3-14-132/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-132

Otsuse kuupäev

15. mai 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ Mahe Teder kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 19. novembri 2013 otsuse nr 13-6/2057

tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – OÜ Mahe Teder

Kaebaja esindaja – Kaspar Lind

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

1. Jätta OÜ Mahe Teder kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 16. juuni 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ Mahe Teder taotles põllumajandusministri 8. juuni 2010 määruse nr 68

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ alusel põllumajandusliku tegevusega

alustava noore ettevõtja toetust Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.2 raames.

2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19. novembri 2013 otsusega nr

13-6/2057 jäeti kaebaja põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlus

rahuldamata. Otsuse kohaselt rahuldati paremusjärjestuse põhjal 102 taotlust, millele jagus

meetme toetust ning rahuldamisele kuulusid taotlused, millel oli hindepunkte minimaalselt

29,23. 19. novembri 2013 kirjas nr 13-1/14431-1 selgitati OÜ-le Mahe Teder, et

põllumajandusministri 8. juuni 2010 määruse nr 68 lisa 4 hindamiskriteeriumi 5.1 alusel ei

olnud võimalik OÜ-le Mahe Teder hindepunkte anda. Selle põhjuseks toodi asjaolu, et FIE

Vaariku Talu (Maia Teder) on oma põllumajandustootmise andnud üle Vaariku OÜ-le, mille

ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks on samuti M. Teder. Mahe Teder OÜ-le üleantav

köögiviljakasvatus moodustab aga väikese osa M. Tederi põllumajandustootmisest. Samuti on

M. Tederi maa üle antud Vaariku OÜ-le. PRIA märgib ka, et FIE-de puhul tähendaks

põllumajandustootmise tegevusalade lõikes üleandmise eest hindepunktide andmine sisuliselt

eelise andmist füüsilisest isikust ettevõtjatele.

3. OÜ Mahe Teder esitas 23. detsembril 2014 vaide PRIA 19. novembri 2013 otsuse nr 13-

6/2057 peale, taotledes selle tühistamist. Vaide põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et

FIE Vaariku Talu on vaide esitajale üle andnud köögiviljakasvatuse kui tegevusala ning

küsimus, kas ja kuivõrd olulise osa moodustas vastav tegevusala üleandja käibes, ei ole

oluline, kui eraldi tegevusala vastaks teatud mahule, millega taotleja kvalifitseeruks. Samuti

saaks iga tegevusala jaoks luua eraldi äriühingu, kuid füüsilisest isikust ettevõtja ei saa

jaguneda, mistõttu ei kohelda isikuid võrdsetel alustel.

4. PRIA 10.jaanuari 2014 vaideotsusega nr 13-4/13 jäeti OÜ Mahe Teder vaie rahuldamata.

Vaideotsuse kohaselt on FIE Vaariku Talu maad Vaariku OÜ-le põllumajandustegevuseks üle

antud ning OÜ Mahe Teder ja Terje Tederi vahel on 1. augustil 2013 sõlmitud kinnistu

rendileping, mistõttu ei ole tegemist vanemalt põllumajandustegevuse ülevõtmisega, vaid

iseseisva ettevõtlustegevuse alustamisega tütre poolt. Kuna taotleja ei ole omandanud kogu

vanemale kuulunud põllumajandusettevõtet, siis hindepunkte põlvkondade vahetuse

soodustamise eest ei anta.

5. Tartu Halduskohtusse saabus 10. veebruaril 2014 OÜ Mahe Teder kaebus PRIA 19.

novembri 2013 otsuse nr 13-6/2057 tühistamiseks, mille kohus oma 12. veebruari 2014

määrusega menetlusse võttis.

Kaebuse põhjendused

6. Kaebuse kohaselt saab põllumajandusministri 8. juuni 2010 määruse nr 68 lisa 4

hindamiskriteeriumi 5.1 alusel taotlus 10 hindepunkti juhul, kui osaühingu osanik on

omandanud vanemale või vanavanemale kuulunud põllumajandusega tegeleva osaühingu

kogu osaluse või vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu

põllumajandusettevõtte. Samas näeb määruse § 7 lg 2 p 3 ette, et kui taotleja soovib nimetatud

kriteeriumi eest hindepunkte saada, siis peab ta esitama kinnituse selle kohta, et tema

vanemad või vanavanemad on samal põllumajanduslikul tegevusalal oma tegevuse lõpetanud.

FIE Vaariku Talu tegeles köögiviljakasvatusega ning tema tegevus on lõpetatud.

Kaebaja märgib, et eraldi tegevusalana määruse § 7 lg 2 p 3 mõttes saab käsitleda kas

karjakasvatust, viljakasvatust või ka köögivilja ja mugulviljakasvatust, k.a seenekasvatust.

Seejuures ei oma tähtsust see, kui olulise osa moodustas üks või teine tegevusala üleandja

käibes. Tähtis on see, et tegemist on eraldi tegevusalaga või ettevõtte osaga ning et see

vastaks teatud mahule (müügitulu), millega taotleja kvalifitseeruks. Vastava meetme raames

taotleja peab saavutama 2400 euro suuruse müügitulu ning kuna FIE Vaariku Talu

köögiviljade võõrandamisest tekkinud müügikäive oli 2011. aastal 3578 eurot ning 2012.

aastal 2752 eurot, on reaalne, et ka kaebaja saavutab piisava müügitulu. Vaariku OÜ-le on küll

üle antud teravilja ja kaunvilja kasvatus, õlitaimeseemnete kasvatus ning lisategevusena

piimakarjakasvatus, kuid asja materjalidest ei nähtu, et Vaariku OÜ tegeleks

köögiviljakasvatusega.

OÜ Mahe Teder ei ole ka nõus PRIA järeldusega, et kaebaja on alustanud iseseisvat

ettevõtlustegevust. Kaebajale on üle antud tootmisvahendid ning tal on õigus kasutada maad,

kusjuures tegemist on samade vahendite ja sama maaga, mida kasutas varasemalt FIE Vaariku

Talu köögiviljakasvatuses. Kaebaja hinnangul on tegemist ettevõttega tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 661 ning võlaõigusseaduse § 180 lõike 2 mõttes.

Kaebaja peab ekslikuks PRIA 19. novembri 2013 kirjas nr 13-1/14431-1 väljendatud

seisukohta, mille kohaselt tegevusalade lõikes üleandmise eest hindepunktide andmine

tähendaks eelist füüsilisest isikust ettevõtjatele. Nimelt puudub FIE-l võimalus oma tegevuse

struktureerimiseks selliselt, et moodustatakse (kas jagunemise või asutamisega) näiteks iga

tegevusala või piirkonna jaoks erinev äriühing. Kohtlemisega, kus ühel juhul lähtutakse

ettevõttest ning teisel juhul osalusest, on põhjendamatult eelistatud isikud, kes on eelnevalt

oma erinevad majandustegevused hajutanud kas erinevate äriühingute asutamise või

jagunemisega ning loonud olukorra, kus iga tegevusala tarbeks on loodud eraldi äriühing.

OÜ Mahe Teder märgib oma kaebuses ka, et ekslik on viide, mille kohaselt on M. Teder

justkui kõik maatükid üle andnud Vaariku OÜ-le. Kõik kinnisasjad on endiselt M. Teder

omandis ning ei saa välistada, et Vaariku OÜ-le on asjad antud kasutusse rendilepinguga.

7. 17. aprillil 2014 esitas kaebaja ka täiendavad kirjalikud seisukohad, milles rõhutas, et on

ebaoluline, kui suur on üleantav ettevõte või selle ettevõtte osa üleandja kogu

majandustegevusest. Oluline on see, kas tegemist on eraldi ettevõtte kui tootmisüksusega ning

kas täidetud on müügitulu kriteeriumid. Samuti ei oma tähendust see, kas kaebaja omandas

maa või kasutab kaebaja seda rendilepingu või muu tehingu alusel. Isik ei pea olema maa

omanik, et teda saaks käsitleda põllumajandusettevõtjana ja tema tootmisüksust

põllumajandusettevõttena. Oluline on tegevuse sisuline pool ning tähtis ei ole see, mis

õiguslikul alusel omatakse või kasutatakse tootmisvahendeid. Ettevõttega võib tegemist ka

siis olla, kui kõik tootmisvahendid on võetud rendile. Antud juhul kasutas üleandja oma

ettevõtluses eelnevalt sedasama maad, mida nüüd kasutab kaebaja. See, et enne üleandmist oli

see maa vastava põllumajandusettevõtja omandis ning nüüd kasutatakse seda maad rendisuhte

alusel, ei tähenda, et üle ei võinud minna ettevõte.

Vastustaja seisukoht

8. PRIA palub oma 25. veebruari 2014 vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et määruse nr 68 lisa 4 p 5.1 näeb ette, et 10 hindepunkti saab taotlus juhul

kui füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu osanik on enne taotluse esitamist omandanud

vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud oma vanemale või vanavanemale kuulunud

põllumajandusega tegeleva osaühingu kogu osaluse või vanemast või vanavanemast

füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte.

FIE Vaariku Talu (Maia Teder) taotles ja talle määrati 2008. a investeeringutoetus

mikropõllumajandusettevõtte arendamiseks, mis maksti välja 28. novembri 2008 käskkirja nr

1-3.13-7/520 alusel. 28. novembril 2012 esitas M. Teder PRIA-le avalduse taotluse nr

141008820416 investeeringuobjektidega seonduvate kohustuste üleandmiseks Vaariku OÜ-le,

mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on M. Teder. PRIA lubas investeeringuobjektid

Vaariku OÜ-le üle anda seoses FIE Vaariku Talu tegevuse lõpetamisega. Seega on FIE

Vaariku Talu tegevuse küll lõpetanud, kuid taotleja osaniku ema M. Teder jätkab

põllumajandustegevust Vaariku OÜ-na ning tegemist ei ole kogu põllumajandusettevõtte

üleandmisega emalt tütrele nagu hindamiskriteerium ette näeb. Käesoleval juhul ei ole

hindamiskriteeriumi nõue täidetud, kuna ema on küll lõpetanud tegevuse füüsilisest isikust

ettevõtjana, kuid jätkab põllumajandustegevusega Vaariku OÜ-s. PRIA viitab asjaolule, et 28.

novembri 2012 M. Tederi kirja kohaselt on FIE Vaariku Talu maad antud

põllumajandustegevuseks üle Vaariku OÜ-le.

PRIA märgib, et OÜ Mahe Teder ja T. Tederi vahel 1. augustil 2013 sõlmitud kinnistu

rendileping, mille kohaselt taotleja võtab rendile 2,0 ha hoonestamata kinnistust, kinnitab, et

tegemist ei ole vanemalt põllumajandusettevõtte ülevõtmisega, vaid iseseisva

ettevõtlustegevuse alustamisega tütre poolt. Samuti on OÜ Mahe Teder kohtule esitanud 28.

juunil 2013 M. Tederi ja OÜ Mahe Teder vahel sõlmitud rendilepingu nr 2, mis näitab, et ema

ei ole tütre äriühingule põllumajandustegevuseks vajalikke maid üle andnud st pole ettevõtte

koosseisu kuuluvat vara üle andnud, vaid on eraisikuna neid tütre äriühingule üksnes rentinud.

Pöördadra, järelhaagise, 4 ämbri, rehade, labida, kühvli, aiakäru ja kastmistarvete kui

vallasvara üleandmist M. Tederi poolt taotlejale ei saa pidada põllumajandustootmises

põlvkondade vahetuse eesmärgil tehtud tehinguks ja kogu põllumajandusettevõtte

üleandmiseks kui maa, millele kastmistiik rajada ja kasvuhoone ehitada ja millel on FIE

Vaariku Talu oma põllumajandustegevust arendanud, on taotlejale üle andmata ja sõlmitud on

vaid rendileping.

Vastustaja on seisukohal, et kogu põllumajandusettevõte ei ole üle antud mitte OÜ-le Mahe

Teder, vaid suur osa varadest on üle antud Vaariku OÜ-le. Kuna köögiviljakasvatus

moodustas vaid väikese osa FIE Vaariku Talu põllumajandustootmisest ning seda ei saa

mingil moel lugeda kogu põllumajandusettevõtte üleandmiseks OÜ-le Mahe Teder, mistõttu

pole võimalik põlvkondade vahetuse soodustamise eest hindepunktide andmise

Kohtu põhjendused

9. OÜ Mahe Teder taotles põllumajandusministri 8. juuni 2010 määruse nr 68

„Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 68) alusel põllumajandusliku

tegevusega alustava noore ettevõtja toetust Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.2

raames.

Pooled vaidlevad selle üle kas taotluse hindamisel jättis Põllumajanduse Informatsiooni ja

Registrite Amet (PRIA) õiguspäraselt andmata kaebajale hindepunktid põlvkondade

vahetumise soodustamise eest, täpsemalt hindamiskriteeriumi 5.1., s.o vanemast või

vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte ülevõtmise

eest.

10. Määruse nr 68. lisa 4 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse

taotluse hindamise kriteeriumid“ kriteeriumi 5.1. järgi antakse lisatingimuste täitmisel 10

hindepunkti juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja või osaühingu osanik on enne taotluse

esitamist omandanud vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud oma vanemale või

vanavanemale kuulunud põllumajandusega tegeleva osaühingu kogu osaluse või vanemast või

vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud kogu põllumajandusettevõtte.

11. Esmalt märgib kohus, et hindamiskriteeriumi grammatiliselt tõlgendades ilmneb, et

hindepunktide andmise tingimuseks see, et ülenejale sugulasele kuulunud osaühingu kogu

osaluse või füüsilisest isikust ettevõtja kogu põllumajandusettevõtte kogu osaluse omandajaks

on füüsiline isik.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja, mitte kaebaja osanik T. Teder, omandas T. Tedre emale, M.

Tedrele, kuulunud vara, mida kaebaja käsitab ettevõttena TsÜS § 661 tähenduses. Kohus

nõustub siiski, et eesmärgipärane võib olla hindepunktide andmine ka neile osaühingutele,

mis on omandanud oma ainuosaniku vanemale või vanavanemale kuulunud põllumajandusega

tegeleva osaühingu kogu osaluse või vanemast või vanavanemast füüsilisest isikust ettevõtjale

kuulunud kogu põllumajandusettevõtte, kuna sel juhul on omandamisel sarnaselt põlvkondade

vahetumist soodustav toime.

Kuna pooled selle üle ei vaidle ja vastustaja ei ole hindepunktide andmisest keeldumisel

viidanud asjaolule, et omandajaks ei ole T. Teder füüsilise isikuna, siis kohus antud küsimust

täiendavalt ei analüüsi.

12. Vastavalt määruse nr 68 § 7 lg 2 p-le 3 tuleb vaidlusaluse hindamiskriteeriumiga seoses

esitada ettevõtte esmakordse äriregistris või Maksu- ja Tolliametis registreerimise aega või

üleantud ettevõtte põllumajandustootmisega alustamise aega tõendavate muude dokumentide

ärakirjad ja kinnitus, et vanemad või vanavanemad on asjakohasel põllumajanduslikul

tegevusalal oma tegevuse lõpetanud.

Kaebaja hinnangul tuleneb viidatud sättest, et hindamiskriteeriumi 5.1. seisukohast omab

tähendust üksnes konkreetsel põllumajanduslikul tegevusalal tegevuse lõpetamise fakt ning

muul põllumajanduslikul tegevusalal tegevuse jätkamine vanema poolt ei takista taotlusele

hindepunktide andmist. Eeltoodu on võimalik juhul, kui taotlejale on üle antud iseseisev

majandusüksus, mille kaudu vanem konkreetsel põllumajanduslikul tegevusalal tegutses.

Kohtu hinnangul ei ole siiski selge, kas määruses nr 68 kasutatud mõistet „samal

põllumajanduslikul tegevusalal“ tuleb mõista selliselt, et hindepunktide andmist ei välista

vanemate jätkamine teisel põllumajanduslikul tegevusalal. Põhjendatud on kaebaja seisukoht,

et noorema põlvkonna põllumajanduses osalemise soodustamine ei pea tähendama tingimata

seda, et üle võetakse kogu majandustegevus kõikide põllumajanduslike tegevusalade lõikes.

Samas viitab määruse nr 68 lisa 4 kriteeriumi 5.1. nõue füüsilisest isikust ettevõtjale kuulunud

kogu põllumajandusettevõtte omandamiseks sellele, et hindepunkte põlvkondade vahetumise

soodustamise eest antakse üksnes juhul, kui vanem annab taotlejale üle kogu tootmise.

„Vahetus“ tähendab asendamist uue või uutega1. Seega tähendab põlvkondade vahetumine

ühe põlvkonna asendamist teisega. Kohus järeldab sellest, et eesmärgipäraseks saab pidada

kriteeriumi 5.1. alusel hindepunktide andmist juhul, kui ettevõtte omandamine taotleja poolt

on kaasa toonud põllumajandusliku tegevuse tegeliku üleandmise alanejale sugulasele. On

ilmne, et põlvkondade vahetumisega ei ole tegemist olukorras, kus taotlejale on üle antud

väheoluline osa füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud isiku põllumajanduslikuks

tootmiseks kasutatud varast ja vanem ise jätkab põllumajanduslikul tegevusalal tootmist

varasemaga võrreldavas mahus.

13. Kaebaja väitel on ta omandanud M. Tedrelt viimase köögiviljakasvatusega tegeleva

ettevõtte, kusjuures M. Tedre teravilja- ja loomakasvatusega tegelevad ettevõtted on

omandanud OÜ Vaariku, mille ainuosanikuks on M. Teder. Köögiviljakasvatusega tegeleva

ettevõtte omandamise ning taotluses nimetatud kasvuhoonete ja kastmistiigi rajamiseks

vajaliku maa rendile võtmisega on kaebaja täitnud kriteeriumi 5.1. tingimused.

Kohus kaebajaga ei nõustu.

14. Kohus ei nõustu siiski ka vastustaja seisukohaga, et taotleja tegevuseks vajaliku maa

kasutamine rendilepingu alusel, mitte selle omandamine, iseenesest oleks selliseks asjaoluks,

millest nähtuvalt ei saa tegemist olla ettevõtte üleandmisega kriteeriumi 5.1. tähenduses ja

seega tuleb kaebaja tegevus lugeda uue ettevõtte loomiseks. Ettevõtte üleminekuks ei ole

nõutav, et üle antav varakogum vastaks täielikult sellele varakogumile, mille kaudu vanema

ettevõte tegutses. Kaebaja on siinjuures põhjendatult viidanud, et oluline on, et üleantav

varakogum tagaks ettevõtte toimimise. Seega on võimalik ettevõtte üleminek selliselt, et

üleantav varakogum ei vasta täpselt vanema ettevõttele, kuid tagab ettevõtte toimimise.

Kehtiv õigus ei välista ettevõtte üleminekut näiteks olukorras, kus vanema ettevõte kasutab

tegutsemiseks vanemale kuuluvat maad, kuid varakogumi üleandmisel sõlmitakse vanemaga

maa kasutamise kohta rendileping. Selline toimimine ei ole ka olemuslikult vastuolus

ettevõtte toimimise tagamise nõudega, kui rendiperiood on piisavalt pikk ning puudub kahtlus

poolte tahtes ja võimes lepingut tegelikult täita.

1 Vt http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%B5lvkonna+vahetus&F=M

15. Vaariku OÜ 2012. aasta majandusaasta aruande (tl 11-17) kohaselt on ettevõtte

eesmärgiks täiustada materiaalset põhivara ning oluliselt suurendada põllumajandussaaduste

tootmist ja realiseerimist. 2012. aastal alustati loomakasvatusega. Samuti nähtub aruandest, et

varasemaga võrreldes on oluliselt suurenenud laekumised kaupade müügist ja teenuste

osutamisest (tl 14), müügitulu kokku oli 143 632 eurot. Samuti nähtub aruandest, et kogu

müügitulu on teenitud teravilja ja kaunvilja kasvatusest ja piimakarjakasvatusest.

Kaebaja kinnitusel on füüsilisest isikust ettevõtja Vaariku Talu köögiviljade võõrandamise

käive 2011. aastal 3578 eurot ja 2012. aastal 2752 eurot.

Seega moodustas väidetav tulu köögiviljade võõrandamisest vähem kui kaks protsenti M.

Tederiga seotud ettevõtete kogu müügitulust.

16. Kaebaja väitel on füüsilisest isikust ettevõtja Vaariku Talu köögiviljade kasvatamise

ettevõtte üle antud kaebajale mitterahalise sissemakse tegemisega.

21. juunil 2013 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu lisa kohaselt on

kaebajale üle antud 2 plastist ja 2 tsingist ämbrit, 200 m kastmisvoolikut, kastmispump,

aiakäru, 2 labidat, kühvel, 3 reha, 2 tonni komposteeritud sõnnikut, pöördader ja järelhaagis.

Kohus osutab, et mitterahalise sissemaksena üleantud aiatarvikute otstarve ja arv on sellised,

et sarnase varakogumi olemasolu võib eeldada iga tavalise maapiirkonnas asuva

majapidamise juures. Seetõttu on vähemalt küsitav, kas üleantud väikevahenditel koostoimes

on majandusüksuse kvaliteet.

Väidetav ettevõtte üleandmine on toimunud augustikuus. Samas ei ole kaebaja isegi väitnud,

et ettevõtte koosseisus oleks üle antud maatükk kasvavate köögiviljadega, kogutud saak,

istikud, seemned vms köögiviljakasvatuse jätkamiseks. Samuti ei ole väidetud köögiviljade

realiseerimisega seotud lepinguliste õiguste ja kohustuste üleminekut.

17. 14. augustil 2013 koos taotlusega esitatud kaebaja äriplaani kohaselt ei ole kaebaja

ettevõte enne taotluse esitamist tegelenud põllumajandusliku ettevõtlusega. Ettevõte kavandab

rajada kasvuhooned kahes etapis, peamiselt tomatikasvatuseks, vähesel määral kurkide ja

potilillede kasvatuseks. Esimeses etapis rajatakse 300 m2 kasvuhoone koos kastmistiigiga

toetuse abil. Kavandatava investeeringu eesmärgiks on tomatite kasvatamisega tegelema

hakkamise kaudu panna alus aianduse alal tegutsevale ettevõttele maapiirkonnas, mis on

jätkusuutlik, loob töökohti, hoiab noori inimesi maalt lahkumast ning annab võimaluse

teenida omanikutulu olemasolevate ressursside baasil. Investeering viiakse ellu 2014. aasta

kevadel, et alustada 2014. aastal põhitegevusega. Ettevõte on saanud väikevahendeid ka

ettevõtte ülevõtmise kaudu oma vanemalt.

Äriplaani kohaselt ei kavandanud kaebaja 2013. aastal ühegi toodanguliigi tootmist ega

laekumist omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. Samuti ei nähtu äriplaanist ega

teistest haldusmenetluses ega ka kohtumenetluses esitatud dokumentaalsetest tõenditest,

millisel viisil või mille tootmiseks kaebaja mitterahalise sissemaksena omandatud

varakogumit kasutab. Arusaamatu on millisel otstarbel vajab kaebaja pöördatra, pidades

silmas, et kavandatav äritegevus on seotud ca 300 m2 kasvuhoonetes köögiviljade ja taimede

kasvatamisega.

18. Eeltoodud asjaoludel on kohtu hinnangul ilmne, et kaebaja ei omandanud mitterahalise

sissemakse ja rendilepingu sõlmimisega tegutsevat majandusüksust, s.t füüsilisest isikust

ettevõtja Vaariku talu köögiviljade kasvatamisega tegelev ettevõte ei ole kaebajale üle läinud.

Kaebaja ise ei ole varakogumit toimivaks majandusüksuseks pidanud ega kavatsenud

varakogumit kaebuses väidetud viisil kasutada.

Lisaks ei ole varakogumi kaebajale üleandmisega soodustatud põlvkondade vahetust. M.

Tederi poolt üle antud varakogum võis olla seotud üksnes väheolulise osaga M. Tedre

põllumajanduslikust tegevusest ning kaebaja ei kavatsenud sedagi jätkata. M. Tedre ja T.

Tedre tegevusest ei saa järeldada tegelikku soovi põlvkondade vahetuseks. M. Teder on oma

tegevust teravilja- ja loomakasvatuse valdkonnas laiendamas. T. Teder on soovinud alustada

tomatite, kurkide ja taimede tootmist suuremõõtmelistes rajatavates kasvuhoonetes, milline

tegevus ei rajane M. Tedre varasemal köögiviljakasvatusalasel tegevusel.

19. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vaatamata maarendilepingu alusel maakasutuse

ebaõigele hindamisele, on PRIA kokkuvõtvalt jõudnud põhjendatud seisukohale, et käesoleval

juhul ei ole tegemist vanemalt põllumajandusettevõtte ülevõtmisega, vaid iseseisva

ettevõtlustegevuse alustamisega tütre poolt. Maarendilepingu sõlmimist ja mitterahalise

sissemaksena üleantud varakogumi omandamist ei saa pidada põllumajandustootmises

põlvkondade vahetuse eesmärgil tehtud tehinguks ja kogu põllumajandusettevõtte

üleandmiseks.

Seetõttu leiab kohus, et vastustajale ei ole OÜ Mahe Teder toetustaotluse hindamisel

etteheidetav selline viga, mis oleks kaasa toonud hindamiskriteeriumi 5.1. alusel

hindepunktide andmata jätmise otsustuse õigusvastasuse.

Kuna kaebaja ei väida toetustaotluse ebaõiget hindamist ülejäänud hindamiskriteeriumide

osas ega kaevatava otsuse õigusvastasust muul alusel ja ka kohtule ei ole äratuntav muu

asjaolu, mis võiks tingida kaevatava otsuse õigusvastasuse, siis on kohus seisukohal, et PRIA

19. novembri 2013 otsus nr 13-6/2057 on õiguspärane osas, millega otsustati jätta

rahuldamata OÜ Mahe Teder taotlus põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja

toetuse saamiseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest

vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik