2012 ja jaanuar 2013 osas viib maksuhaldur läbi käibemaksu arvestuse ja deklareerimise õigsuse kontrolli. Maksuhaldur ei ole oma taotlusele lisanud ühtegi tõendit eelnimetatud kontrollide alustamise ja läbiviimise kohta. August 2012 kuni jaanuar 2013 käibemaks on AS Uvic ettemaksukontole tagastatud ning MTA pole alustanud uusi kontrollimenetlusi. Halduskohus ei ole maksuhalduri väiteid kontrollinud ning on seega rikkunud oluliselt menetlusnorme (HKMS § 157 lg-d 1 ja 2).

3-13-1911 6(8) Menetlus, mille tagamiseks taotles MTA AS Uvic ettemaksukonto arestimist, on õigusvastane. Esitatud taotluses on MTA selgitanud, et alustas 02.04.2013 korraldusega nr 12.2- 3/14308-1 reaalajas üksikjuhtumi kontrolli. Tallinna Halduskohus on 15.03.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-2240 selgitanud, et kehtivad maksuseadused ei võimalda maksuhalduril läbi viia nn reaalajas kontrolli. Maksuhalduril puudub õigus kontrollida äriühingu käibemaksu deklareerimise õigsust, kui maksustamisperiood alles algas ja käibedeklaratsiooni ei ole esitatud. Vaatamata nimetatud kohtulahendile jätkas MTA õigusvastast halduspraktikat ja alustas 02.04.2013 korraldusega AS Uvic suhtes reaalajas kontrolli. Lisaks sellele on MTA 14.06.2013 otsusega nr 12.2-3/14308-113, 12.07.2013 otsusega nr 12.2-3/14308-154 ning 13.08.2013 otsusega nr 12.2-3/14308-18 õigusvastaselt pikendanud AS Uvic 20.05.2013 käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva. Nimetatud otsuste väljastamiseks puudus MTA-l õiguslik ja faktiline alus, kuna 2013. a aprillikuu käibedeklaratsioonil kajastatud enammakse suhtes ei ole MTA siiani tuvastamismenetlust alustanud. MTA 12.09.2013 taotlusele lisatud otsustest käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks ei nähtu, millal ja millise korraldusega oli 2013. a aprillikuu tagastusnõude tuvastamise menetlus algatatud. Kuna 02.04.2013 korraldus nr 12.2-3/14308-1 on ilmselgelt õigusvastane, on õigusvastased ka menetluse raames tehtud maksuhalduri toimingud ning menetluses kogutud tõendid on lubamatud. Nimetatud menetlusnormide rikkumise puhul on tegemist olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Seega ei ole maksuhalduri 12.09.2013 taotluse rahuldamine õigustatud.

5. Maksuja Tolliamet palub 09.10.2013 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud AS Uvic kanda. MTA-l oli põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskemaks või võimatuks. Halduskohus on seda kontrollinud ja analüüsinud. Halduskohus kontrollis taotluse aluseks olevaid andmeid selle esitamise seisuga 12.09.2013, seega on määruskaebuse esitaja seisukoht ja viide maksuvõla puudumisele määruskaebuse esitamise seisuga (01.10.2013) pahatahtlik. Riigi jaoks on oluline, et maksukohustuslase kohustused, s.t iga täidetud tagastusnõue, mille õigsuse osas kontroll jätkub, või juba täitmiseks peatatud maksuotsusest tulenev nõue ei muutuks maksukohustuslase jaoks varasematele kohustusele lisandudes ülejõukäivaks. Iga lisanduv võlakohustus muudab maksunõude hilisema sissenõudmise vähem tõenäoliseks. Määruskaebuse esitaja eelmise majandusaasta aruande põhjal, mis on koostatud enam kui pool aastat tagasi, ei saa teha põhjapanevaid järeldusi AS Uvic piisavate rahaliste vahendite kohta. Aruandest nähtub hoopis, et AS Uvic lühiajaliste kohustuste maht on eelmise aruandeperioodiga suurenenud 5 499 290 eurolt 6 257 657 eurole ning rahavoogude maht oluliselt vähenenud 32 449 eurolt 2 964 euroni. Määruskaebuse esitaja poolt ei ole õige tugineda väitele, et kuna maksuotsuse täitmise peatamise ajal ei ole kohustust maksu tasuda, siis ei saa teda käsitada sel ajal ka maksuvõlglasena, olenemata sellest, kas vastava maksu tasumiseks algselt ettenähtud tähtpäev on saabunud või mitte. MTA rõhutab, et tegemist on prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Arusaamatu on AS Uvic etteheide, et tõsiselt võetav ei ole maksuhalduri seisukoht, mille järgi AS Uvic vara võõrandamisest ei jätku raha maksukohustuste täitmiseks. Taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. Halduskohus on seda määruses käsitlenud ning määruskaebuses ei ole selle kohta vastuväiteid esitatud. Sellegipoolest ei ole AS Uvic tagatist esitanud.

