3-13-601/37 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-601

Haldusasi

A S i kaebus Audru Vallavolikogu kohustamiseks vas-

tama tema 05.02.2013 selgitustaotlusele

Menetlusosalised

Kaebaja – A S , volitatud esindaja A A

Vastustaja – Audru vald

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.11.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A S i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta A S i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2013

otsus haldusasjas nr 3-13-601 muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.06.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-13-601

2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A S esitas 05.02.2013 (kuupäev taotlusel tl-l 8 on ekslikult 04.01.2012) Audru Vallavo-

likogule selgitustaotluse, milles palus teatada, miks volikogu pole lülitanud 11.10.2012 istun-

gi päevakorda volikogu liikme A Ai poolt 06.09.2012 istungil esitatud eelnõu, mis viimati

viidatud istungil suunati otsustamiseks 11.10.2012 istungile, samuti palus teatada, milline õi-

gusnorm lubab jätta eelnõu menetluse pooleli, millal seda eelnõu edasi menetletakse ja milli-

ses korras toimub Audru Vallavolikogus menetlusse võetud eelnõude menetlusest välja arva-

mine. Teiseks palus A S vastata, kas volikogus eksisteerib fraktsioon „Valimisliit Audru ja

SDE volikogu fraktsioon“; kui eksisteerib, siis miks 10.02.2011 otsuses nr 8 toodu ei vasta

tõele (otsuses oli kirjas „eeltoodust tulenevalt ei vastanud fraktsiooni moodustamine Audru

Vallavolikogu töökorra sätetele.“), kui ei eksisteeri, siis miks valla kodulehel valetatakse, sest

alates 14.02.2012 on fraktsioon lisatud kodulehele lingi all „komisjonid ja fraktsioonid“.

2. A S esitas 15.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustamaks volikogu vastama

eelpool viidatud selgitustaotlusele. Kaebuse kohaselt pole ta vastust saanud, kuigi tähtaeg vas-

tamiseks on möödunud.

3. Audru Vallavolikogu teatas 16.04.2013 kirjaga halduskohtule, et A. Ai selgitustaotluse-

le on vastatud 15.04.2013 kirjaga ning lisas A. Aile saadetud vastuse.

Vastuse kohaselt arutati Audru Vallavolikogu 06.09.2012 istungi päevakorrapunkti 8 all voli-

kogu liikme A Ai poolt esitatud määruse eelnõu „Audru Vallavolikogu määruse 13.oktoober

2011 nr 25 „Otsustusõiguse delegeerimine“ kehtetuks tunnistamine“, mis suunati arutamiseks

järgmisele istungile. Volikogu 11.10.2012 istungi päevakorrapunkti 10 all oli arutusel määru-

se eelnõu „Audru Vallavolikogu 13.oktoober 2011 määruse nr 25 „Otsustusõiguse delegeeri-

mine“ kehtetuks tunnistamine ja otsustusõiguse delegeerimine“. Istungi protokolli kohaselt

selgitas volikogu esimees istungi algul A Aile, et tema poolt esitatud eelnõu arutatakse päeva-

korrapunkti 10 all ning seda ei panda eraldi hääletusele, sest vallavalitsus esitas istungile uue,

täiendatud eelnõu. Protokolli kohaselt pandigi hääletusele eelnõu, kus tunnistatakse kehtetuks

eelmine delegeerimise määrus ja kehtestatakse uus kord. Kuna hääletusel oli eelnõu, mis si-

saldas A Ai eelnõu, siis polnud tegemist üksteist välistavate eelnõudega ning neid konkureeri-

vale hääletusele ei pandud. Audru Vallavolikogu 08.04.2010 määruse 17 „Audru Vallavoliko-

gu töökord“ § 8 lg 10 kohaselt pannakse esimesena hääletamisele eelnõu osas esitatud muuda-

tusettepanekud, seejärel eelnõuna esitatud ettepanek, arvude hääletamisel alustatakse suure-

mast arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad enne varasemaid või vastupidi

olenevalt ettepaneku iseloomust. Tuginedes analoogia korras eelnimetatud sättele, pandi is-

tungil esimesena hääletusele vallavalitsuse eelnõu ja kuna selle poolt oli 14-st kohal olnud

liikmest 13, teist eelnõu enam hääletusele ei pandud.

Kaebaja teise teema osas vastas volikogu, et Audru Vallavolikogu 11.02.2011 otsuses nr 8 ei

ole käsitletud fraktsiooni „Valimisliit Audru ja SDE volikogu fraktsioon“ moodustamisega

seonduvat. Audru Vallavolikogu 08.04.2010 määruse nr 17 „Audru Vallavolikogu töökord“ §

18 lg 1 kohaselt on fraktsioonid vähemalt viieliikmelised sama nimekirja alusel valitud voli-

kogu liikmete ühendused, mis on volikogus registreeritud. Registreerimise aluseks on voliko-

gu liikmete allkirjadega varustatud kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus,

liikmete nimed, fraktsiooni juht ja soovi korral muud andmed. 04.11.2011 esitas valimisliidu

„Audru“ nimekirja alusel valitud volikogu liige Jaanus Põldmaa avalduse valimisliit „Audru“

ja SDE fraktsiooni moodustamiseks. Avalduse alusel registreeriti valimisliit „Audru“ ja SDE

fraktsioon, millesse kuulus lisaks valimisliidu nimekirja alusel valitud liikmetele Sotsiaalde-

mokraatliku Erakonna nimekirja alusel volikokku valitud A K. Seega ei vastanud fraktsiooni

3-13-601

3(4)

moodustamine Audru Vallavolikogu töökorra sätetele. Vallavolikogu töökorra § 18 lg 8 koha-

selt toimub fraktsiooni tegevuse lõpetamine fraktsiooni liikmete ühisavalduse alusel.

4. Vastuseks kohtu küsimusele, kas kaebaja jääb pärast vastuse saamist oma kohustamisnõu-

de juurde või soovib esitada tuvastamisnõude, vastas A. A, et jääb kaebuse juurde, sest vastus-

taja pole vastanud tema küsimustele, vaid on asunud selgitama asju, mida ei küsitud. Vastusta-

ja on selgitustaotluse esimesele küsimusele vastates viidanud volikogu töökorra § 8 lg-le 10,

kuid see ei reguleeri eelnõude menetlemist, vaid käsitleb esitatud muudatusettepanekute hää-

letamist volikogu istungitel. Selgitustaotluse punktis 2 esitatud küsimus ei puudutanud frakt-

siooni moodustamise ja lõpetamise korda, sest seda teab kaebaja isegi, vaid palus teatada, kas

fraktsioon eksisteerib või mitte. Hea halduse tava kohaselt peab vastus olema nii põhjalik ja

informatiivne kui võimalik ning haldusorgan peab püüdlema inimesele suurema arusaadavuse

suunas, käesoleval juhul on kaebaja selgitustaotlusele jäetud sisuliselt vastamata.

5. Tallinna Halduskohtu 21.11.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas

otsust järgmiselt.

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MKVS) § 5 lg 8 kohaselt vastatakse

isikule märgukirjas või selgitustaotluses esitatud küsimusele kirjalikult või kokkuleppel muul

viisil. Selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane

selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Käesoleval juhul on kaebaja selgitus-

taotlusele vastatud: kaebajale selgitati, millistel põhjustel suunati A Ai poolt esitatud eelnõu

arutamiseks järgmisele istungile ning seda menetleti koos teise samasisulise eelnõuga. Frakt-

siooni „Valimisliit Audru ja SDE fraktsioon“ olemasolu kohta pole antud küll ühest vastust,

kuid kuna nimetatud küsimust kaebaja viidatud volikogu 10.02.2011 istungil ei arutatud, ei

olnud vastustajal võimalik nimetatud otsuse alusel sellele küsimusele vastust anda. Seetõttu

oli põhjendatud kaebajale fraktsiooni moodustamise ja lõpetamise õiguslike aluste selgitami-

ne. HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tege-

mise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuna kaebaja selgitustaotlusele on kohtuotsuse

tegemise ajaks vastatud, on kohustamisnõue põhjendamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. A S palub apellatsioonkaebuses kohtuotsus tühistada ning kaebus rahuldada. Selgitus-

taotluses esitatud küsimustele pole vastatud ning kohus on põhjendamatult asunud vastupidi-

sele seisukohale. Kohtuotsus ei vasta nõuetele, sest ei sisalda põhjendusi, vaid üksnes viiteid

menetlusosaliste seisukohtadele. Kohus on jätnud kontrollimata, kas selgitustaotluses toodud

väited on tõesed või mitte. Seega on kohus jätnud uurimiskohustuse täitmata. Halduskohus ei

ole näidanud, millele tuginedes ta on asunud seisukohale, et A Ai eelnõu oli 11.10.2012 istun-

gil arutusel päevakorrapunkti 10 all ja seda arutati koos vallavalitsuse määruse eelnõuga. Ühe

päevakorrapunkti all ei saa olla kahte määruse eelnõu. Kui halduskohus midagi nii kummalist

väidab, pidanuks ta selgitama, millele ta tugineb. Audru valla kodulehel on toodud 11.10.2012

istungi kutse, kus päevakorra punkt 10 all on kirjas Audru Vallavalitsuse, mitte A Ai määruse

eelnõu, A Ai määruse eelnõu päevakorras kirjas pole.

Selgitustaotluse punkti 2 osas ei nähtu kohtuotsusest, miks asjaolu, et 10.02.2011 volikogu

otsuses ei käsitletud „Valimisliit Audru ja SDE volikogu fraktsiooni“ moodustamist (mida

kaebaja ei ole väitnud), takistas volikogul vastamast, kas õigusvastaselt moodustatud frakt-

sioon eksisteeris selgitustaotluse esitamise ajal ja kui ei eksisteerinud, siis miks on kodulehel

vale informatsioon.

7. Audru valla vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohus sai asja la-

hendamisel lähtuda poolte poolt esitatud seisukohtadest ning hinnata, kas vastuskirja sisu vas-

3-13-601

4(4)

tab kaebaja selgitustaotluses taotletud teabele. Kohus on selle hinnangu andnud ning otsus

vastab HKMS § 165 nõuetele. Mis puudutab kaebaja poolt seoses A Ai eelnõuga esitatud kü-

simusi, siis on vastuses kaebajale selgitatud, et eelnõu ei arvatud menetlusest välja ega jäetud

selle menetlust pooleli ning see oli arutusel konkureeriva eelnõuna päevakorrapunkti 10 all.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks pole alust. Kohus on piisavalt põh-

jendanud, miks ta leiab, et kaebaja selgitustaotlusele on vastatud, samuti pole põhjendatud

kaebaja etteheited uurimiskohustuse rikkumise kohta.

9. Apellatsioonkaebusest selgub, et kaebaja ei soovigi niivõrd vastuseid oma küsimustele,

kui avaldada rahulolematust volikogu töökorralduse üle. A Ai eelnõu menetlemisega seonduv

pidi olema kaebajale kui A Ai abikaasale ja volitajale teada ja asjaolu, et volikogu poleks toh-

tinud A Ai eelnõu koos vallavalitsuse samasisulise eelnõuga ühe päevakorrapunkti all arutada,

ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Selgitustaotlusele vastuse andmise kontroll ei hõlma kont-

rolli selle üle, kas ametiasutus on konkreetses situatsioonis käitunud õigesti. Kontroll hõlmab

üksnes küsimust, kas antud teave vastab faktilistele asjaoludele. Asjaolu, et volikogu A Ai

eelnõu koos vallavalitsuse täiendatud eelnõuga arutas, on kohus tuvastanud kohtuotsuses vii-

datud volikogu istungi protokollile tuginedes.

10. Samuti ei ulatunud kohtu kontrollikohustus käesolevas asjas selleni, et hinnata, kas frakt-

sioon tegelikult eksisteerib ja kas seda kajastatakse põhjendatult valla kodulehel või mitte.

Kaebaja pole aga apellatsioonkaebusest nähtuvalt rahul just sellega, et õigusvastaselt regist-

reeritud fraktsiooni selgitustaotluse esitamise ajal ikka veel valla kodulehel kajastatakse. Hal-

duskohus on otsuses tõdenud, et fraktsiooni tegevuse lõpetamist kaebaja viidatud otsusest ei

nähtu, mistõttu polnud volikogul võimalik selgemat vastust anda. Ringkonnakohus nõustub, et

volikogu vastus kaebaja selgitustaotlusele fraktsiooni tegevuse suhtes on kõhklev, kuid ilmselt

vastab see antud hetke olukorrale – fraktsioon oli registreeritud õigusvastaselt, kuid selle te-

gevust polnud lõpetatud. Kas selline olukord on õiguspärane või mitte, pole käesoleva vaidlu-

se esemeks. Kui kaebaja soovis oma pöördumisega viidata puudustele volikogu töökorraldu-

ses, oleks olnud kohasem pöördumise vorm märgukiri. Märgukiri MSVS § 2 lg 2 kohaselt on

isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korral-

damiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile teavet ning MSVS § 5

lg 8 kohaselt märgukirjas esitatud seisukoha või ettepaneku mittearvestamisel selgitatakse

vastuses arvestamata jätmise põhjust. Kuna kaebaja esitas oma mõtted selgitustaotlusena ning

sellele antud vastus on piisavalt selge, selles kajastatud faktilised asjaolud õiged, puudub alus

kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks.

11. Kaebaja on taotlenud riigilõivu väljamõistmist vastustajalt. Kuna kaebus jääb rahuldama-

ta, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja kanda. Vastustaja pole menet-

luskulude hüvitamist taotlenud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1

kohaselt tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi