3-13-2110/24 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2110

Haldusasi

AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo

kaebus Paldiski Linnavalitsuse 5. septembri 2013 kor-

ralduse nr 294 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja: AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly

Müürsoo, esindaja v.adv Triin Raudsepp

Vastustaja: Paldiski linn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. detsembri 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Paldiski linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde täiendavate tõenditena AS TKE Grupp ja Paldiski Raudtee AS va-

heline raudtee osa mõttelise osa müügi eelleping ja leping ning AS TKE Grupp nõukogu

protokoll; jätta rahuldamata Paldiski linna taotlus võtta asja juurde AS TKE Grupp

(pankrotis) pankrotihalduri kirjavahetus ja avaldused.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 30.12.2013 otsus haldusasjas nr 3-13-2110 ning teha

asjas uus otsus.

3. Jätta AS TKE Grupp pankrotihalduri Ly Müürsoo kaebus Paldiski Linnavalitsuse

05.09.2013 korralduse nr 294 tühistamiseks rahuldamata.

4. Välja mõista AS TKE Grupp pankrotihaldur Ly Müürsoolt 15 eurot tasutud riigi-

lõivu katteks Paldiski linna kasuks. Kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 19. juunil 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-13-2110

2(10)

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korraldusega nr 96 määrati Paldiskis asuva raudtee-

rajatise Majaka haruraudtee VIII juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 38 138 m2

ning kinnitati maa ostueesõigusega erastajaks AS TKE Grupp. Korralduses märgiti, et kõnealu-

sel maal asuvad 11. oktoobril 2000 sõlmitud ostu-müügilepinguga AS TKE Grupp poolt oman-

datud rajatised.

2. 5. septembril 2013 andis Paldiski Linnavalitsus korralduse nr 294 oma 16. aprilli 2002 kor-

ralduse nr 96 tagasiulatuvalt algusest peale kehtetuks tunnistamiseks, sest täiendavalt saadud

tõendid kinnitavad, et AS TKE Grupp ei olnud Majaka haruraudtee lõigu VIII omanik ning see

raudteelõik on juba 5. novembril 1998 võõrandatud Paldiski Sadamale.

3. AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas 7. oktoobril 2013 Tal-

linna Halduskohtule kaebuse Paldiski Linnavalitsuse 5. septembri 2013 korralduse nr 294 tü-

histamiseks. Kaebaja täiendas kaebust 13.12.2013 esitatud menetlusdokumendis ning kaebuse

põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Vaidlusalune raudteerajatis on kaebaja omandis ning korralduses viidatud 5. novembri 1998

müügileping ei saanud takistada selle omandamist. Kuna AS Eesti Raudtee ja Paldiski Sadama

vahel 5. novembril 1998 sõlmitud leping ei olnud notariaalselt tõestatud (asjaõigusseaduse ra-

kendamise seaduse (AÕSRS) § 13 lg 4), oli see toona kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 93 lg 3 ja § 66 lg 3 kohaselt tühine. Ka AS Eesti Raudtee on senini samal seisukohal

olnud ja kinnitas rajatise kaebajale võõrandamisel, et ta ei ole eelnevalt sama vara kellelegi

võõrandanud ja raudtee on müüja bilansis.

Kaebajale ei tagatud enne vaidlusaluse korralduse andmist ärakuulamisõigust ning korraldusest

ei selgu, millistel kaalutlustel pidas vastustaja vajalikuks revideerida oma varasema kehtiva

haldusakti seaduslikkust. Vastuseks vastustaja seisukohale, et kaebaja omandas 11. oktoobril

2000 sõlmitud lepingu alusel vaid ühe osa Majaka haruraudteest, selgitas kaebaja, et kõnelause

lepinguga omandas kaebaja AS-lt Eesti Raudtee Paldiski jaama raudtee Majaka harutee pikku-

sega 4446 m, kusjuures lepingule lisatud joonisel on tähistatud vaid selle harutee algus. Kaebaja

rõhutab, et lepingus ei ole märgitud, et tegemist oleks vaid osaga haruteest ning vastustaja ei

3-13-2110

3(10)

ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et harutee pikkus on 8381 m, vastustaja poolt esitatud

dokumentidest ei nähtu, et haruraudtee oleks pikem kui 4446 m. Vastustaja on Paldiski Linna-

valitsuse nõuniku 18. aprilli 2012 vastuskirja ja maamaksu nõudmist arvestades ka ise käsitle-

nud just kaebajat vaidlusaluse harutee omanikuna.

4. Paldiski Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu.

Paldiski jaama harutee Majak kogupikkus on 8381 m ning AS Eesti Raudtee müüs 5. novembril

1998 aastal sõlmitud lepinguga Paldiski Sadamale Paldiski jaama endise reaktori harutee 1630

m pikkuse lõigu alates reaktori väravast kuni 6. km 5. piketini. Selle lõigu näol on tegemist

raudteeharu lõpus oleva lõiguga, samas kui AS Eesti Raudtee müüs kaebajale 4446 m pikkuse

harutee, mille näol on tegemist raudteeharu algusega. AS Eesti Raudtee ja AS TKE Grupp va-

helisest raudtee ostu-müügilepingust ei nähtu, et Majaka harutee VIII maaüksusel olnud raudtee

kuulub AS-le TKE Grupp, mistõttu ei ole viimasel õigus selle juurde maad erastada. AS Eesti

Raudtee andmetest lähtudes ei kuulu Paldiski jaama raudtee Majaka haruteest 8381 – 4446 =

3935 m pikkune osa AS-le TKE Grupp (pankrotis), vaid on teiste isikute omandis.

Vastustaja selgitab lisaks, et AS TKE Grupp on erastanud Majaka harutee T3, Majaka harutee

T4 ja Majaka harutee T1 maaüksused. Vastustaja väitel asub neil maaüksustel Paldiski jaama

raudtee Majaka harutee, mis tähendab, et AS TKE Grupp (pankrotis) on olnud Majaka harutee

maaüksuste omanik. Veel märgib vastustaja, et Paldiski jaama raudtee Majaka harutee on osa-

liselt jäetud riigi omandisse (Majaka harutee T5, Majaka harutee T6 ja Majaka harutee T7

maaüksused), osaliselt on eraomandis olevate mitte transpordimaa sihtotstarbega kinnistute

koosseisus ja osaliselt on reformimata riigimaa.

Kaebus on esitatud pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist, kuivõrd vaidlustatud

haldusakt toimetati kaebajale kätte 5. septembril 2013.

5. Tallinna Halduskohtu 30.12.2013 otsusega rahuldati kaebus ja tühistati Paldiski Linnava-

litsuse 5. septembril 2013 korraldus nr 294. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

Vaidlusaluses haldusaktis esitatud põhjendused ja neis viidatud tõendid on ebapiisavad ega või-

malda haldusorgani otsustuse õiguspärasuses veenduda. Vastustaja poolt kohtumenetluses esi-

tatud selgitustest ning avalikult kättesaadavatest kaardimaterjalidest, millele vastustaja haldu-

saktis ega kohtumenetluses viidanud pole, tekib kahtlus, et AS TKE Grupp poolt omandatud

raudteeehitis ei ulatu Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korraldusega nr 96 erastatava

maana kindlaks määratud maatükile, ent linnavalitsus ei ole nõuetekohaselt kontrollinud as-

jaolusid, mis seda kahtlust kinnitada või ümber lükata võiksid.

Rikutud on kaebaja ärakuulamisõigust, sest kaebajale pole antud võimalust omapoolseid seisu-

kohti ja täiendavaid tõendeid esitada. Käesoleval juhul ei saa ka väita, et ärakuulamisõiguse

rikkumise näol oli tegemist menetlusveaga, mis asja sisulist otsustamist mõjutada ei oleks saa-

nud, mistõttu tuleb Paldiski Linnavalitsuse 5. septembri 2013 korraldus nr 294 tühistada.

Kaebus on tähtaegne ka juhul, kui eeldada, et haldusakt tehti teatavaks 5. septembril 2013 ehk

selle tegemise päeval. Halduskohtumenetluses toimub tähtaegade arvestamine TsÜS sätestatust

lähtudes. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulg 6. septembrist; 30-päevase tähtaja viimane

päev oli seega 5. oktoober 2013, mis oli kalendri kohaselt laupäev; TsÜS § 136 lg 8 kohaselt

oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks seega esmaspäev, 7. oktoober 2013.

3-13-2110

4(10)

Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korraldusega nr 96 määrati kindlaks maa, mida AS-l

TKE Grupp on võimalik ostueesõigusega erastada 11. oktoobril 2000 sõlmitud lepinguga AS-

lt Eesti Raudtee omandatud ehitise (raudtee) omanikuna. Vaidlust pole selles, et nimetatud kor-

ralduse alusel on moodustatud katastriüksus nr 58001:004:0021 (tl 32). Eeltoodust tulenevalt

taandub vaidlus käesolevas asjas kokkuvõttes sellele, kas katastriüksusena nr 58001:004:0021

(tl. 32) registreeritud maatükil asub AS Eesti Raudtee ning AS TKE Grupp vahel 11. oktoobril

2000 sõlmitud raudtee ostu-müügilepingu esemeks olev ehitis.

Põhjendamatu on Paldiski linna seisukoht, nagu välistaks vaidlusalusel maatükil AS TKE

Grupp omandis oleva ehitise paiknemise see, et AS Eesti Raudtee on 5. novembril 1998 sõlmi-

tud lepinguga võõrandanud 1630 meetri ulatuses raudteed Paldiski Sadamale. Kõnealuse lepin-

guga ei saanud raudtee kui ehitise omandiõigus üle minna, kuna leping polnud tehtud seaduses

ettenähtud vormis ning oli tühine. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et selle lepingu kohaselt on

müügiobjekti omandajaks olnud Paldiski Sadam, millist ärinime kandvat isikut ei ole äriregistri

andmetel kunagi olemas olnud. Lepingus on ostja registrikoodina viidatud AS Tallinna Sadam

registrikoodile, samas ei nähtu äriregistrist, et Valdo Heinla oleks olnud AS Tallinna Sadam

seaduslik esindaja, lepingus puuduvad mistahes viited selle isiku lepingulisele esindusõigusele.

Haldusakti põhjendustest ja selles viidatud tõenditest ei ole võimalik aru saada, kuidas kujunes

Paldiski Linnavalitsuse veendumus, et vaidlusalusel maal (st. praegusel katastriüksusel nr

58001:004:0021) asuv raudteerajatis oli Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korralduse nr

96 andmise ajal Paldiski Sadama omandis ega olnud AS TKE Grupp (pankrotis) omandis. Vas-

tustaja on kohtule esitanud erinevad joonised, arvestuslehed ja projektdokumentatsiooni, mil-

lest ei selgu, kes või mis asjaoludel on need koostanud ning samuti ei selgu see, kuidas on nende

põhjal tehtud järeldused haruraudtee kogupikkuse ja väidetavalt 1998. aastal võõrandatud osa

pikkuse või paiknemise kohta. Asumaks seisukohale, et vaidlusalusel maal AS TKE Grupp

(pankrotis) omandis olevaid ehitisi ei asu, tulnuks Paldiski Linnavalitsusel tuvastada, mis oli

tegelikult AS TKE Grupp ja AS Eesti Raudtee vahel 11. oktoobril 2000 sõlmitud lepingu ob-

jektiks, kus seal kirjeldatud rajatis paiknes ja millest koosnes. Üksnes mingisugusele käsikirja-

lisele arvestuslehele (tl 31) tehtud märkus, et 1. jaanuari 1999 seisuga on tee kogupikkus 8381

meetrit või samasisuline Jossif Bolundi nimel koostatud, ent allkirjastamata kiri (tl 31 pöördel)

ei anna mingisugust usaldusväärset teavet selle kohta, mis oli 11. oktoobril 2000 sõlmitud le-

pingu objektiks.

AS Eesti Raudtee ja AS TKE Grupp vahel 11. oktoobril 2000 sõlmitud raudtee ostu-

müügilepingu kohaselt oli lepingu objektiks raudtee, mida kirjeldatakse lepingu punktis 1.1

järgmiselt: Paldiski jaama raudtee Majaka harutee, pikkusega 4446 m, mille algus on Lepingu

lahutamatuks osaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Lepingule on lisatud joonis,

millest kohtule on esitatud küll vaid must-valge koopia, ent millelt võib aimata lepingus

nimetatud punasega joonega tähistatud elementi – tegu on kaarduva joonega, mille kohale on

kantud märge MAJAKA ning mis algab ristumisest joonisele märgitud horisontaaljoonega

vahetult tähise 11.82 kohal. Kuigi vaadeldud joonisel ega ka eelnimetatud lepingus ei ole

esitatud andmeid, mis võimaldaksid paigutada joonisel kajastatud objekti looduses, on see siiski

võimalik

Maa-ameti

geoinfoportaalis

(http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

avalikult

kättesaadavate kaardiandmete ja ortofotode abil. Nimetatud allika põhjal saab asuda

seisukohale, et lepingu lisaks oleval joonisel (tl 43 pöördel) punase joonega tähistatud Majaka

haruraudtee alguseks on koht, kus ortofotolt selgesti nähtuv raudtee ristub käesoleval ajal

katastriüksuste nr 58001:001:0158 ja 58001:001:0119 piiriga (edaspidi haruraudtee tuvastatud

alguspunkt). Edasi kulgeb kõnealune raudtee läbi katastriüksuse nr 58001:001:0119, ületades

3-13-2110

5(10)

kaarekujulise tee, mis on selgelt näha eelviidatud ortofotolt ning mis on lepingu lisaks oleval

joonisel tähistatud kirjaga bet. ja jätkab kulgemist läbi katastriüksuse nr 58001:001:0121.

Lepingus ega sellele lisatud joonisel ei ole kajastatud, kus ehitis lõpeb, samuti ei nähtu, kas

tegemist on ühe tervikliku raudteega või on see mitmes tükis. Kuna osa kunagi terviklikuna

eksisteerinud raudteerajatiste olulistes osadest (ilmselt rööbastest) on ära varastatud, pole

põhimõtteliselt välistatud, et 11. oktoobril 2000 müüdud raudtee koosnes nö. lahustükkidest.

Juhul, kui müügiobjektiks on raudtee, mida on identifitseeritud läbi alguspunkti ja pikkuse, võib

eeldada, et peeti silmas alguspunktist jätkuvalt kulgevat raudteed, ent olukorras, kus faktiline

olukord oli selline, et mingi osa raudteerajatisest (rööpad, liiprid, tamm) oli hävinud või

varastatud, ei pruugi see eeldus tingimata paika pidada. Seda oleks tulnud asja otsustaval

haldusorganil kontrollida.

Kui kõrvutada eelviidatud Maa-ameti ortofoto-kaarti ning samuti avalikult kättesaadavat

Paldiski üldplaneeringu kaarti (http://www.paldiski.ee/failid/Paldiski101.jpg), on võimalik

tuvastada, kus vaidlusalune haruraudtee või selle osad põhimõtteliselt paikneda võisid. Neilt

kaartidelt nähtub, et kõnealune raudteeharu ristub pärast katastriüksuse 58001:001:0121

läbimist teega ning kulgeb edasi läbi järgmiste tänaste katastriüksuste: 58001:001:0126

58001:002:0292
58001:002:0286
58001:002:0287 (sellel katastriüksusel näib raudtee

hargnevat kaheks haruks, mis hiljem samal katastriüksusel uuesti ühinevad). Väljudes

katastriüksuse nr 58001:002:0287 piiridest, ristub raudtee teega, mille alune maa näib olevat

katastris registreerimata. Raudtee jätkab kulgemist läbi katastriüksuse nr 58001:003:0032,

ristub jällegi maakatastris registreerimata maal asuva teega, jätkab kulgemist katastriüksusel nr

58001:003:0033, ristub jälle teega ning jätkab kulgemist läbi katastriüksuste 58001:002:0118

58001:003:0063, kus näib hargnevat kaheks, kusjuures mõlemad harud läbivad seejärel

katastris registreerimata maatükki ning kulgevad edasi läbi katastriüksuse 58001:003:0048,

seejärel kulgeb põhjapoolsem haru läbi katastriüksuste nr 58001:003:0286, 58001:003:0012 ja

58001:003:0273, kus ühineb teega ristumise kohas uuesti teise haruga, misjärel kulgeb raudtee

edasi läbi katastriüksuse 58001:003:0237, seejärel läbi katastrikaardi kohaselt registreerimata

maatüki, siis läbi katastriüksuse 58001:004:0021 ning lõpuks katastriüksusele nr

58001:004:0032. Eelviidatud kaardimaterjal ega ortofotod ei pruugi kajastada reaalselt

olukorda 2002. aastal ehk Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korralduse nr 96 andmise

ajal, samuti ei saa täiel määral kindel olla, et eelkirjeldatud trajektoor vastab raudteeharude

täpsele kulgemisele, ent põhimõtteliselt annavad need pildi sellest, kus ja milline vaidlusalune

Majaka haruraudtee üldse olla sai.

Maa-ameti geoinfosüsteemi kaardirakendus võimaldab kaardil mõõta vahemaid looduses.

Teepikkuseks tuvastatud haruraudtee alguspunktist kaartidelt nähtuvate kunagiste või

praeguseni alles olevate raudteede võimalikke kulgemisteid mööda kuni katastriüksuse nr

58001:004:0032 piirini, kujuneb mõõtmisrakenduse abil tehtud mõõtmiste tulemusena umbes

8 kilomeetrit. Tegemist ei ole täppismõõtmisega, ent oluline on see siiski sel määral, et

vaadeldes eelviidatud kaardimaterjalilt nähtuvaid raudteede kulgemise võimalikke teekondi

poolsaarel, ei ole võimalik, et raudtee, mis algab tuvastatud haruraudtee alguspunktist ning

kulgeb katkematult 4446 meetrit, jõuaks välja katastriüksuseni nr 58001:004:0021. Neilt

kaartidelt ei nähtu sellise raudtee olemasolu. Seega kui käsitada Majaka haruteena kogu

raudteerajatiste kompleksi tuvastatud alguspunktist kuni endise reaktorikompleksini, siis võis

selle kogupikkus olla 8381 m, kindlasti mitte aga 4446 meetrit. Mõõtes tuvastatud haruraudtee

alguspunktist võimalikku raudtee kulgemisteed mööda, jääks AS Eesti Raudtee ja AS-i TKE

Grupp vahelise lepingus nimetatud 4446 meetri märk looduses umbes sinna, kus raudteeharu

ristub katastriüksuse nr 58001:003:0048 piiriga. Igal juhul on see kaugel vaidlusalusest

3-13-2110

6(10)

maatükist. Ühelt poolt on seega õige kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole esitanud ühtki

tõendit, mis kinnitaks, et kogu haruraudtee pikkuseks oli 8381 meetrit. Teisalt jälle nähtub

avalikult kättesaadavaist allikaist, et sellist terviklikku raudteelõiku, mis algaks haruraudtee

tuvastatud alguspunktist ning läbiks oma 4446 meetrise katkematu pikkuse juures ka Paldiski

Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korralduses nr 96 nimetatud maatüki (katastriüksuse nr

5800:004:0021), ei ole olemas. Viimane tõdemus on aga kasutu, kui pole teada, mis tegelikult

oli AS TKE Grupp ja AS Eesti Raudtee vahel 11. oktoobril 2000 sõlmitud lepingu esemeks,

kus lepingu esemeks olev raudteerajatis täpselt asus ning millest koosnes. Kaebaja

ärakuulamine oleks võinud selle probleemi lahendada.

Kaebaja poolt viidatud Paldiski Linnavalitsuse ametniku 18. aprilli 2012 e-kirjast ega ka

asjaolust, et kaebaja on tasunud maamaksu, ei tulene õigust maa erastamisele ega sellele, et

kohaliku omavalitsuse antud haldusakt, millega määratakse kindlaks ostueesõigusega

erastatava maa suurus, kehtima jääb. Samuti ei kinnita eeltoodud asjaolud, et vaidlusalusel maal

asuvad kaebajale kuuluvad ehitised.

Paldiski Linnavalitsuse 16. aprilli 2002 korraldus nr 96 kehtis enne selle kehtetuks tunnistamist

rohkem kui 11 aastat. Korraldus, millega kohalik omavalitsus määrab kindlaks ehitise juurde

erastamisele kuuluva maa, ei anna isikule omandiõigust maale, küll aga ei saa välistada, et

sellise haldusakti adressaat on astunud selle korralduse kehtimajäämist usaldades

mingisuguseid omapoolseid samme. Adressaadi huvide kindlakstegemine on jällegi võimalik

vaid ärakuulamise teel. Jättes need asjad kindlaks tegemata, ei ole vastustaja saanud teostada

ka kaalutlusõigust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Paldiski linna apellatsioonkaebuses taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja kaebuse rahul-

damata jätmist.

AS Eesti Raudtee müüs „Paldiski jaama raudtee Majaka harutee, pikkusega 4446 m, mille algus

on lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega“ AS-le TKE Grupp ja

vara anti üle 1. novembril 2000 koostatud põhivara üleandmise-vastuvõtu aktiga. Vara üleand-

jaks oli Tallinna teejaoskonna juhataja Jossif Bolund. Tegemist on raudteeharu algusega. AS

Eesti Raudtee müüs 05. novembril 1998 aastal sõlmitud lepinguga nr 0442998 Paldiski Sada-

male Paldiski jaama endise reaktori harutee lõigu alates reaktori väravast kuni 6. km 5. piketini

pikkusega 1630 m ja 22. jaanuaril 1999 põhivara üleandmise-vastuvõtu aktiga anti eelnimetatud

vara üle, kusjuures anti üle ülesvõtmiseks ja äravedamiseks ehk rajatise lammutamiseks ja lik-

videerimiseks. Vara üleandjaks oli Tallinna teejaoskonna juhataja Jossif Bolund. Raudteelõik

ei olnud registreeritud ei riiklikus ehitusregistris ega raudteede riiklikus registris. Asukohaliselt

on tegemist raudteeharu lõpus oleva lõiguga. Käesoleval ajal raudteed sellel lõigul ei ole ehk

raudtee lõik on likvideeritud. AS Eesti Raudtee andmete kohaselt on Paldiski jaama harutee

Majak pikkuseks 8381 m. AS Eesti Raudtee andmetest lähtudes ei kuulu Paldiski jaama raudtee

Majaka haruteest AS-le TKE Grupp (pankrotis) (8381 – 4446) 3935 m, seega on osa haruteest

teiste isikute omandis.

AS TKE Grupp sõlmis 28.11.2005 Paldiski Raudtee AS-ga haruraudtee (kui vallasasja) mõtte-

lise osa müügi eellepingu, mille objektiks oli Majaka harutee pikkusega 4 446 meetrit, mis

ühendab Paldiski Raudtee AS jaama teid endise tuumareaktori hoonega ja millest müüakse ost-

jale ½ mõttelist osa. Täpsemat raudtee kirjeldust eellepingus ei ole. Lepingu punkti 4.1.1 koha-

selt lepingu objektiks olev haruraudtee kantakse raudteede riiklikusse registrisse ja riiklikusse

3-13-2110

7(10)

ehitisregistrisse.

AS TKE Grupp sõlmis 27.02.2006 Paldiski Raudtee AS-ga harutee nr 301 (ehitusregistri kood

220297274), harutee nr 303 (220297276) ja harutee nr 304 (220297275) ½ suuruse mõttelise

osa müügilepingu, kusjuures punktis 2.1.4 oleva müüja kinnituse kohaselt on haruteed regist-

reeritud raudteeregistris registrikoodide 33-0000-0000-0910, 33-0000-0000-0924 ja 33-0000-

0000-0925 all. AS TKE Grupp müüs Paldiski Raudtee AS-le 15.03.2006 sõlmitud müügile-

pingu kohaselt ülejäänud talle kuulunud ½ mõttelise osa rajatistest koosseisus harutee nr 301

(220297274), harutee nr 303 (220297276) ja harutee nr 304 (220297275). Lepingutest ei selgu,

kas müüdi kogu AS-le TKE Grupp kuuluv haruraudtee või ainult osa.

Isegi kui lähtuda oletusest, et AS TKE Grupp (pankrotis) võib olla Majaka harutee T8 omanik,

siis maa ostueesõigusega erastamine on võimalik ikkagi ainult reaalselt olemas oleva ehitise

omanikul (MaaRS § 22 lõige 1), mitte aga üksnes ehitise omandiõigust tõendava dokumendi

omanikul.

AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo pöördus 20.04.2009 avaldusega Pal-

diski Linnavalitsuse poole, milles palus informatsiooni „millisel seaduslikul alusel on Majaka

harutee nr. 8, katastritunnusega 58001:004:0021 arvatud AS TKE Grupp (pankrotis) oman-

disse“. Paldiski linn palub lisada tõenditena AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihalduri aval-

duse ja halduri ja Paldiski Linnavalitsuse vahelise kirjavahetuse, samuti raudtee kohta sõlmitud

AS TKE Grupp ja Paldiski Raudtee AS vahelised eel- ja müügilepingud, samuti AS TKE Grupp

nõukogu koosoleku protokolli, kuna neist saab järeldada, et AS TKE Grupp on võõrandanud

nende arvates kogu neile kuulunud haruraudtee.

7. AS TKE Grupp vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Isegi juhul, kui raudtee müüdi 05.11.1998. a müügilepinguga vaid äravedamiseks, ei saanud see

toimuda lihtkirjaliku lepinguga, vaid nõudis notariaalselt tõestatud vormi. Haldusakt peab HMS

§ 56 lg 1 kohaselt olema põhjendatud, tagades seeläbi haldusakti kontrollitavuse. Paldiski Lin-

navalitsuse poolt kohtumenetluses välja toodud täiendavad põhjendused ei veena vaidlusaluse

haldusakti õiguspärasuses ega selles, et linnavalitsus on vaidlusaluse otsustuse tegemiseks va-

jalikud asjaolud piisava põhjalikkusega välja selgitanud. Paldiski linna poolt kohtumenetluses

esitatud selgitused väljuvad nendest raamidest, mille ulatuses oleks võimalik haldusakti põh-

jendusi täiendada ja korrigeerida. Samuti ei ole Paldiski linn ka kuidagi veenvalt põhjendanud,

et needsamad põhjendused olid tegelikult haldusakti andmise aluseks ning nende haldusakti

põhjendavasse osasse märkimata jätmine on pelgalt vormiviga. Halduskohus on otsuse p-s 13

ka põhjendatult märkinud, et haldusakti põhjendus peab olema selge ning sellest peab nii hal-

dusakti adressaadile kui ka haldusakti õiguspärasust kontrollivale kohtule nähtuma, millised

asjaolud on haldusorgan haldusakti andes tuvastanud ja milliste tõendite põhjal on ta seda tei-

nud.

Paldiski linn ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et vaidlusalune harutee lõik on võõ-

randatud kellelegi teisele kui AS-le TKE Grupp (pankrotis). Kuni Paldiski linn ei ole esitanud

ühtegi sellekohast tõendit, ei ole Paldiski linnal alust keelduda harutee lõigu aluse maa erasta-

misest AS-le TKE Grupp (pankrotis). 11.10.2000. a müügilepinguga omandas AS TKE Grupp

(pankrotis) AS-lt Eesti Raudtee Paldiski jaama raudtee Majaka harutee, pikkusega 4446 m, kus-

juures lepingule lisatud joonisel on tähistatud vaid selle harutee algus. Lepingus ei ole märgitud,

et tegemist oleks vaid osaga haruteest. Paldiski linn on nüüd aga meelevaldselt väitnud, et AS

TKE Grupp (pankrotis) omandas vaid harutee alguse. Kaebaja kordab, et lepingu kohaselt

3-13-2110

8(10)

omandas AS TKE Grupp (pankrotis) Majaka harutee. Nagu kaebaja märkis juba kaebuses, siis

ilmselgelt samal seisukohal oli 11.10.2000. a müügilepingu sõlmimisel ka AS Eesti Raudtee,

kes kinnitas, et ta ei ole eelnevalt sama vara kellelegi võõrandanud (lepingu p. 2.1.6) ja et raud-

tee on müügi ajal jätkuvalt müüja bilansis (lepingu p 2.1.5). Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt

01.11.2000. a põhivara üleandmise-vastuvõtu akti alusel andis AS Eesti Raudtee lepingu ese-

meks olnud raudtee AS TKE Grupp valdusesse. Halduskohus leidis õigesti, et haldusorgan on

rikkunud ärakuulamisõigust ja pole arvestanud kaebaja usaldusega kehtetuks tunnistatud hal-

dusakti kehtimajäämisesse. Paldiski linn on ka ise käsitlenud kaebajat omanikuna (vt Paldiski

Linnavalitsuse nõuniku 18.04.2012 vastuskiri kaebaja järelepärimisele). Isegi kui oleks õige

see, et Paldiski linn ei kontrollinud 16.04.2002. a korralduse andmisel piisava hoolsusega kae-

baja omandiõigust tõendavate dokumentide olemasolu, on ta ise pidanud kaebajat omanikuks

ka 2002. a korralduse andmisele järgneva rohkem kui 11 aasta jooksul. Asjaolu, et AS TKE

Grupp (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo pöördus 20.04.2009 avaldusega Paldiski Linna-

valitsuse poole, milles palus informatsiooni Majaka harutee nr 8 (katastritunnusega

58001:004:0021) omandi kuulumise kohta, ei tähenda, et vara ei kuulu kaebajale. AS TKE

Grupp (pankrotis) pankrot kuulutati välja 24.05.2007, tehingud harutee omandamiseks olid teh-

tud enne seda ning pankrotihalduril oli vaja selgitada välja pankrotivara hulka kuuluv vara.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab asja juurde Paldiski Linnavalitsuse poolt apellatsioonkaebusega

koos esitatud AS TKE Grupp ja Paldiski Raudtee AS vahelise raudtee osa mõttelise osa müügi

eellepingu ja lepingu ning AS TKE Grupp nõukogu protokolli. Ringkonnakohus jätab asja

juurde võtmata AS TKE Grupp (pankrotis) pankrotihalduri kirjavahetuse ja avaldused, sest need

ei ole asjakohased tõendid omandiõiguse vaidluse lahendamisel – pankrotihalduri arvamusega

pankrotivara koosseisu kohta ei saa omandiõigust välistada (HKMS § 62).

9. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamiseks on oluline tuvastada, kas vaid-

lusalusel maaüksusel asub või asus taotluse esitamise ajal ehitis, mille omanik on kaebaja. Maa-

reformi seaduse § 22 lõike 1 kohaselt saavad maad ostueesõigusega erastada isikud, kellel on

õigus osta maad ehitise omanikuna. Kaebaja väidabki, et vaidlustatud korraldus on vastuolus

seadusega ja rikub tema õigusi, kuna ta on raudteelõigu, mis asub katastriüksusel

58001:004:0021, omanik. Omandiõiguse tõendamiseks on kaebaja esitanud 11.10.2000. a müü-

gilepingu koos selle lisaks oleva plaaniga. Kaebaja poolt täiendavalt esitatud Paldiski Linnava-

litsuse ametniku vastus ja maamaksu teade omandiõigust tõendavate dokumentidena arvesse ei

tule.

10. Ringkonnakohus leiab, et arvesse ei tule ka usalduse kaitse, sest sõltumata sellest, kaua

16.04.2002 korraldus nr 96 kehtis, ei teki kaebajale sellest õigust maa ostueesõigusega erasta-

miseks, kui ta ei ole maal asuva ehitise omanik. Lisaks ei tule usalduse kaitse arvesse ka see-

tõttu, et eelhaldusaktiks olev Paldiski Linnavalitsuse korraldus anti kaebaja taotluse alusel, mis

tähendab korralduse õigusvastasuse korral, et kaebaja pidi olema teadlik, et ta taotleb maa eras-

tamist raudteeosa juurde, mis ei ole tema omandis. Kui isik on teadlik haldusakti õigusvastasu-

sest või ei ole sellest oma süü tõttu teadlik, ei saa ta HMS § 67 lg 4 p 5 kohaselt usalduse kaitsele

tugineda.

11. Eeltoodust tulenevalt ei omista ringkonnakohus asja lahendavat kaalu kaebaja ärakuula-

mata jätmisele, kuigi kahtlemata on tegemist tõsise haldusmenetluse rikkumisega. Kuna aga

16.04.2002 korralduse nr 96 tühistamine sõltus üksnes asjaolust, kas kaebaja on Majaka harutee

3-13-2110

9(10)

lõigu VIII omanik või mitte, võib kaebaja ärakuulamata jätmist käsitleda menetlusnormi rikku-

misena, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist ega tingi haldusakti tühistamist. Sama kaaluga

on ka kaebaja ja halduskohtu väidetud haldusakti põhjendamispuudused, isegi kui need leiavad

tuvastamist. Kuna poolte vahel käib õiguslik vaidlus omandiõiguse tuvastamise õigsuse üle, on

see võimalik kohtul lõplikult lahendada, sõltumata sellest, milliste tõenditega vastustaja oman-

diõiguse puudumist põhjendas. Nagu nähtub kaebaja seisukohtadest, ei ole tal lisaks raudtee

ostu-müügilepingule esitada muid omandiõigust tõendavaid tõendeid. Vastustaja on kogunud

tõendeid harutee lõigu VIII kohta Eesti Raudtee AS-lt ning kindlaks on tehtud, et tegemist oli

tuumareaktori juurde viiva raudteelõiguga, mida polnud kantud ühessegi registrisse. Seega on

ilmne, et täiendavaid tõendeid pole mõistliku jõupingutuse tulemusena võimalik leida ning

omandiõiguse küsimus tuleb lahendada olemasolevaid tõendeid kõrvutades ja hinnates.

12. Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et tõendamiseks on kõlbulikud ka vastustaja

poolt Eesti Raudteelt vaidlusaluse raudteelõigu kohta hangitud tõendid – 05.11.1998 leping AS

Eesti Raudtee ja Paldiski Sadama vahel 1630 m reaktori harutee müümise kohta, 22.01.1999

sama raudtee kui põhivara ülesvõtmiseks ja äravedamiseks üleandmise ja vastuvõtmise akt, mil-

lele on alla kirjutanud muu hulgas Jossif Bolund kui Eesti Raudtee Tallinna teejaoskonna juha-

taja ning viimase poolt koostatud teade Eesti Raudtee Infrastruktuuriteenistusele, mille kohaselt

Paldiski jaama harutee üldpikkus seisuga 01.01.1999 oli 8381 meetrit ning müügiks või lam-

mutamiseks jääv teeosa 7205 meetrit (tl 28-31). Asjaolu, kas raudteeosa müük ülesvõtmiseks ja

äravedamiseks pidi olema sõlmitud notariaalselt või mitte, ei oma käesoleva vaidluse seisuko-

halt

tähtsust.

Nagu

halduskohtu

poolt

viidatud

Maa-ameti

geoinfoportaalist

(http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis) näha on, ongi 05.11.1998 lepingus ja 22.01.1999 aktis näi-

datud raudteelõik, mis asub vaidlusalusel maaüksusel, üles võetud ja ära veetud. Seega sõltu-

mata sellest, kas lepingut pidada tühiseks või mitte, on see ilmselt täidetud enne, kui sõlmiti

raudteeosa müügileping kaebajaga. Kaebaja väitel oli AS Eesti Raudtee ja kaebaja vahel

11.10.2000 sõlmitud lepingu objektiks terve Majaka harutee, sest lepingus pole märgitud, et

müüakse osa raudteest. Ringkonnakohtu arvates nähtub lepingust justnimelt osa müük –

müüakse 4446 meetrit Majaka haruteest alguspunktiga lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud

kohas (tl 42-44). Kui müügiobjektiks oleks olnud terve harutee, poleks vaja olnud lepingus

märkida kilometraaži ja harutee alguspunkti. Lisaks oleks kaebaja oma väite tõenduseks pida-

nud näitama, et Majaka harutee pikkus oli alguspunktiks näidatud kohast alates 4446 meetrit.

Selliseid tõendeid kaebaja ei ole esitanud. Samas on halduskohus Maaameti kaardirakenduse

võimalusi kasutades teinud kindlaks, et Majaka harutee pikkus kaebajaga sõlmitud ostu-müü-

gilepingus näidatud alguspunktist on ca 8000 meetrit ning harutee reaktori poolne s.t lõpuosa

VIII ei saa kuidagi jääda 4446 meetri sisse. Lisaks on vastustaja esitanud apellatsioonimenetlu-

ses AS TKE Grupp ja Paldiski Raudtee AS vahel 28.11.2005 sõlmitud eellepingu ½ mõttelise

osa 4446 meetri pikkusest haruteest ja 27.02.2006 sõlmitud ostu-müügilepingu ½ mõttelise osa

haruteede nr 301, 303 ja 304 müümise kohta, näidates, et tegemist on 11.10.2000 lepinguga

omandatud raudtee osaga. AS TKE Grupp nõukogu 05.12.2005 protokollist saab järeldada, et

otsus müüa haruteest ülejäänud ½ tähendab, et AS-le TKE Grupp rohkem harutee osi ei jäänud

(tl 71-97). Seega on tõendatud, et Paldiski Linnavalitsuse 16.04.2002 korraldus nr 96 oli õigus-

vastane haldusakt, sest kaebaja omandisse selles korralduses näidatud raudteeharu ei kuulunud,

ning seega oli 05.09.2013 korraldusega eelnimetatud õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnis-

tamine põhjendatud, sest kaebajal ei saanud olla maaüksuse ostueesõigusega erastamise õigust.

13. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja jätab uue otsusega

kaebuse rahuldamata.

3-13-2110

10(10)

14. Kaebaja taotles halduskohtus 2175,50 euro menetluskulu väljamõistmist, millest kohus pi-

das põhjendatuks hüvitada 1015 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse, tuleb

HKMS § 109 lg 4 alusel muuta ka menetluskulude jaotust. Apellatsioonimenetluses taotles kae-

baja 1124,17 euro esindajakulu (ilma käibemaksuta) hüvitamist. Kuna kaebus jääb rahuldamata,

jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja kanda. Vastustaja on tasunud apellat-

sioonkaebuse esitamisel 15 eurot riigilõivu, mis tuleb välja mõista kaebajalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi