3-13-1966/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-1966

Otsuse kuupäev

14.05.2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Rein Henn´i kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava

faktilise asjaolu (töötamine avalikus teenistuses) tuvastamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

14.04.2014

Menetlusosalised

Kaebaja Rein Henn

Kaasatud haldusorgan Sotsiaalkindlustusamet

Põllumajandusministeerium

Resolutsioon

1. Rahuldada Rein Henn´i kaebus;

2. Tunnistada Rein Henn´i töötamine

Viljandi

Maaparandusvalitsuses

ja

Viljandi

Maaparandusbüroos perioodil 01.02.1969. a –

31.12.2009. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse

seaduse § 1 mõttes;

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 13.06.2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Rein Henn töötas perioodil 03.08.1963. a – 31.12.2009. a Viljandi Maaparandusvalitsuses ja

Viljandi Maaparandusbüroos erinevate nimetustega ametikohtadel (vanem-tehnik, tehnilise

järelevalve vaneminsener, ekspluatatsiooni osakonna juhataja, peainsener, juhataja asetäitja,

maaparanduse infrastruktuuri ja maakasutuse peaspetsialist, maakasutuse ja infrastruktuuri osakonna

juhataja). Tööraamatu kohaselt lõpetati tema tööleping 31.12.2009. a ning 01.01.2010. a nimetati ta

ametisse Põllumajandusametis, kust ta lahkus 31.05.2012. a.

2. 20.09.2013. a saabus Tartu Halduskohtusse Rein Henn´i kaebus avalik-õigusliku suhte olemasolu

kindlakstegemise nõudes. Kaebuses palub R. Henn tunnistada tema töötamine Viljandi

Maaparandusvalitsuses ja samas ümber nimetatud Viljandi Maaparandusbüroos ajavahemikus

03.08.1963. a – 31.12.2009. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 1

tähenduses.

09.01.2014. a kohtumäärusega võeti R. Henn´i kaebus menetlusse. Kaebaja täpsustas 14.04.2014. a,

et tuvastatavaks perioodiks on 01.02.1969. a – 31.12.2009. a.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja leiab, et ta on perioodil 01.02.1969. a – 31.12.2009. a sisuliselt teinud riikliku järelevalve

tööd. Ta viitab põllumajandusministri 10.06.2011. a kirjale nr 2.2-9/1619-1, kus on leitud, et ainult

kohus saab õigesti hinnata, kas maaparandusalal töötatud aeg tuleks arvata avaliku teenistuse staaži

hulka.

Maaparandusvalitsused (hiljem bürood) olid oma loomisest alates, s.o 1957. a riigi eelarvest

rahastatud riigiasutused, nende olemus ja ülesanded on lahti kirjutatud nii 1957. a

maaparandusvalitsuse põhimääruses kui ka uuendatud kujul 1973. a põhimääruses. Nad allusid

otseselt alguses Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Maaparanduse ja Veemajanduse Komiteele

ning peale selle likvideerimist Põllumajandusministeeriumile.

Maaparandusvalitsuste ülesandeks oli oma tööpiirkonnas maaparanduse ja veemajanduse töö

juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Maaparandusvalitsused vastutasid riigieelarve summade

kasutamise eest, koostasid ja kinnitasid projekteerimise – eelarvelist dokumentatsiooni, kontrollisid

plaani täitmist ja tööde vastavust tehnilistele tingimustele. Neil oli õigus teha ettekirjutusi ja määrata

veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujatele administratiivkorras rahalisi trahve. 1.

maist 1990. a reorganiseeriti maaparandusvalitsused ning moodustati Viljandi Maakonnavalitsuse

alluvuses iseseisva juriidilise isikuna ja iseseisva bilansiga Viljandi Maaparandusbüroo.

Maaparandusbüroode juhtimisega seotud küsimused jäeti Põllumajandusministeeriumi lahendada.

Põhimääruse järgi esindasid maaparandusbürood riiki, teostades täidesaatvat riigivõimu ning tehes

riiklikku järelevalvet seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses.

4. Kaebaja tööülesanded olid kindlaksmääratud territooriumil ehk rajooni (maakonna)

maaparandusobjektidel riiklike plaaniülesannete täitmine riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude

korrashoiul, aruandluse esitamine majandite poolt tehtud kuivendussüsteemide hooldus- ja

remonditööde kohta, tööde nõuetele vastavuse kontrollimine ning vajadusel ettekirjutuse tegemine.

Kuna maaparandusbürood olid Põllumajandusministeeriumi otseses alluvuses, tuli lisaks

põhimäärusest tulenevatele kohustustele täita ministeeriumi korraldusi, mis sisuliselt olid kõik

avaliku võimu ülesanded. Näiteks toimusid mahukad eeltööd PRIA moodustamise perioodil (teravilja

ja maade lupjamise otsetoetuste vastuvõtmine ja kontroll, metsandustoetuse taotluste vastavuse

kooskõlastamine ja kontroll). Aastatel 1997 – 2000 korrastati maaparandussüsteeme Eesti riigi poolt

võetud laenurahadega, mille jaotamist ja sihipärast kasutamist koordineeris ja kontrollis

maaparandusbüroo. Alates 2005. a tegid maaparandusbürood RAK ja MAK meetmete 3.4 ja 1.8

riiklikku järelevalvet. Maaparandusbürood tegelesid põllumassiivide arvelevõtmisega, looduskahjude

hindamisega ja ikaldustoetuste kontrollimise ja menetlemisega.

5. Kaebaja leiab, et ta täitis Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes ülesandeid, mis on omased ainult

valitsusasutuste ametnikule, s.o avalikule teenistusele. Ta palub tunnistada tema töötamine

01.02.1969. a – 31.12.2009. a Viljandi Maaparandusvalitsuses ja Viljandi Maaparandusbüroos avalik-

õiguslikuks suhteks ATS § 1 tähenduses. Tema huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks on see, et

avaliku teenistuse staaži pikkus määrab tema pensionilisa suuruse.

Sotsiaalkindlustusameti seisukoht

6. Rein Henn on taotlenud tunnistada tema töötamine Viljandi Maaparandusvalitsuses ja Viljandi

Maaparandusbüroos perioodil 01.02.1969. a - 31.12.2009. a avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse

seaduse mõistes.

Tulenevalt 01.04.2013. a jõustunud ATS § 113 lg-test 3 ja 7 suurendatakse ametniku vanaduspensioni

26-30-aastase teenistusstaaži korral 40% (lg 7 p 4) võrra. Teenistusstaaži arvutatakse kehtiva ATS §

113 lg-tes 3 ja 4 sätestatud korras. Kehtiva ATS § 113 lg 4 p 1 kohaselt arvatakse isiku teenistusstaaži

hulka 01.01.1996. a jõustunud ja kuni 31.03.2013. a kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel

arvestatud teenistusstaaž.

ATS § 6 lg 1 kohaselt on ametnik ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või

valitud isik. ATS § 2 loetleb ametiasutused, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. ATS §

163 lg-st 1 tuleneb kohustus vormistada kahe kuu jooksul alates ATS jõustumisest töölepingu alusel

tööle võetud ametnik nimetamise alusel teenistusse tagasiulatuvalt alates seaduse jõustumisest.

Rein Henn´i tööraamatu kannete kohaselt asus ta 03.08.1963. a tööle Viljandi Maaparandusvalitsuse

projektgrupi vanemtehniku ametikohale, 01.07.1991. a sõlmiti temaga tööleping. Tööleping lõpetati

31.12.2009. a. Seega ei nimetatud Rein Henn´i ATS § 163 alusel teenistusse ja ta jätkas töötamist

töölepingu alusel. 01.01.2010. a nimetati Rein Henn ametnikuna teenistusse.

Kaebusest võib järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada ebaõiget tööle vormistamist või ATS § 163

alusel teenistusse nimetamata jätmist. Samale seisukohale on analoogilistes asjades asunud nii Tartu

Ringkonnakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus. Tartu Ringkonnakohus on 09.11.2012. a

kohtuotsuses 3-11-878 analoogilises asjas asunud seisukohale, et halduskohus ei saa

tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid,

mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga ning kui isikut ametisse ei

nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Nimetatud Tartu

Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 3-7-1-3-549-12, millega jäeti kaebaja

kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohus kordas sama seisukohta ka

16.01.2014. a analoogilises haldusasjas 3-12-867 tehtud lahendis.

Sotsiaalkindlustusamet ei ole pädev asutus arvamuse andmiseks, kuna Sotsiaalkindlustusametil

puudub teave nimetatud tööandja struktuuri kohta, s.h andmed ametnike ametikohtade olemasolu

kohta. Samuti puudub Sotsiaalkindlustusametil teave Rein Henn´i tööülesannete ja tööiseloomu kohta

ja selle kohta, kas tema kohta avati teenistusleht.

7. ATS § 153 alusel arvutatakse teenistusstaaži alates ATS jõustumisest 01.01.1996. a. Varasemate

perioodide teenistusstaaži hulka arvamist reguleerib ATS § 182, mille kohaselt isikule, kes

01.01.1996. a oli teenistuses, arvatakse §153 p-s 1 sätestatud tegevuse hulka enne ATS jõustumist

riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud

ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete

täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või

relvajõududes. Asutuste ja ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka on

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1.

Rein Henn ei olnud seisuga 01.01.1996. a teenistuses. Sotsiaalkindlustusamet arvestab avaliku

teenistuse aega isikule vanaduspensioni määramisel ja selle suuruse arvutamisel, lähtudes ametniku

teenistuslehest, ATS-st ja määrusest. ATS-s ja määruses toodud loetelude laiendamiseks puudub

Sotsiaalkindlustusametil õigus.

Lähtudes eeltoodust leiab Sotsiaalkindlustusamet, et käesolevas haldusasjas on pädevaks arvamuse

andjaks teine arvamuse andmiseks kaasatud haldusorgan – Põllumajandusministeerium.

Põllumajandusministeeriumi seisukoht

8. Eesti NSV Maaparanduse Valitsused moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 28. detsembri

1957. a määrusega nr 405 ning sama määrusega kinnitati ka „Maaparanduse Valitsuste põhimäärus”,

mis kehtis 30. juulini 1973. a. Nimetatud põhimääruse punkti 1 kohaselt olid maaparandusvalitsused

riigi eelarvel, allusid otseselt Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi Maaparanduse Peavalitsusele

ning teostasid erinevaid kontrolli- ja järelevalveülesandeid.

9. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määrusega nr 1 kehtestatud „Nende endiste Eesti NSV

ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ loetelu

punktis 12 nimetatud riiklikud valitsused hõlmavad ministeeriumi arvamusel ka

maaparandusvalitsusi. Viljandi Maaparandusvalitsus reorganiseeriti ja 1. maist 1990. a moodustati

Viljandi maakonnavalitsuse alluvuses Viljandi Maaparandusbüroo, mis Vabariigi Valitsuse seaduse

tähenduses oli sisuliselt valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Kuna ATSi rakendusalasse hallatavad

riigiasutused ei kuulunud, siis ei saanud büroo töötajaid 01.01.1996. a seisuga nimetada avalikku

teenistusse hoolimata sellest, et büroodes teostati teatud ametikohtadel avaliku võimu ülesandeid.

10. Ministeerium leiab, et asjakohase õigusnormi puudumise tõttu ei ole isikul oma õiguste kaitseks

muud võimalust kui tuvastamiskaebusega kohtu poole pöörduda.

Kohtupraktika avalik-õigusliku suhte tuvastamisel (töötamine avalikus teenistuses) ATSi § 1 (kuni

31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) tähenduses on olnud erinev. Sõltumata kohtuotsuse tegemise

ajast on kohtud kas avalik-õigusliku suhte tuvastanud või mitte.

Põllumajandusministeerium on seisukohal, et otsustamaks, kas töötamine on avalik teenistus ATSi

tähenduses, ei piisa üksnes õigusakti sätetest lähtumisest, vaid oluline on ka isiku töötamise ajal

kehtinud faktilise olukorra tuvastamine ning kõigi tõendite kogumis hindamine.

Maaparandusvalitsustes ja hiljem maaparandusbüroodes täideti avaliku võimu ülesandeid (mis oli ka

üks põhjustest, miks maaparandusbürood korraldati hiljem ümber Põllumajandusametiks), mistõttu

võisid ka teatud töötajad faktiliselt täita selliseid tööülesandeid, mis eeldasid avaliku võimu volitusi

ning seetõttu võib olla põhjendatud avaliku võimu ülesannete täitmist eeldanud ametikohtadel

töötanud töötajate töötatud aja arvestamine avaliku teenistuse staaži hulka.

Põllumajandusministeerium on seisukohal, et avaliku võimu teostamise ülesanneteks maaparanduse

valdkonnas on eelkõige riikliku järelevalve tegemise, halduskaristuste määramise ja riikliku sunni

kohaldamise ülesanded. Ka 1. aprillil 2013. a jõustunud uues ATSis (§ 7 lõike 3 punktid 2 ja 5) on

riikliku järelevalve teostamine ja süütegude menetlemine avaliku võimu teostamise ülesanne, mida

saab täita üksnes ametnik.

Tööraamatu kannete kohaselt töötas kaebuse esitaja vanemtehniku, inseneri, vaneminseneri,

peainseneri kohusetäitjana, osakonnajuhataja, juhataja asetäitja ning peaspetsialisti ametikohtadel.

Tuginedes analoogiale võib ka üksnes ametinimetuse alusel eeldada, et töötades nimetatud

ametikohtadel täitis ta avaliku võimu ülesandeid, kuna “Riigiteenistujate ametinimetuste ja

palgaastmestiku seaduse” (edaspidi RAPS) (31.03.2013. a kehtinud redaktsioon) kohaselt võis

ametinimetus „tehnik” olla nooremametnike põhigruppi kuuluval ametnikul (RAPS § 6 lg 6 p 14),

„inseneri”, „vaneminseneri”, „peainseneri” ja „peaspetsialisti” ametinimetus võis olla

vanemametnike põhigruppi kuuluval ametnikul (RAPS § 6 lg 5 p-d 9 ja 28 ning § 8 lg 3 p-d 1 ja 2)

ning „juhataja” ja „juhataja asetäitja” ametinimetus võis olla juhtide põhigruppi kuuluval ametnikul

(RAPS § 6 lg 2 p 3 ja lg 3).

MaaParS-ist, HÕS-ist, Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 1994. a määrusest nr 456 „Riikliku

maaparandusteenistuse ülesannete, struktuuri ja juhtimise korralduse kinnitamine”, büroode

põhimäärustest ning büroode ja MEEB ümberkorraldamise vajaduse põhjendusest nähtub, et

büroodes teostati teatud ametikohtadel avaliku võimu ülesandeid.

Põllumajandusministeerium on seisukohal, et kui on tuvastatud avalik-õigusliku suhte olemasolu

ning on tõendatud, et kaebuse esitaja täitis avaliku võimu volitusena riikliku järelevalve ülesandeid

maaparandusvalitsuses ja –büroos tööraamatu kannetes märgitud ametikohtadel, siis võib pidada

põhjendatuks nimetatud ametikohtadel töötatud aja arvestamist avaliku teenistuse staaži hulka.

11. Põllumajandusministeerium märgib, et Riigikohtu 19. märtsi 2014. a määrusega nr 3-7-1-3-29-14

jäeti menetlusse võtmata Enn Banneri kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri

2013. a otsusele haldusasjas nr 3-12-1986 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lõike 6

alusel. Kaebuse esitaja taotles nimetatud haldusasjas avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise

asjaolu (töötamine avalikus teenistuses) tuvastamist ehk oma Tartu Maaparandusvalitsuses ja Tartu

Maaparandusbüroos ajavahemikus 25. juulist 1967 kuni 31. detsembrini 2009. a töötamise lugemist

avalikuks teenistuseks. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2013. a otsus

haldusasjas nr 3-12-1986, milles leiti, et kui isikut ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud

teha, siis teenistussuhet ei tekkinud ning siinkohal ei ole määravad kaebaja väited ning esitatud

tõendid, mille kohaselt olid tema poolt täidetud tööülesanded omased avaliku võimu teostamisele.

Samuti leidis ringkonnakohus, et avalik-õiguslikke ülesandeid saavad teatud juhtudel täita ka

avalikus teenistuses mitteolevad isikud, halduskohus ei saa tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda

haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes

haldusorgan oma haldusaktiga ning seega ei saa kohus ka nimetada isikut teenistusse või luua oma

kohtuotsusega õiguslikke tagajärgi, mis oleksid tekkinud isiku teenistusse nimetamisel haldusorgani

poolt.

Ringkonnakohus järeldas eelnevast, et sõltumata asjaolust, millist iseloomu kandsid kaebaja poolt

sooritatud tööülesanded, ei ole kaebaja töösuhet võimalik lugeda avalikuks teenistuseks, kui kaebajat

ATSi jõustumise ajal ATSi § 163 lõike 1 alusel teenistusse ei nimetatud.

Kohtu seisukoht

12. Käesolevas asjas on Rein Henn esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt

tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodidel 01.02.1969. a. – 31.12.2009. a avaliku

võimu ülesandeid ja oli seisuga 01.01.1996. a (ATS-i jõustumine) ametnik, kes teostas riiklikku

järelevalvet, s.o ta oli teenistuses riigitööl ATS § 1 tähenduses.

13. Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle, vaid

väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest olulisel määral (10-50%) sõltub kaebaja pensioni

suurus (kuni 31.03.2013. a kehtinud ATS § 57 lg 1 redaktsioon).

14. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajale vajalik seetõttu, et ta soovib saada pensioni, mille

suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest.

ATS § 153 p 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka

teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või

koosseisuvälise teenistujana. ATS § 182 lg 3 kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku

omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg

vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1 lõikele arvatakse avaliku

teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ametikohad eelnimetatud loetelus ei sisaldu ja seega

on tuvastatud, et tuvastamisnõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

15. Kaebaja ja kaasatud isikud ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebaja töö- või

ametikohti (asutused, ametinimetused, perioodid). Nimetatud asjaolud on dokumentaalselt tõendatud

toimikus olevate materjalidega. Kaebaja töökäik Viljandi Maaparanduse Valitsuses ja Viljandi

Maaparandusbüroos on toodud kaebaja seisukohtades ja esitatud dokumentides ning kohus ei korda

seda.

16. Samuti on kaebaja ja kaasatud isikud ühel meelel selles, kuidas on toimunud

maaparandusvalitsuste loomine, reorganiseerimine ning kinnitamine ja kohus ei pea vajalikuks seda

üle korrata.

17. Kohus leiab, et tuleb esmalt tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu kaebaja ja Viljandi

Maaparandusbüroo vahel ATS-i jõustumise hetkel, s.o 01.01.1996. a. Sellel ajal kaebaja töötas

Viljandi Maaparandusbüroos juhataja asetäitjana.

18. ATS § 57 lg 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt kindlustatakse ametnikule

riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2

sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaažile.

Enne ATS-i jõustumist (01.01.1996. a) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis annab

kooskõlas ATS §-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib ATS § 182. Kuni

27.01.2001. a kehtinud ATS § 182 redaktsiooni kohaselt oli võimalik varasema tööstaaži hulka arvata

üksnes ATS § 182 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996. a määruses nr 1 nimetatud

asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse loetelus on riigi vastavate ametiasutustena

nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud

peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused.

Loetelus ei ole nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone.

27.01.2001. a jõustunud ATS-i muutmise seadusega muudeti ATS § 182 lõiget 1. Seadusemuudatuse

kohaselt arvati ATS § 153 punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so. teenistuse hulka riigi ja kohaliku

omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja

organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg.

Seega on kuni viimase ajani ATS § 182 kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse

õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.

a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja

organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži hulka.

Vabariigi Valitsuse 01.04.2004. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002. a määrust nr 97

rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest. Seega on tuvastatud, et

pensionilisa saamiseks ei pea isik ilmtingimata olema teenistuses 1996. aastal.

19. Vastavalt ATS § 1 lg-le 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistus

töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi riigiametis

töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või

kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus

ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. ATS §

2 lg 2 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt ametiasutus on riigi või kohaliku

omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

Tulenevalt ATS § 4 lg-st 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) on avalik teenistuja isik, kes

teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusteks valitsusasutused ja

valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt on valitsusasutused

ametiasutusteks ATS § 2 mõttes (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis).

Seega selleks, et lugeda kaebaja töötamine kõnealustel perioodidel avalikuks teenistuseks peaks ta

olema täitnud avalik-õiguslikke ülesandeid riigieelarvest finantseeritavas, täidesaatvat riigivõimu

teostanud (täidesaatva riigivõimu volitustega) asutuses.

20. Asjas on leidnud kinnitust, et Viljandi Maaparanduse Valitsus (ka Viljandi Maaparandusbüroo) oli

riigieelarvest finantseeritav asutus.

Maaparandusvalitsuste põhimäärustest tulenevalt oli kaebaja ülesanneteks oma tööpiirkonnas

maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Nende ülesannete

täitmiseks oli maaparandusvalitsustel muu hulgas kohustus planeerida ja kooskõlastada objektide

lõikes maaparandustööde plaanid; finantseerida ja võtta vastu maaparandustööd, kinnitada turba

realiseerimise ja muldade lupjamise plaanid; teostada järelevalvet maaparandussüsteemide

ekspluatatsiooni üle; kontrollida parandatud maade sihipärast kasutamist; kontrollida ja

koordineerida vee ratsionaalse kasutamise ja kaitsega seotud objektide ja seadmete kasutamist; anda

lubasid pinna- ja põhjavee ressursside kasutamiseks jne.

Maaparandusvalitsustel oli muu hulgas õigus koostada ja kinnitada projekt-eelarvelist

dokumentatsiooni ja tiitelnimestikke; kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja

maaparandustööde kvaliteeti, panna seisma ettevõtteid või nende üksikuid osi ning teha

kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujaile

administratiivkorras rahalisi trahve.

Seega ilmneb maaparandusvalitsuste ülesannetest, kohustustest ja õigustest selgelt, et tegemist oli

haldusorganiga haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses (seadusega, selle alusel antud

määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik),

mis teostas oma põhiülesannete kohaselt täidesaatvat riigivõimu. Maaparandusbürood aga jätkasid

maaparandusvalitsuste tööfunktsioonide täitmist.

21. Kaebaja töötas ATS § 1 lg 2 märgitud riigiametis mitmete ametinimetustega, tal oli oma

ametijuhend ja ametikirjeldus ning talle oli väljastatud tegevuslitsents ja volitus niisuguste

teenistusülesannete täitmiseks, mis on iseloomulikud avalikele teenistujatele (ametnikele). Toimikus

olevate tõenditega on tõestatud, et kaebaja töötamine Viljandi Maaparandusvalitsuses ja Viljandi

Maaparandusbüroos ajavahemikel 01.02.1969. a – 31.12.2009. a on sisuliselt käsitletav avalik-

õigusliku suhtena ja avaliku teenistusena ATS-i mõistes. Kohus seega kontrollis ja tuvastas üksnes

avalik-õigusliku suhte olemasolu (mitte isiku vastavust ametnikule esitatavatele nõuetele). ( tl 5-10 ja

18-35).

22. ATS § 1 (kuni 31.03.2013. a kehtinud redaktsioonis) kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi

või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

Maaparandusseaduse § 64 lg 1 kohaselt teostab maaparandusbüroo töötaja riiklikku järelevalvet. On

tõendatud, et kaebaja kui maaparandusbüroo töötaja tegi riiklikku järelevalvet. Maaparandusseaduse

§ 65 lg 2 kohaselt peab asutuse töötaja enne järelevalve toimingu tegemist esitama ametitõendi.

Kaebaja ametitõendi koopia asub toimikus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 lg 1 kohaselt

konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad

otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti

ameti või inspektsiooni ja nende kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Seega sai

järelevalvet teostada ainult ametnik, s.o teenistuses olev isik ja kohus teeb järelduse, et kaebaja oli

seisuga 01.01.1996. a teenistuses ja see jätkus kuni 31.12.2009. a. Kaebaja teostas avaliku võimu

ülesandeid maaparanduse valdkonnas – teostas riiklikku järelevalvet, määras halduskaristusi ja

kohaldas riiklikku sundi. Ka 01.04.2013. a jõustunud uues ATS-is on riikliku järelevalve teostamine

ja süütegude menetlemine avaliku võimu teostamine, mida saab teha ainult ametnik.

Kaebaja täitis Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes ülesandeid, mis on omased ainult

valitsusasutuse ametnikule, s.o avalikule teenistusele.

Kaebaja teostas Viljandi

Maaparandusvalitsuses ja Viljandi Maaparandusbüroos riiklikku järelevalvet, aga seda said teostada

ainult Vabariigi Valitsuse asutuste ametnikud. Selle vastuolu kõrvaldamiseks on muudetud alates

01.01.2010.a. olukorda ja Maaparandusbürood reorganiseeriti ning anti üle

Põllumajandusministeeriumile. Kaebaja töötab nimetatud ajast Põllumajandusministeeriumi

alluvuses ja tal on samad tööülesanded ja kohustused, mis tal olid varasemalt ning see töökoht on

avaliku teenistuse ametikoht. Seaduse tasandil ei olnud reguleeritud kaebaja töötamist perioodil

01.01.1996. a kuni 31.12.2009. a ja kaebajal oli ainult kohtu kaudu võimalik tuvastada seda, kas ta

oli avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes.

23. Toimiku materjalidega on täielikult tõendatud, et kaebaja Viljandi Maaparandusvalitsuses ja

Viljandi Maaparandusbüroos töötades täitis faktiliselt riiklikku järelevalvet, teostas avalikku võimu

oma ülesannete täitmisel, seega täitis ametniku ülesandeid ning seetõttu tuleb kaebus rahuldada.

24. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996. a avalikus teenistuses avaliku

teenistuse seaduse mõttes ning perioodidel 01.02.1969.a – 31.12.2009.a (töötades Viljandi

Maaparandusvalitsuses tehnilise järelevalve grupi vaneminsenerina, ekspluatatsiooni osakonna

juhatajana ja peainseneri kohusetäitjana ning Viljandi Maaparandusbüroos juhataja asetäitjana,

maaparanduse peaspetsialistina ja osakonna juhatajana) (tl 11-15) oli ta avalikus teenistuses avaliku

teenistuse seaduse mõttes. Kaebaja kirjeldas oma seletuses milles väljendus tema poolt avaliku võimu

teostamine lk 113-115 ja kohus ei pea vajalikuks seda kordama.

25. Kohtupraktika avalik-õigusliku suhte tuvastamisel (töötamine avalikus teenistuses) ATSi §1

(kuni 31.03.2013.a kehtinud redaktsioonis) tähenduses on olnud erinev; kohtud kas avalik-

õigusliku suhte tuvastanud või mitte. Riigikohtu 19.03.2014 määrusega nr.3-7-1-3-29-14, millega

jäeti E. Banneri kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, jäi jõusse kohtuotsus, kus kohus leidis, et

ATSi § 182 lõikest 1 tuleneb nõue, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes

eeldusel, et isik on avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (01.01.1996) teenistuses.

Samas on Riigikohus võtnud pensioniõigusliku avaliku teenistuse staaži tuvastamise küsimuses

menetlusse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2014.a otsusele haldusasjas nr 3-12-867

03.04.2014.a määrusega nr. 3-7-3-90-14 HKMS § 219 lg 3 alusel ja ei ole teada, kas Riigikohtu

seisukoht muutub, või asi on võetud menetlusse seoses teise probleemiga. Ülaltoodu alusel kohus

jääb oma endise kohtupraktika juurde ja rahuldab Rein Henn`i kaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova

kohtunik