3-13-1911 7(8) Riigikohus on pidanud täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses põhjendatuks arvesse võtta ka majandustegevust iseloomustavaid näitajaid (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4- 13, p 23). Neid näitajaid on kohus piisava põhjalikkusega analüüsinud. AS Uvic pole neid seisukohti vaidlustades esitanud (uusi) tõendeid enda muutunud majandusalase usaldusväärsuse ja maksevõime kohta. MTA 02.04.2013 korraldusega nr 1.2-3/14308-1 alustatud menetluse õigusvastasuse väide ei ole asjassepuutuv. MTA-le teadaolevalt ei ole AS Uvic viidatud korraldust vaidlustanud, see on kehtiv. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. MTA 02.04.2013 korralduse nr 12.2-3/14308-1 mittekehtivust määruskaebuse esitaja ei väida. Selle korralduse õigusvastasusest ei saaks järeldada, et maksumenetlust ei toimu ja maksu määramine ei ole lubatud. Määruskaebuse esitaja väide selle korralduse õigusvastasusega seoses ei ole aga ka sisuliselt õige: ringkonnakohus selgitas kohtuasjas nr 3-12-2318, et maksukorralduse seaduses ei ole piiratud maksuhalduri poolt läbiviidava üksikjuhtumi kontrolli aega nende juhtumitega, kus maksude tasumise kohustus on juba tekkinud, ning maksumenetlus võib toimuda ka nende tehingute osas, mis leiavad maksumenetluse ajal aset. Seetõttu on ekslik määruskaebuse esitaja väide, et maksuhaldur ei kontrolli maksude tasumise õigsust. Tähtsust ei oma, et tagastusnõude õigsuse kontrollimenetlus on lõppenud.

7. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud taotluses, miks ta leiab, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Selle väitega seoses ei ole määruskaebuses halduskohtu määrusele vastuväiteid esitatud.

8. Riigikohtu üldkogu selgitas asjas nr 3-3-1-15-12 tehtud kohtumääruse p-s 50 (c), et MTA taotluse rahuldamise eelduseks on, et kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus. Põhjendatud kahtlus peab tekkima selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). Määruskaebuse esitaja arvates ei ole maksuhalduri kahtlus põhjendatud, sest määruskaebuse esitaja majanduslik seisund on hea ja tegevus kasumlik ning maksuvõlga ei ole. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ei nõustu. Maksuhaldur on näidanud, et määruskaebuse esitajal on juba suured maksukohustused ning enamus tema varadest on koormatud hüpoteekidega või on varale seatud käsutamise keelumärked muude kohustuste tagamiseks. Tagastades määruskaebuse esitaja poolt deklareeritud käibemaksu enammakse summas 3837,15 eurot enne maksumenetluse lõppemist, tekib oht, et enammakse tagasinõudmine on raskendatud.

9. AS Uvic bilanss ei kinnita üheselt, et isiku varaline seis võimaldab raskusteta sisse nõuda määratavat maksu. Ettemaksukonto arestimisel tuleb silmas pidada ka võimalust, et kohtumenetlused muude maksukohustuste üle ja muude maksumenetluste läbiviimise õiguspärasuse üle lõppevad AS Uvic kahjuks. Käesoleva kohtulahendi tegemise ajaks ei ole AS Uvic määruskaebuses viidatud kohtuasjades lõplikku edu saavutanud.

10. Võimaliku maksusumma sissenõudmise raskenemise hindamisel võib küll olla tähtsust ka maksukohustuslase varasemal maksukohustuste täitmisel, ent käesoleva määruskaebuse lahendamisel ei ole sellel asjaolul, et määruskaebuse esitajal maksuvõlg puudub, tähtsust. MTA taotlusest nähtuvalt võib olla määruskaebuse esitaja deklareerinud käibemaksuarvestuses tehinguid, mis ei ole tegelikult aset leidnud. Tahtlik maksude deklareerimata jätmine võib viida-

3-13-1911 8(8) ta ohule, et ka maksuvõla sissenõudmise raskenemise võib põhjustada maksukohustuslase tegevus.

11. Eeltoodud põhjustel tuleb AS Uvic määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.09.2013 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman