2-13-208/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 14.mai 2014, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-208 Tsiviilasi OÜ Primos hagi MR vastu kinnistu ja hoonete ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.11.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Primos apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

06. mai 2014, avalik kohtuistung Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Primos (registrikood 10775765), lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk Kostja: MR (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kristiina Saul RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14. novembri 2013 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja, OÜ Primos kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Primos esitas 03.01.2013 maakohtule hagi MR vastu kinnistu asukohaga XXXXXX XX XX Tallinnas ja seal asuvate hoonete valduse üleandmiseks, sellest keeldumisel M. Ri hoonetest väljatõstmiseks, kahjuhüvitise 2095,76 euro ja edasiulatuvalt kahjuhüvitise 314,37 euro saamiseks kuus kuni valduse üleandmiseni. Maakohus eraldas 30.10.2013 määrusega hüvitise saamise nõuded eraldi menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt omandas OÜ Primos 10.03.2011 sundenampakkumise akti alusel 5/6 suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga XXXXXX XX XX, Tallinn. Ülejäänud 1/6 suurune mõtteline osa kinnistust kuulus MRle. Harju Maakohtu 28.09.2012 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-12-15032 lõpetati hageja ja kostja kaasomand kinnistule ja kinnistu anti hageja ainuomandisse. Hagejal on kinnistu ainuomanikuna õigus nõuda kinnistu ja hooned välja kostja valdusest ning valduse vabatahtlikust üleandmisest keeldumise korral nõuda kostja kinnistult ja hoonetest väljatõstmist.

3. Kostja esitas 12.03.2013 maakohtu 28.09.2013 tagaseljaotsuse peale kaja. Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2013 määrusega taastati tsiviilasjas nr 2-12-15032 menetlus ja asi saadeti menetlemiseks esimese astme kohtule.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kinnistu on jätkuvalt poolte kaasomandis ja kostja valdus on õiguspärane.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

5. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Otsuse põhjenduste kohaselt ei kuulu kinnistu tervenisti hagejale, vaid on endiselt poolte kaasomandis, sest kinnistusraamatu kande aluseks olev 28.09.2012 tagaseljaotsus ei jõustunud. Kui kinnistusraamatu kande ebaõigsus on kohtule teada, siis ei lähtu kohus kinnistusraamatu seisust, vaid tegelikust õiguslikust olukorrast.

7. Kanne hageja kui ainuomaniku kohta on ebaõige nii hagi esitamise aja kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sellest tulenevalt oli kostja hagi esitamise ajal ja on ka otsuse tegemise ajal kinnistu 1/6 suuruse mõttelise osa kaasomanik. AÕS § 71 lg-st 3 ja § 72 lg-st 3 tuleneb, et üks kaasomanik ei saa teiselt nõuda kogu kaasomandis oleva asja valduse üleandmist ega teise kaasomaniku kaasomandis olevalt kinnistult ega sellel asuvatest hoonetest väljatõstmist, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

8. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

9. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotamise osas ja teha uus otsus, millega jätta kõik lahendatud nõudega seotud menetluskulud kuni menetluse taastamiseni tsiviilasjas nr 2-12-15032 tervikuna kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha uus otsus, millega jätta kõik lahendatud nõudega seotud menetluskulud tervikuna poolte endi kanda.

10. Hageja esitas hagi seetõttu, et poolte kaasomandi lõpetanud kohtulahend oli jõustunud ja kostja keeldus vabatahtlikult kinnistut ebaseaduslikust valdusest välja andmast. Hageja ei saanud eeldada, et kostja esitab jõustunud kohtuotsuse peale kaja, mis rahuldatakse. Õiguslik olukord muutus menetluse kestel ja hageja ei teostanud oma õigusi pahas usus.

11. Menetluskulude erinevat jaotust õigustavad kaja esitamise ja sisulise menetlusega seotud asjaolud tsiviilasjas nr 2-12-15032. Kuivõrd kostja nõustus tsiviilasjas nr 2-12-15032 kaasomandi lõpetamise viisiga, mille kohaselt jääb kinnistu hageja ainuomandisse, ei ole sisulist vaidlust kaasomandi lõpetamise viisis ja kostja motiiviks kaja esitades oli viivitada kinnistu vabastamisega hagejale.

12. Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleks menetluskulude jaotust muuta ning TsMS § 169 lg 2 ja § 8 lg 2 alusel määrata, et kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses tema enda kanda ning hageja menetluskulud, mis on tehtud kuni menetluse taastamiseni tsiviilasjas nr 2-12-15032 jäävad kostja kanda. Juhul, kui kohus kirjeldatud viisil menetluskulude jaotamisega ei nõustu, palub hageja jätta TsMS § 162 lg 4 (kaebuses märgitud ekslikult lg 3) alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele

13. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

14. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus jaotas menetluskulud. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata hagi kinnistu ja hoonete kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks.

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu TsMS § 169 lg 2 koos § 8 lg-ga 2 käesolevas asjas kohaldamisele, sest TsMS sätted reguleerivad menetluskulude jaotust hagi rahuldamata jätmise korral. Pealegi ei ole TsMS § 169 lg 2 vaieldavale suhtele lähedane suhe.

17. Antud juhul puudub alus ka menetluskulude jätmiseks TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. TsMS § 407 lg 1 järgi tehakse tagaseljaotsus hageja nõusolekul. Asja materjalist ei järeldu, et hageja oleks teatanud kohtule, et ta tsiviilasjas nr 2-12-15032 tagaseljaotsuse tegemist ei soovi. Seega võttis hageja riski, et selles asjas tehtud tagaseljaotsuse peale võidakse esitada kaja ja menetlus taastada. Kaja esitamise õigus on kostja menetlusõigus ja kostja ei kasutanud seda õigust pahauskselt, sest kaja rahuldati. Tsiviilasjas nr 2-12-15032 ei ole menetlus käesolevaks ajaks lõppenud, st kaasomandi lõpetamise viisi ei ole otsustatud. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas menetluskulude hageja kanda jätmine TsMS § 162 lg 1 alusel ei ole tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

18. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha teistsuguseid järeldusi menetluskulude jaotuse kohta kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud hageja.

19. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ande Tänav