4-14-2934/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-2934

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-14-2934 (2302,14,004238)

Kohtunik

Violetta Kõvask

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga

Väärteoasi

O.S'i väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 234

lg 1 ja § 239 lg 1 p 1 järgi. Väärteoprotokoll:

AB1399048

(väärteoasi

nr

2302,14,004238)

Menetlusalune isik

O.S

- isikukood XXX; EV kodakondsus; töökoht: XXX OÜ; elukoht: XXX; sidevahend: XXX. Kriminaalkorras karistatud korduvalt.

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus

Asja läbivaatamise aeg ja koht

20.05.2014.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik: O.S

Tõlk: Anneli Helmann

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada O.S LS § 201 lg 2, § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude eest ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.

2. Süüdi tunnistada O.S LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest ning mõista karistuseks 5 (viis) päeva aresti.

4-14-2934

3. KarS § 63 lg 3 alusel lõplikuks karistuseks mõista 15 (viisteist) päeva aresti.

4. O.S-ile mõistetud arest 15 (viisteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Tallinna Arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

5. O.S tuleb arest ära kanda hiljemalt 20.08.2014.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada O.S-i suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav alates 20.05.2014.a.

Asjaolud ja menetluse käik

22.03.2014.a

on

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

Prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseiniku poolt väärteoasjas nr 2302,14,00438 koostatud väärteoprotokoll nr AB1399048, mille kohaselt O.S juhtis 22.03.2014.a kella 17:10 ajal Harju Maakonnas, Tallinna linnas, Lasnamäe linnaosas, Punane tänav 13 maja juures mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Oma sellise tegevusega rikkus O.S Liiklusseaduse ( ) § 33 lg 3 /Sõidukis, millel on turvavööd, peab edaspidi LS juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS 239 lg 1 p 1 /Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut/ järgi.

Samuti O.S 22.03.2014.a juhtis mootorsõidukit ja eiras tahtlikult politseiametniku (kes kandis vormiriietust ja helkurvesti) kehtestatud korras käega antud peatumise märguannet. Oma sellise tegevusega rikkus O.S LS § 38 lg 1 /Juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal/ ja LS 200 lg 1 p 1 /Peatamise märguande juhile annab liiklusjärelevalve teostaja: käega (sauaga, helkurkettaga, punase märgutulega/ nõudeid, pannes toime väärteo, milline on karistatav LS § 234 lg 1 /Sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni/ järgi.

Samuti O.S 22.03.2014.a juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimistunnistust, olles eelnevalt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Oma sellise tegevusega rikkus O.S LS § 90 lg 1 p 1 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik: kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust/ ja lg 3 /Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik: kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91/ nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 /Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, 4-14-2934 maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud - karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga/ järgi.

Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

-

väärteoprotokoll nr AB1399048, millest nähtub et isik on protokolliga tutvunud ja selles kajastatuga nõus (tl 3);

-

tunnistaja Margus Hundi ütlused, millest nähtub et olles patrullis koos Sander Kullamaaga märkas ta sõidukit registreerimismärgiga XXX, mis eelnevalt ei olnud peatunud Raimo Esop'i peatumismärguandele (tl 4);

-

tunnistaja Raimo Esop’i ütlused, millest nähtub et olles Punasel tänaval turvavöö eriülesandel sõidukite peatajana andis Kalev Puidak teada, et sõidukil registreerimismärgiga XXX ei olnud juht turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Kui tunnistaja andis peatumismärguande, siis juht vaatas talle otsa ja noogutas arusaadavalt, et ta peab peatuma. Juht pani suunatule sisse, kuid ei peatunud sõitis ringteele ja sealt edasi Pae tänavale (tl 5);

-

tunnistaja Kalev Puidak ütlused, millest nähtub et täites tööülesandeid 22.03.2014.a kombineeritud liiklusjärelevalve käigus, möödus temast tume sõiduk, mille juht ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Tunnistaja andis info peatamispatrullile, kes andsid peatamismärguande. Sõiduk ei peatunud (tl 6);

-

menetlusaluse isiku O.S-i ülekuulamise protokoll, millest nähtub et ta tunnistab viga (tl 7);

-

O.S-i sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 22.03.2014.a (tl 8);

-

järelevalve meetme kohaldamise protokoll (tl 9);

-

isikusamasuse tuvastamise protokoll, millest nähtub et isikuna tuvastati O.S (tl 10-11);

-

kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokoll (tl 12-17);

-

Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte, millest nähtub et O.S ei ole kehtivaid juhilube (tl 18);

-

karistusregistri väljavõtte (21-25);

-

kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolli lisana esitatud CD-plaat, millelt nähtuvad väärteo toimepannud isik ja väärteo toimepanemise asjaolud (toimiku kaanel). Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. O.S-ile varasemalt määratud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik on jätkanud uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et O.S-i ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega. Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga kokku 20 päeva ning aresti ärakandmiseks anda kolm kuud aega. Menetlusalune isik O.S kinnitas kohtuistungil, et oma süüd tunnistab, väärteod on tema poolt toimepandud, oli tõepoolest turvavööga kinnitamata, märguande peale ei peatunud, kuna ehmatas ära, kuna kehtivaid juhilubasid tal pole.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule O.S-ile inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2, § 234 lg 1 ja § 239 lg 1 p 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kuna isik juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Samuti O.S juhtis mootorsõidukit ja eiras tahtlikult politseiametniku (kes kandis vormiriietust ja helkurvesti) kehtestatud korras käega antud peatumise märguannet. Samuti O.S juhtis 4-14-2934 mootorsõidukit omamata vastava kategooria (B) sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku ütlustega, millistest nähtub, et O.S kinnitab, et tema on protokolliga tutvunud ja selles kajastatuga nõus, O.S suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega juhtimisõiguse puudumise kohta, tunnistajate ütlustega, kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolliga, O.S'i suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga ning kombineeritud liiklusjärelvalve teostamise protokolli lisana esitatud CD-plaadiga.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § § 239 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik O.S teadis, et juhil on LS § 33 lg 3 kohaselt kohustus olla kinnitatud turvavööga, kuid ometi otsustas ta jätta turvavöö kinnitamata. Samuti pani O.S LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult, kuna ta noogutas politseile peale peatumise märguande saamist, andes sellega mõista, et ta kavatseb peatuda. Samuti pani O.S LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult, kuna isik teadis, et tal ei ole kehtivaid juhilube, kuid ometi otsustas ta asuda sõitma mootorsõidukiga, mille juhtimisõigus tal puudus.

Kohus märgib, et O.S'i on karistusregistri väljavõtte kohaselt on teda eelnevalt kolmel korral karistatud liiklusalaste kuritegude eest, viimati Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 2 kuud ja 20 päeva, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Katseaeg lõppes 16.10.2013. Seega otsustas O.S toime panna uue liiklusalase süüteo mõned kuud pärast katseaja lõppu. Kohus täpsustab, et kuna igal aastal hukkub Eestis mitukümmend inimest, kes ei kasutanud nõuetekohast turvavarustust või kasutasid seda valesti, on turvavarustuse kasutamine võetud riigi poolt range tähelepanu alla ja rikkumiste korral on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

Turvavööta kinnitamata isiku viibimine sõidukis suurendab liiklusõnnetuse korral inimvigastuste raskusastet, sest kokkupõrke korral ei suuda kinnitamata isik kontrollida oma liikumist ning võib vigastada teisi sõidukis viibivaid inimesi. Ka väikesel kiirusel on kokkupõrkel inimesele mõjuvad jõud piisavalt suured, et vastu esiklaasi paiskudes tõsiseid vigastusi kaasa tuua. Liiklusseaduse § 38 lg 1 kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist.

Kui kontrollija pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Seega saab rääkida kohustuslikust peatamise märguandest ainult juhul, kui selle andmisel on järgitud kehtestatud korda. Täpsete nõuete kehtestamine peatamismärguandele on vajalik, et liiklejatel oleks võimalik üheselt aru saada, kuidas nad peavad toimima. Antud väärteoasjas on tunnistaja andnud ütlusi, et tõstis käe ülesse ja andis valguslambiga sõiduautole peatumise märguande, mis vastab LS § 200 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele.

Kuna väärteoasjas on tuvastatud, et isik noogutas politseiametnikule, siis loeb kohus tõendatuks asjaolu, et ta sai aru talle antud peatumismärguandest, kuid ometi otsustas ta seda eirata. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. LS 239 lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. LS § 234 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni.

4-14-2934

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud O.S-i käitumises süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, kahetsus. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist, isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on O.S'i varasemalt karistatud kriminaalkorras liiklusalaste süütegude eest tingimisi vangistusega ja reaalse vangistusega, rahalise karistusega, lisakaristusena talt oli ära võetud juhtimisõigus 6 kuuks. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et O.S'i on varasemalt karistatud ka vangistusega, isik jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks kokku KarS § 63 lg 3 alusel kokku

15 päeva aresti. O.S tuleb arest ära kanda hiljemalt 20.08.2014.a. Kohus juhindus väärteomenetluse seadustiku § 38 lg 1, § (89), § 107-111, § 113 Violetta Kõvask Kohtunik