3-14-50835/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50835

Haldusasi

OÜ Tartaline kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

06.05.2014 otsuse nr 84-14/142434 tühistamiseks, Tallinna

Transpordiameti riigihanke „Sõitjateveo (bussiliikluse)

korraldamine

avaliku

teenindamise

lepingu

alusel“

(viitenumber 142434) hankedokumentide õigusvastaseks

tunnistamiseks

ja

vastustaja

kohustamiseks

viima

hankedokumendid

kooskõlla

kehtiva

õigusega

või

alternatiivselt riigihanke kehtetuks tunnistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Tartaline, volitatud esindajad

v.adv Britta Oltjer ja adv Epp Lumiste

Vastustaja (hankija) – Tallinna linn, volitatud esindaja adv

Kadri Härginen

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada OÜ Tartaline kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg-d 1

ja 2, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna

Transpordiamet

avaldas

16.04.2013

riigihangete

registris

avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Sõitjateveo (bussiliikluse) korraldamine avaliku

teenindamise lepingu alusel“ (viitenumber 142434) hanketeate.

2. OÜ Tartaline (kaebaja) esitas 14.04.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse nimetatud riigihanke hankedokumentide peale. Põhjendused:

2.1. Kaebaja tegutseb reisijateveo ehk hanke eseme valdkonnas ning talle on väljastatud

riigisisene ja rahvusvaheline ühistranspordiluba. Samuti on kaebajal olemas liiniveo kogemus.

Kaebaja teeb sellel hankel osalemiseks koostööd oma kauaaegsete koostööpartneritega,

soovides esitada ühispakkumuse.

3-14-50835

2(5)

2.2. Kaebaja vaidlustab hankedokumentide lisa 9 „Sõitjateveo teenindamise leping“ p 5.10–

5.12, millega piiratakse hankelepingu poole õigust ettevõtet üle anda. Hankija võib anda

võlaõigusseaduse (VÕS) § 182 lg 3 kohaselt nõusoleku selle kohta, kas mõni kohustus jääb

ettevõtte üleandmisel üleandjale või läheb üle ettevõtte omandajale, kuid hankija ei saa seada

ettevõtte võõrandamist sõltuvusse enda antavast nõusolekust. Riigihangete seadus (RHS) ei

reguleeri ettevõtte üleminekut.

2.3. Hankedokumentide lisa 1 p 8, mis annab hankijale õiguse hankelepingut muuta, nõudes

busside arvu suurendamist või vähendamist liinil, on õigusvastane. Olukorras, kus hankija on

hankedokumentide lisa 1 p-s 5 määranud kindlaks nõutavate busside arvu (mis eelduslikult

vastab olemasolevale nõudlusele), ei ole hankijal õigus sekkuda vedaja töökorraldusse ja

nõuda, et vedaja kasutaks liinide teenindamiseks vähem busse. Vedaja poolt kasutatavate

busside arv mõjutab otseselt osutatava teenuse kvaliteeti.

2.4. Samuti on õigusvastane hankedokumentide lisa 1 p 1, mis annab põhimõtteliselt hankijale

õiguse kõrvaldada lepingupool mõnelt lepinguga kaetud bussiliinilt ja panna sinna vedajaks

keegi kolmas isik. Ühtegi kaalutlusreeglit sellise otsuse tegemiseks hankedokumentidest ei

nähtu. Tegemist oleks olulise lepingulise muudatusega lepingupoole kahjuks, mille rahaline

maht on hankelepingu eeldatavat kogumahtu (42,3 miljonit eurot) arvestades kuni 8,46

miljonit eurot.

2.5. Hankedokumentide lisa 9 p 3.2.20 ja lisa 11 p 1.15 annavad vedajale võimaluse saada

täiendavat tulu reklaampinna müügist. Samas on hankija jätnud endale õiguse täpsustamata

parameetritest lähtudes ja ainuisikuliselt otsustada selle üle, kas paigaldatud reklaam segab

olulisel määral aknast väljavaadet või mitte. See võib tekitada lepingupoolele majanduslikku

kahju, kes peab hankija nõudel reklaamilepingut rikkudes reklaami muutma või eemaldama.

2.6. Hankedokumentide lisa 11 p 1.22 ei täpsusta, kes kannab liiniskeemide kujundamise,

valmistamise ja paigaldamise kulud. Selline määratlemata nõue võib põhjustada

lepingupoolele täiendavaid teadmata suurusega kulusid, millega kaebajal ei ole võimalik

pakkumust tehes arvestada.

3. VAKO jättis 06.05.2014 otsusega nr 84-14/142434 vaidlustuse rahuldamata.

Põhjendused:

3.1. Hankijal ei ole võimalik ette näha seda, milliseid muudatusi ta peab 7 aasta jooksul

sõlmitava avaliku teenindamise lepingu alusel teenindavatel liinidel tegema ja seepärast on

hankija hanke alusdokumentides andnud pakkumuse esitamisest huvitatud isikutele teada

hanke eeldatava, hinnangulise mahu 26 miljonit liinikilomeetrit ja alused selle mahu

muutmiseks. Hankija selgituste kohaselt toimub aastatel 2014–2015 liinivõrgu analüüs, mille

tulemusena võib olla vajalik ka selle avaliku teenindamise lepinguga kokku lepitud mahtu

muuta. Hanke mahu vähenedes võib mõni vedaja poolt teenindatav liin lõpetada tegevuse. Sel

juhul aga ei muutu liini teenindav vedaja. Vedaja vahetumine on võimalik vaid juhtudel, kui

liinil veomaht suureneb ja vedaja ei ole suuteline täiendavalt teenust osutama, või siis, kui

vedaja ise ei saa kokkulepitud mahus liini teenindada. See ei tähenda aga, et hankijal oleks

õigus vedajalt liin ära võtta. Hankedokumentide lisa 1 p 1 ei ole RHS-ga vastuolus.

3.2. Busside arvu vähendamine võib olla seotud üksnes liini töömahu vähenemisega, mitte

hankija sooviga busside arvu liinil vähendada. See tuleneb otseselt hankedokumentide lisa 1

p 8 sõnastusest. Hankedokumentide lisa 1 p 8 ei ole RHS-ga vastuolus.

3.3. Vedajal pole keelatud bussidele paigaldatav reklaam juba enne paigaldamist hankijaga

kooskõlastada või siis juba eelnevalt küsida hankijalt, kui suures ulatuses võivad bussi aknad

3-14-50835

3(5)

olla reklaamiga kaetud. Eelnev kooskõlastamine hankijaga välistab erimeelsused selles

küsimuses ja pole vastuolus hankedokumentidega. Seetõttu ei ole hankedokumentide lisa 9

p 3.2.20 ja lisa 11 p 1.15 RHS-ga vastuolus.

3.4. Vedajal on VÕS-st tulenev õigus anda üle selline ettevõte (majandusüksus), mis tegeleb

hankijaga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu täitmisega. Kui ettevõtte üleandmisega

annab vedaja üle kõik avaliku teenindamise lepinguga seotud asjad, õigused ja kohustused,

siis läheb erilise üldõigusjärgluse korras ettevõtte omandajale üle ka vastav kogemus (vt

Riigikohtu 28.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-45-12, p-d 20-22). Kui ettevõtte ülemineku

puhul tuleb hankijal pakkuja kvalifitseerimiseks tuvastada varasema kogemuse üleminek, sest

seda ei saa ettevõtte ülemineku puhul automaatselt eeldada, siis pärast hankelepingu

sõlmimist toimuva ettevõtte ülemineku puhul peab hankija samuti olema veendunud, et üle on

läinud sõlmitud hankelepingu täitmiseks vajalik kogemus. See hankija õigus ei võta vedajalt

õigust oma ettevõtet üle anda ka nii, et kogu kogemus üle ei lähe. Kuid sellisel juhul ei saa

hankija nõustuda sellega, et ettevõtte omandaja asub avaliku teenindamise lepingut täitma ja

leping tuleb üles öelda. Hankedokumentide lisa 9 p-d 5.10–5-12 ei riku kaebaja õigusi siis,

kui vedaja annab ettevõtte koos kogemusega üle ja ettevõtte omandaja asub avaliku

teenindamise lepingust tulenevaid kohustusi täitma, ega ka siis, kui ettevõtte üleandmise

tulemusena kogu kogemus üle ei lähe ja avaliku teenindamise leping hankija poolt üles

öeldakse. Seetõttu tuleb vaidlustus jätta rahuldamata kaebajal õiguste rikkumise/huvide

kahjustumise puudumise põhjendusel.

3.5. Hankija selgitas, et liiniskeemid, mis tuleb bussidesse kleepida, teeb valmis hankija ja

annab need vedajale üle. Vedaja ei pea neid ise ette valmistama ega trükkima, vaid ainult

kleepima bussi seinale. Kui mõni hanke alusdokumentides esitatud nõue ei ole pakkumuse

esitamisest huvitatud isikule selge ja vajab täpsustamist, siis tuleb ebaselguse kõrvaldamiseks

eelistada hankijalt selgituse küsimust (RHS § 56 lg 1). Kuna vaidlustusmenetluses selgus, et

pakkumuse esitamisel ei pidanud pakkujad arvestama hankedokumentide lisa 11 p-st 1.22

tulenevalt mingite kuludega ja seega see säte ei riku kaebaja õigusi, tuleb vaidlustus jätta

rahuldamata kaebajal õiguste rikkumise/huvide kahjustumise puudumise põhjendusel.

3.6. Kuna vaidlustus jääb rahuldamata, ei tule VAKO-l võtta seisukohta kaebajal

vaidlustamise õiguse olemasolu või puudumise kohta.

4. Kaebaja esitas 16.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 06.05.2014 otsuse

tühistamiseks ja riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja jäi oma seisukohtade ja

põhjenduste juurde, lisades täiendavalt, et kaebaja õigusi rikuti vaidlustusmenetluses mh

sellega, et VAKO ei peatanud hankemenetlust ja hankijal oli võimalus pakkumused avada.

Vastustaja ei pikendanud ka omaalgatuslikult pakkumuste esitamise tähtaega. Sellega loodi

olukord, kus vaidlustusmenetluse raames ei olnudki võimalik tagada kaebaja huvide kaitset.

VAKO-l puudus pärast pakkumuste avamist pädevus kohustada hankijat viima hanke

alusdokumendid seadusega kooskõlla.

Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus palvega keelata Tallinna linnal (vastustaja)

sõlmida hankelepingut enne praeguses asjas tehtava kohtulahendi jõustumist.

5. Kohus jättis kaebuse 19.05.2014 määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse

puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli tasuda nii kaebuse kui esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõiv kokku 1293 eurot 23 senti ning täpsustada kaebuse nõudeid. Nimelt ei näe

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 267 lg 1 ette võimalust taotleda riigihanke

kehtetuks tunnistamist.

6. Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

3-14-50835

4(5)

7. Kaebaja esitas 20.05.2014 kohtule maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta

kogusummas 1293 eurot 23 senti. Samuti täpsustas ta kaebuse nõudeid, taotledes VAKO

06.05.2014 otsuse tühistamist, riigihanke hankedokumentide õigusvastaseks tunnistamist ja

vastustaja kohustamist viima hankedokumendid kooskõlla kehtiva õigusega, alternatiivselt

riigihanke kehtetuks tunnistamist. Kaebaja selgitas, et tulenevalt ringkonnakohtu lahendist

haldusasjas nr 3-14-50271 ei ole pärast pakkumuste avamist enam võimalik hankedokumente

muuta, so õigusaktidega kooskõlla viia. Seega kui pärast pakkumuste avamist tuvastatakse, et

hankedokumendid olid õigusvastased, toob see kaasa hanke kehtetuks tunnistamise vajaduse.

Järelikult on kaebaja poolt esialgses kaebuses esitatud nõue tunnistada riigihange kehtetuks

kooskõlas asjaomaste seaduste ja kohtupraktikaga. Euroopa Kohtu lahenditest tulenevalt peab

kaebajale tagama tema õiguste efektiivse kaitse.

8. Kohus jättis 20.05.2014 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

10. Kohtu hinnangul ei ole esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebaja taotletud

eesmärki, mistõttu tuleb kaebus kaebajale läbivaatamatult tagastada.

11. Kaebusest nähtub, et kaebaja soovib hankija kohustamist viima hankedokumendid

kehtivate

õigusaktidega

kooskõlla.

Kaebaja

soovib

saavutada

olukorda,

kus

hankedokumendid sisaldaksid üksnes õiguspäraseid nõudeid ja kaebaja saaks esitada

pakkumuse vastavalt õiguspärastele hankedokumentidele. Kuna pärast pakkumuste avamist ei

ole võimalik hankedokumente muuta, tuleb hankedokumentide õigusvastasuse tuvastamisel

tunnistada kogu hankemenetlus kehtetuks. Kaebaja selgituste kohaselt oli pakkumuste tähtaja

möödalaskmine tingitud VAKO-st, kes keeldus hankemenetlust vaidlustusmenetluse ajaks

peatamast, ja hankijast, kes ei kaalunud pakkumuste esitamise tähtaja pikendamist.

12. Kohus hindas kaebaja huvi hankemenetluses osalemise vastu oma 20.05.2014 määruses,

millega jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ja jääb seal toodud

põhjenduste juurde. Kaebaja käitumisest järeldub, et kaebajal puudus tegelik huvi

hankemenetluses osaleda ning vaidlustuse ja kaebuse esitamine oli ajendatud vaid soovist

takistada hankemenetluse läbiviimist. Sellist käitumist võib pidada pahauskseks ja

menetlusõiguste kuritarvitamiseks. Kaebaja huvi puudumist vaidlusaluse riigihanke vastu

näitab näiteks asjaolu, et kaebaja hakkas hankemenetluse vastu huvi tundma ja võttis

hankedokumendid välja alles 10.04.2014, kuigi vastustaja oli avaldanud hanketeate

riigihangete registris juba eelmisel aastal, so 16.04.2013. Kohtu jaoks ei ole usutav, et

transpordivaldkonnas tegutseval ettevõtjal ei olnud nii suure riigihanke toimumisest juba

varem aimu. Kaebaja ei kaalunud, kas tal olnuks võimalik nii lühikese aja jooksul

(pakkumuste esitamise tähtpäev oli 21.04.2014) nii mahuka teenuse osutamiseks (hanke

eeldatav maht oli 26 miljonit liinikilomeetrit) pakkumust ette valmistada ja esitada. Selle

asemel esitas kaebaja otsitud põhjendustega vaidlustuse ja kaebuse, taotledes esialgse

õiguskaitse korras hankemenetluse peatamist, et saavutada pakkumiste esitamise tähtaja

pikendamist. Samuti ei esitanud kaebaja VAKO-le ega kohtule ühtegi tõsiseltvõetavat

kinnitust ega tõendit selle kohta, et tal olnuks võimalik nii lühikese aja jooksul saavutada

kokkulepe välismaiste koostööpartneritega ühispakkumuse esitamiseks.

13. Kohtu hinnangul näitab aga enim kaebaja huvipuudust asjaolu, et ta ei esitanud

tähtaegselt oma pakkumust. Kaebaja esile toodud võimalikud puudused hankedokumentides

3-14-50835

5(5)

ei olnud sellised, mis takistanuks kaebajal soovi korral pakkumust esitamast. Ettevõtte

üleminekut, reklaamide paigutamist, busside arvu liinil ja bussiliinide arvu suurendamist ja

vähendamist reguleerivad hankelepingu tingimused puudutasid hankelepingu edaspidist

täitmist ega takistanud kaebajal pakkumuse koostamist. Liiniskeemide koostamise ja

paigaldamise küsimuses saanuks kaebaja pöörduda järelepärimisega hankija poole, nagu

märkis ka VAKO.

14. Vastustaja seisukohast esialgse õiguskaitse taotlusele nähtub, et kaebaja taotles

vastustajalt 20.04.2014 (so pühapäeval) kl 18.22 allkirjastatud ettepanekuga pakkumuste

esitamise tähtaja pikendamist. Kuna vastustaja avas pakkumused 21.04.2014, jättis ta

järelikult kaebaja ettepaneku rahuldamata. Kaebaja ei ole vastustaja sellekohast otsust

vaidlustusmenetluses vaidlustanud. Arvestades RHS § 35 lg-t 9 ei saa kaebaja sellist

ettepanekut pidada ka tõsiseltvõetavaks, sest 21.04.2014 kl 9.00 saabuva tähtaja pikendamine

poleks olnud enam reaalne. Samuti ei esitanud kaebaja halduskohtule kaebust VAKO

17.04.2014 otsuse peale, millega jäeti hankemenetluse peatamise taotlus rahuldamata.

15. Pakkumuste esitamise tähtaja möödumise tõttu ei ole enam võimalik hankedokumente

muuta, sest see võib kaasa tuua pakkumuste muutmise vajaduse, mis ei oleks aga pärast

pakkumuste avamist ja konkurentide hinnapakkumustest teadasaamist enam võimalik.

Pakkumuse esitamata jätmise tõttu on kaebaja kaotanud võimaluse hankemenetluses osaleda.

Seega ei kaitse praeguses asjas esitatud kaebus enam tema õigusi ega võimalda tal saavutada

kaebuse eesmärki.

16. Ekslik on kaebaja arvamus, et halduskohtul on õigus tunnistada hankedokumentide

õigusvastasuse tuvastamisel hankemenetlus kehtetuks. Sellist pädevust halduskohtule HKMS

§ 267 lg-st 1 ega ühestki muust õigusaktist ei tule. Ka VAKO-l on RHS § 126 lg 1 p 5 järgi

vaid õigus tunnistada hankija otsus kehtetuks või kohustada hankijat viima hanke

alusdokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Hankemenetluse kehtetuks

tunnistamise õigust tal pole. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise õigus on RHS § 108 lg-

st 1 tulenevalt vaid Rahandusministeeriumil järelevalve menetluse käigus ja hankijal endal.

RHS ega HKMS ei anna VAKO-le ega halduskohtule pädevust kohustada hankijat

hankemenetlust kehtetuks tunnistama.

17. Kohus ei väida, et kaebajal puuduks kaebeõigus praeguse kaebuse esitamiseks, mis

annaks õiguse kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Riigikohtu 16.11.2011 otsusest

haldusasjas nr 3-3-1-65-11 (p 15) nähtuvalt tuleb kaebeõiguse olemasolu kindlaks teha

kaebuse esitamise hetke seisuga (praegusel juhul vaidlustuse esitamise hetke seisuga, sest

hankeasjas on kohtumenetlus vaidlustusmenetluse jätkuks). Kuna aga esitatud kaebusega ei

ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, so hankija kohustamist viima hanke

alusdokumendid õigusaktidega kooskõlla ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamist, siis tuleb

kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada. Kaebaja ei ole

tuvastamiskaebust põhjendanud huviga esitada hüvitamiskaebus.

18. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

19. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 2 alusel, tuleb riigilõiv jätta kaebajale tagastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik