2-12-45619/58 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. märts 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Täiendava otsuse kuupäev

20. mai 2014. a

Tsiviilasja number

2-12-45619

Tsiviilasi

XXX(XXX) hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu

kinnistusraamatu kande muutmise või alternatiivselt

60 000 euro nõudes

Tsiviilasja hind

60 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir

Sadekov, e-post vladimir.sadekov@sadekov.ee

Kostja: ALG Liisingu Aktsiaselts, registrikood

10308153, asukoht Narva mnt 13, Tallinn 10151

Kostja lepinguline esindaja I: Kirill XXX,

e-post krill@alg.ee

Kostja lepinguline esindaja II: advokaat Heikki Ojamaa,

e-post heikki@mmab.ee

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25. märtsil 2014, millel osalesid

hageja XXX, tema lepinguline esindaja vandeadvokaat

Vladimir Sadekov ning kostja lepingulised esindajad

Kirill XXX ja advokaat Heikki Ojamaa

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata XXX hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu 29. juuli 2002

müügilepingu tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatu registriosa nr XXX

kande ebaõigsuse tuvastamise nõuetes.

2. Jätta rahuldamata XXX hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu korteriomandi

omandiõiguse üleandmise ja selleks kinnistusraamatu registriosa nr XXX

omanikukande muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamise või alternatiivselt

60 000 euro nõudes.

3. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

2-12-45619

2 (7)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates täiendava otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse

saab

esitada

üksnes

pool,

kes

ei

ole

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX (hageja) esitas 7. novembril 2012 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule

hagiavalduse ALG Liisingu Aktsiaseltsi (kostja) vastu pooltevahelise 29. juuli 2002

müügilepingu korteri XXX (edaspidi „vaidlusalune korter”) suhtes tühisuse tuvastamise ja

vastava korteriomandi kohta kinnistusraamatusse tehtud kostja kui omaniku kande ebaõigeks

tunnistamise, samuti korteriomand hagejale üleandmise ja vastava tahteavalduse asendamise

nõuetes; alternatiivselt rahalise hüvitise 60 000 eurot nõudes. Hageja täpsustas oma nõuet

17. detsembri 2012 ja 27. märtsi 2013 menetlusdokumentides.

2. Kohus võttis hagiavalduse 30. aprilli 2013. aasta määrusega menetlusse, vahetult pärast

seda vahetus asja arutav kohtukoosseis. Kostja esitas 20. mail 2013 vastuse hagile, milles

vaidles hagile vastu. Kohus teatas seejärel pooltele kohtuniku vahetumisest ja nõudis hageja

arvamuse kostja vastuse kohta, mille hageja ka esitas 29. mail 2013. Kohus lahendas osa

poolte taotlustest ning selgitas kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist pooltele 4. juuni

2013. aasta määrusega. Pooled esitasid seejärel täiendavaid tõendeid ja seisukohti.

3. Kohus kuulas pooled ära 25. novembri 2013 korraldaval istungil ja 25. märtsil 2014

kohtuistungil, viimasel kuulas kohus ära ka tunnistaja XXX. Poolte nõusolekul tegi kohus

31. märtsil 2014 teatavaks otsuse resolutsiooni. Hageja teatas kohtule tähtaegselt

apellatsioonkaebuse esitamise soovist.

2-12-45619

3 (7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja väited

4. Hageja on pärast täpsustamist esitanud järgmised nõuded:

− tuvastada pooltevahelise 29. juuli 2002 müügilepingu, mille ese oli vaidlusalune korter,

ja asjaõiguskokkuleppe tühisus (edaspidi „esimene nõue”);

− tunnistada ebaõigeks kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt kostja oli kantud

12. detsembril 2002 kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga XXX (registriosa

nr XXX, edaspidi „vaidlusalune korteriomand”) omanikuna (edaspidi „teine nõue”);

− kohustada kostjat üle andma hagejale omandiõigus vaidlusalusele korteriomandile,

tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus kostja korteriomandi

omanikuna kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks (edaspidi „kolmas nõue”);

− alternatiivselt esimesele kolmele nõudele mõista kostjalt hageja kasuks välja

60 000 eurot (edaspidi „neljas nõue”).

5. Hageja põhiväited on järgmised:

− hageja ei soovinud vaidlusalust korterit kostjale võõrandada, vaid üksnes kasutada

laenu 70 000 krooni tagatisena, mis kostja soovitusel planeeriti vormistada müügi- ja

liisingulepinguna hageja ja kostja vahel;

− hageja volitas ennast esindama XXX ja järgis kostja antud juhiseid; alles hiljem sai

hageja teada, et XXX on tema usaldust kuritarvitanud ja sõlminud korteri

tagasiostulepingu (liisingulepingu) enda nimel;

− seetõttu on nii pooltevaheline 29. juuli 2002 müügileping kui ka asjaõiguskokkulepe

vaidlusaluse korteri omandi kostjale üleandmise kohta näilikud, mis järeldub muu

hulgas sellest, et korter on kogu aeg olnud hageja valduses, kes tasus ka kõik korteri

haldamise kulud;

− kostja

kohta

kinnistusraamatusse

tehtud

omanikukanne

on

tehtud

tühise

asjaõiguskokkuleppe tõttu ja seetõttu ebaõige;

− kostja kas ei ole saanudki vaidlusaluse korteriomandi omanikuks või peab selle

hagejale tagastama alusetu rikastumise sätete järgi, sest hageja sai kostjalt üksnes

70 000 krooni ja on selle koos intressiga tagasi maksnud;

− kui vaidlusaluse korteriomandi tagastamine ei ole võimalik, siis tuleb kostjal hüvitada

hagejale korteriomandi väärtus käesoleva ajal ehk 60 000 eurot.

6. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised väited on järgmised:

− pooltevahelised tehingud ei ole tühised, sh näilikud, sest hageja ja XXX avaldasid

kostjale soovi sõlmida tehingud just sel viisil nagu need ka vormistati;

− hageja ja kostja vahel puuduvad muud kokkulepped, st pooled sõlmisid ainult

müügilepingu ja vaidlusaluse korteriomandi hagejale tagastamise ega üleandmise

kohustust kostjal ei ole;

− kostja on täitnud omapoolsed kohustused, st tasunud vaidlusaluse korteri ostuhinna

lepingus kokku lepitud viisil – seetõttu ei ole kostja alusetult rikastunud ega pea

hagejale midagi ka hüvitama.

8. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

2-12-45619

4 (7)

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja

kanda.

10. Kohus tuvastab esmalt asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, mis seonduvad

vaidlusega hõlmatud lepingute, soorituste ja kohustustega:

− hageja võõrandas vaidlusaluse korteri kui vallasasja ehk XXXsuuruse mõttelise osa

Tallinnas aadressil XXX asuvast elamust, mille hageja oli omandanud 14. juunil 1996

(I kd tlk 45), 29. juuli 2002 notariaalse lepinguga kostjale (I kd tlk 50–54), samas

lepingudokumendis sisaldusid võõrandamise võlaõiguslik kokkulepe (müügileping) ja

omandi üleandmise kokkulepe (asjaõigusleping). Lepingu sõlmimisel esindas hagejat

1. juuli 2002 notariaalse volikirja alusel XXX, kusjuures volitus oli antud korteri

müümiseks esindaja äranägemisel määratava hinna ja muude tingimustega (I kd

tlk 47–48). Sama volikirjaga volitas hageja XXX võtma vastu raha. Notar selgitas

hagejale, et volikirjas peaks märkima volikirja alusel tehtava tehingu olulised

tingimused, samuti ohtusid, mis kaasnevad volituse andmisega ilma neid märkimata,

aga hageja soovis ikkagi volikirja andmist selles märgitud viisil;

− eelnevalt oli hageja 14. juunil 2002 esitanud kostjale „Üksikisiku kinnisvara

liisingutaotluse” (I kd tlk 46), milles märkis enda ja korteri andmed ning soovitud

summa 70 000 krooni ja soovitud lepingu tähtaja 10 aastat; viidatud taotlusele on

lisaks märgitud XXX nimi ja telefoninumber, aga need ei ole kantud taotluse

lahtritesse, vaid väljapoole ja teistsuguse käekirjaga;

− pärast eelmises taandes kirjeldatud taotluse esitamist, samuti pärast üle-eelmises

taandes kirjeldatud volikirja väljastamist aga enne samas kirjeldatud lepingu sõlmimist,

täpsemalt 18. juulil 2002 sõlmisid kostja ja XXX vaidlusaluse korteri müügi-

eellepingu, millega avaldasid, et kostja soovib müüa ja XXX osta vaidlusaluse korteri

(I kd tlk 55–59 ja II kd tlk 118 (esileht));

− kostja kandis 29. juulil 2002 hageja arveldusarvele 70 000 krooni märkides selgituseks

„LL 25248” (II kd tlk 69);

− kostja ja XXX vahel on sõlmitud liisingulepingud nr XXX-XXX (II kd tlk 96–98),

kusjuures need on vormistatud müügi-eellepingutena (I kd tlk 55–59 ja II kd tlk 118–

124 (esilehed)) ning millest kolme viimasega kostja ja XXX sisuliselt pikendasid

algselt kokku lepitud ostuhinna 485 000 krooni tasumise graafiku lõpptähtaega; samad

pooled vormistasid 4. jaanuaril 2006 notariaalses vormis liisingulepingu (esileht II kd

tlk 125), mille maksegraafikut hiljem muudeti (II kd tlk 126 ja 127);

− hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kirjalikku liisingu- ega laenulepingut (II kd

tlk 66), kusjuures see asjaolu ei ole ka vaidlusalune;

− hageja korraldas liisingulepingule nr XXX ja eellepingule nr XXX, samuti lepingule

nr XXX viidates regulaarsete maksete tegemist kostjale (II kd tlk 61–63), mille

aluseks oli tema ja XXX vastavasisuline kokkulepe (II kd tlk 96–98);

− vaidlusaluse

korteriomandi

kohta

tehti

13. mail 2003

sama

kuupäeva

kinnistamisotsuse (II kd tlk 94–95) esmakanne kinnistusraamatusse, mille järgi

korteriomandi reaalosa moodustab vaidlusalune korter ja omanikuna kanti sisse kostja

(II kd tlk 57);

− kostja koostas 4. septembril 2009 XXX nõude liisingulepingust tuleneva võlgnevuse

tasumiseks (I kd tlk 3–7), mida kordas 4. juunil 2010 (I kd tlk 8–12);

2-12-45619

5 (7)

− hageja koostas 13. novembril 2009 kostjale päringu ja teate, milles teatas, et XXX on

saanud kostjalt raha hageja korteri tagatisel ilma tema nõusolekuta ning nõudis kostjalt

andmeid tehingute kohta (II kd tlk 67, tõlge lk 68);

− kostja

ütles

2. juuli 2010

notariaalses

vormis

koostatud

avaldusega

XXX

4. jaanuaril 2006 sõlmitud liisingulepingu üles;

− vaidlusaluse korteri valdajaks on jätkuvalt hageja (II kd tlk 65), mille üle pooltel pole

vaidlust; hageja on ühtlasi kandnud valdusega ja kindlustusega seotud kulutused (II kd

tlk 58–60);

− hageja esitas 12. novembril 2012 XXX vastu hagi 70 000 euro nõudes (II kd tlk 151–

154), mille Harju Maakohus rahuldas 18. detsembri 2013. aasta tagaseljaotsusega

(II kd tlk 155–157). Hageja nõudis viidatud summat kahju hüvitisena selle eest, et

XXX sõlmis liisingulepingu enda nimel selle asemel, et sõlmida seda hageja nimel

ning hiljem suurendas liisingusummat ilma hageja teadmata. Hageja tõi hagetava

kahjuna välja vaidlusaluse korteri omandiõiguse kaotamise.

11. Esimese nõude esimese poolega nõuab hageja pooltevahelise võlaõigusliku müügilepingu

tühisuse tuvastamist. Müügileping on võlaõiguslik kokkulepe, millega üldjuhul müüjal tekib

kohustus asi ostjale üle anda. Müügilepingu tulemusel ei muutu asja omandisuhe. Riigikohus

on 4. mai 2005. aasta otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05 esitanud seisukoha, et tulenevalt

asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutustehingu kehtivus õiguse ja

kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu (kausaaltehingu) kehtivusest. Seega ei tarvitse

kausaaltehingu (sh nt müügilepingu) kehtetus iseenesest tuua kaasa käsutustehingu

(asjaõigusliku lepingu) tühisust (vt ka Riigikohtu 11. aprilli 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-164-05, p 12 esimene lõik). Hagiga taotletav eesmärk on korteriomandi omandi saamine

või selle väärtuse hüvitamine. Sellist eesmärki ei ole võimalik saavutada võlaõigusliku

müügilepingu tühisuse tuvastamise nõudega. Kuna hageja on esitanud ka sooritusnõuded

(kolmas ja neljas nõue), siis puudub hagejal õiguslik huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 368 lg 1 tähenduses eraldi tuvastusnõude esitamiseks müügilepingu osas. Neil

kaalutlustel ja TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel jätab kohus hageja nõude

võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata.

12. Esimese nõude teise poolega nõuab hageja 29. juuli 2002 asjaõiguskokkuleppe tühisuse

tuvastamist. Hageja väitel on vaidlusaluse tehingu tühisuse alus tehingu näilikkus.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul

pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata

tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja väitel soovis ta kostjalt laenata 70 000

krooni, mille pooled otsustasid korraldada nn sale and lease back tehinguna: hageja

võõrandas kostjale oma korteri ja pooled leppisid väidetavalt kokku selle tagasiostmise

tingimustes. Niisugune leping oleks majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu

kombinatsioon ja sellele saaks kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (Riigikohtu

13. veebruari

2008. aasta

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-140-07,

p 22

esimene

lõik).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 mõtte kohaselt omandab liisinguandja liisingueseme ja annab

selle liisinguvõtja kasutusse. Järelikult on liisingueseme omandamine liisinguandja poolt

liisingulepingu täitmiseks vajalik ja tavapärane. Seetõttu ei oleks poolte asjaõiguskokkulepe

kirjeldatud olukorras näilik. Siiski ei jõudnud käesoleval juhul pooled tehingu „teise osani”,

sest hagejat esindanud XXX ja kostja sõlmisid lepingu hoopis omavahel.

13. Kohus leiab, et tehingut ei muuda näilikuks esindaja toimimine ja tahte avaldamine viisil,

mis ei vasta esindaja ja esindatava omavahelise kokkuleppele ja sisesuhtele. Vastavalt TsÜS

§ 115 lg-le 1 võib tehingu teha esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava

2-12-45619

6 (7)

suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks

esindusõigus. Vaidlusalune asjaõiguskokkulepe vastab oma sisult hageja 1. juulil 2002 antud

volikirjast nähtuvale XXX esindusõigusele. Hageja jättis esindajale valikuõiguse lepingu

tingimuste osas. Tunnistaja ütlustest (II kd tlk 197–198) tuvastab kohus, et XXX rikkus tema

ja hageja vahelist kokkulepet selles osas, millised lepingud tuleks veel sõlmida kostja ja

hageja vahel. Tunnistaja pidi liisingulepinguid sõlmides aru saama, et ta võtab sellega

kohustusi ja loob õigusi endale, mitte aga esindatavale (hagejale). Aga ka see ei muuda

asjaõiguskokkulepet näilikuks. Esiteks ei ole hageja toonud esile ega tõendanud, et kostjale

oleks pidanud olema teada XXX tegevuse suhtes mingeid hageja seatud piiranguid (nt müügi-

ja asjaõiguslepingu sõlmimine ainult teatavatel tingimustel), ning teiseks ei ole

asjaõiguskokkulepe näilik hageja väidetava pooltevahelise suhte majandusliku sisu järgi, sest

hageja soovis kostjalt saada oma kasutusse teatava rahasumma ja kostja omakorda soovis

saada raha tagastamise kohta tagatist. Tagatise vormistamine nt sale and lease back tehinguna

ei muuda selle osaks olevat asjaõiguskokkulepet näilikuks. Näilikkus ei tulene muu hulgas

VÕS § 362 lg 1 tõttu lõpuks ka sellest, et vaidlusalune korter jäi hageja valdusesse. Hageja

nõue 29. juuli 2002 asjaõiguskokkuleppe tühisuse tuvastamiseks jääb niisiis rahuldamata.

14. Teise nõudega taotleb hageja kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tuvastamist. Hageja on

ise toonud esile, et ta sõlmis kostjaga vaidlusaluse korteriomandi üleandmise

asjaõiguskokkuleppe. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et korterist kui vallasasjast sai

korteriomandi moodustamisel osa vaidlusalusest korteriomandist. Kinnistusraamatusse on

kanne kostja kui omaniku kohta tehtud seega kooskõlas hageja väidetud omandi üleandmise

ja muutumisega. Kohus ei tuvastanud asjaõiguskokkuleppe tühistust. Kinnistusraamatu kanne

ei saa niisuguses olukorras olla ebaõige. Seetõttu jääb kinnistusraamatu kande ebaõigsuse

tuvastamise nõue TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

15. Kolmanda nõude lahendamiseks tuleb kontrollida, kas kostjal on kohustus anda

korteriomand üle hagejale ja teha selleks vajalikud tahteavaldused. TsÜS § 68 lg 5 alusel

kostja tahteavalduse kohtulahendiga asendamine eeldab, et kohus tuvastab tahteavalduse

andmise kohustuse. Käesoleval juhul saaks niisugune kohustus tuleneda kas lepingust või

seadusest (VÕS § 3). Hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja vahel oleks tegelikult jõutud

sellise sisuga lepingu sõlmimiseni, mille alusel hageja saaks kostjalt nõuda korteriomandi

üleandmist. XXX on kinnitanud, et ta kuritarvitas esindajana hageja usaldust (I kd tlk 2, tõlge

lk 1E) ja liisingulepingud ei saanud puudutada hagejat, sest need olid sõlmitud kostja ja XXX

vahel (II kd tlk 197–198). Samuti nähtub liisingulepingute dokumentidest nende sõlmimine

ilma hageja osavõtuta. Seega puudub lepinguline suhe vaidlevate poolte vahel, millest

tuleneks kostja kohustus teha kolmanda nõudega hagetav tahteavaldus.

16. Esimese nõude teise poole lahendamisel leidis kohus, et pooltevaheline asjaõigus-

kokkulepe ei ole tühine, st hageja ei saa nõuda üleantu tagastamist TsÜS § 84 lg 1 teise lause

alusel. Kohus ei tuvasta, et kostja oleks alusetult rikastunud (vt pikemalt järgmine p 17) või

tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Müügilepingu järgi tekkis kostjal kohustus tasuda

vaidlusaluse korteri eest 485 000 krooni, mille vastavust poolte kokkuleppele ei ole pooled

kahtluse alla seadnud. Hageja volitas 1. juulil 2002 antud volikirjaga oma esindajat XXX muu

hulgas määrama ostuhinna tasumise tingimused. Kui seeläbi tekkis hagejale kahju, siis võis

selle põhjustada XXX, mitte aga kostja. Ka hageja ise on XXX vastu hagi esitades pidanud

kahju põhjustajaks just teda. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama üksnes juhul, kui ta on kahju tekitamises

süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus ei tuvasta kostja süüd ega

vastutuse alust seaduses, seega ei saa hageja nõuda kostjalt omandi üleandmist õigusvastaselt

põhjustatud kahju hüvitisena. Samuti ei tähelda kohus muid seadusest tulenevaid aluseid

2-12-45619

7 (7)

kostja kohustuseks anda vaidlusalune korteriomand üle hagejale. Järelikult jääb kolmas nõue

rahuldamata.

17. Kuna esimesed kolm nõuet ei ole edukad, siis tuleb lahendada neljas alternatiivne nõue

hüvitise 60 000 eurot saamiseks, mida hageja nõuab alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS

§ 1027 kohaselt eeldab alusetu rikastumise alusel nõude rahuldamine, et kostja on hagejalt

midagi saanud õigusliku aluseta. Eelkõige tekiks selline olukord käesoleva juhul VÕS § 1028

lg 1 järgi, kui poolte asjaõiguskokkulepe osutus kehtivaks (nagu kohus tuvastas eespool

p-des 12 ja 13), aga hagejal puudus kohustus vaidlusaluse korteri omand kostjale üle anda.

Selline olukord kujuneb, kui pooltevaheline 29. juuli 2002 müügileping oleks tühine.

18. Sarnaselt asjaõiguskokkuleppega peab hageja müügilepingut tühiseks täilikkuse tõttu.

Kohus sellega ei nõustu. Kohus tuvastas eespool p-s 13, et XXX rikkus tema ja hageja

vahelist kokkulepet selles osas, millised lepingud tuleks veel sõlmida kostja ja hageja vahel.

Sellises olukorras ei ole müügileping näilik, sest kohus ei tuvasta selle poolte tahet varjata

muud tehingut või jätta üldse tehing sõlmimata. Müügilepingu sõlmimine kas nn sale and

lease back tehingu osana või üldse liisingulepingu täitmiseks liisinguandja vajaliku

toiminguna ei ole majanduslikult ebaloogiline ega vastuolus käesolevas asjas esitatud

väidetest nähtuva poolte tahtega lepingu sõlmimise ajal. Seega ei ole müügileping näilik ja

kohus ei tähelda ka muid müügilepingu tühisuse aluseid. Järelikult oli kostjal õigus nõuda

müügilepingu alusel hagejalt vaidlusaluse korteri omandi üleandmist ja kostja ei ole hageja

arvel alusetult rikastunud. Hageja nõue hüvitise saamiseks jääb nõude aluse puudumise tõttu

rahuldamata. Seetõttu ei ole vaja kontrollida nõutava hüvitise suuruse põhjendatust.

19. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata vaidlusaluse

korteriomandiga võrreldava korteri müügikuulutuse (I kd tlk 173), sest kohus leidis eespool

p-s 18, et ei ole vaja kontrollida nõutava hüvitise suuruse põhjendatust. Samuti ei arvesta

kohus vaidlusaluse korteri üürilepinguga ja poolte üürivaidluses tehtud otsusega (II kd tlk 99–

117), sest viidatud üürisuhe ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Arvestamata jääb XXX

võlatunnistus (II kd tlk 128), sest ka sellest ei nähtu otsusega sisuliselt lahendatavate nõuetega

seonduvad asjaolud ja lisaks on dokument võõrkeelne. Kohus ei analüüsi ega hinda

dokumente, mis hageja esitas koos menetlusabi taotlusega. Kohus märgib, et kohtasja toimiku

esimene köide on nummerdatud algselt ebaõigesti, nummerdamata on jäänud toimiku algul

olev 7. novembri 2012 esitatud hagiavaldus, mille lehed kohus tähistab numbritega 1A-1D.

Seni esimesena nummerdatud lk 1 saab tähise 1E.

20. Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 3, lg 1 teise lause, § 126 lg 1 ja § 124 lg 1 alusel

vaidlusaluse korteriomandi väidetav väärtus ehk hageja nõutava hüvitise summa 60 000 eurot.

21. Kuna kohus jätab hagi osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud nõuetes rahuldamata, siis

jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik