2-14-3349/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-3349

Tsiviilasi

XXXavaldus XXXpankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Avaldaja lepinguline esindaja: Julia Tuštšenko (Lauteri

Õigusbüroo

OÜ,

Kauna

2-5,

Tallinn

e-post

julia.tushtshenko1@gmail.com)

Võlgnik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, muu

sideaadress XXX e-post XXX)

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (asukoht Ristiku tn

10, Tallinn 10612, telefon 6552302, 5013340 e-post

lembit@fontala.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

28. aprill 2014.a

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXX pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata,

raugemise tõttu.

2. Vabastada XXX ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper ajutise pankrotihalduri

kohustustest.

3. Määrata XXX ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi töötasuks 1400 eurot ja

hüvitada ajutise pankrotihalduri kulutuste katteks 154 eurot.

4. Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank ajutise halduri tasu ja

hüvitis kulutuste katteks XXX poolt 20.03.2014 kohtu tagatiste kontole,

viitenumbriga 3100057358, selgitusega "Tsiviilasja number 2-14-3349 Tsiviilasi

XXX avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks" makstud tagatise arvelt 1554

eurot.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada XXX tema poolt 20.03.2014 kohtu

tagatiste kontole, viitenumbriga 3100057358, selgitusega "Tsiviilasja number 2-

14-3349 Tsiviilasi XXX avaldus XXX pankroti väljakuulutamiseks" makstud

tagatisest 446 eurot.

7. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

XXXesitas 23.01.2014 Harju Maakohtule avalduse XXXpankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees pankrotiavalduse esitamise

seisuga 16.07.2011.a. antud võlatunnistuse alusel 51 768,40 eurot. Võlgnevus on võlgniku

poolt käesoleva ajani tasumata. 24.03.2014 määrusega nimetas kohus XXXajutiseks

pankrotihalduriks Lembit Ülperi.

Ajutise halduri aruanne

Ajutine pankrotihaldur Lembit Ülper esitas 09.04.2014 kohtule ajutise halduri aruande ning

17.04.2014 ja 25.04.2014 aruande täiendused. Aruande kohaselt on ajutine haldur kindlaks

teinud, et võlgnikul vara sisuliselt puudub. Ajutise halduri andmetel on võlgnikul kohustusi

211 390,11 euro ulatuses ning vara 22,52 eurot. Võlgnik ei tööta ning tal puudub stabiilne

sissetulek. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole

tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul tekkisid

võlgnikul makseraskused 2010.a., mil võlgnik ei suutnud enam korralikult suunata ja juhtida

oma majandustegevust. See viis võlakohustuste kuhjumiseni, küsitavate tehingute

sõlmimiseni ja lõpuks ka otsese töö kaotamiseni. Kuna käesoleval juhul ei ole tuvastatud

võlgniku otsest kuritegelikku või pahatahtlikku käitumist enda maksejõuetuse tekitamisel, ei

pea ajutine haldur võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist võlgniku süüks. Ajutine haldur

leiab eeltoodu alusel, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS

§ 22 lg 5 mõistes. Ajutise halduri ülesannete täitmise raames pole selgunud, mis konkreetselt

on võlgniku tegevuse ebaõnnestumiste ja maksejõuetuse põhjusteks. Selleks, et mõista

võlgniku tegevuse ebaõnnestumise ja tekkinud maksejõuetuse sisu, tuleb eraldi analüüsida

võlgniku ettevõtlusmetoodikaid, -eesmärke ja rakendatud meetmeid. Neid asjaolusid on

võimalik selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur leiab, et käesoleval juhul

esinevad PankrS § 29 lg 1 alused pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pankrotti

välja kuulutamata, kuna võlgnikul puuduvad varad pankrotimenetluse kulude kandmiseks,

puuduvad

vara

tagasivõitmise

võimalused ja

võlausaldajad

ei

ole

olnud

nõus

pankrotimenetlust finantseerima, kuna ei näe võimalusi nõuete rahuldamiseks. Seega tuleks

võlgniku pankrotimenetlus ajutise halduri hinnangul lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja

kuulutamata. Kuivõrd võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis tegi

ajutine haldur ettepaneku anda võlausaldajatele või kolmandatele isikutele võimalus tasuda

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti täiendavalt 2500 eurot XXXpankroti

väljakuulutamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja avalduse juurde. Võlgnik ega võlausaldaja ei esitanud

vastuväiteid ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste arvestusele.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust leiab, et

XXXpankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 211 390,11

euro ulatuses ja vara vastavate kohustuste täitmiseks puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab

kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on

püsivalt maksejõuetu.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel

võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata

võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise

nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole

asjas tuvastatud.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2

sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

20.03.2014 on XXXtasunud kohtu tagatiste kontole 2000 eurot ajutise halduri tasu ja

kulutuste katteks. Kohus määras 28.04.2014 määrusega võlausaldajatele või kolmandatele

isikutele tähtaja kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks tasuda täiendavalt

ettemaksuna 2500 eurot. Vastav summa tuli tasuda hiljemalt 12.05.2014, kuid nimetatud

summat pole keegi tasunud ettenähtud ajaks.

Kohus leiab, et kuna Margus Pärnal ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks

võlausaldajad pole pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ning võlgnik pole

esitanud nõuetekohast võlgadest vabastamise menetluse algatamise avaldust, siis on

põhjendatud lõpetada XXXpankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud asjas puuduvad tõendid, mis

viitaksid pankroti põhjusena kuriteo tunnustega teole või raskele juhtimisveale. Kohus leiab,

et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on antud juhul muu asjaolu PankS § 22 lg 5 märgitud

tähenduses.

PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning

ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4

kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude

jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus

ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse

kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6

kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole,

mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutise halduri poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on haldur kulutanud PankrS §-st 22

tulenevate ülesannete täitmiseks 24,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud

tunnitasu määrast 57,14 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1400 eurot. Ajutise

halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, transport) katteks palub ajutine

haldur hüvitada 154 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ning kulutused välja

mõista kohtu deposiiti kantud tagatise arvelt enda arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.

Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud

ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei

ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu vaielnud.

Arvestades seda, et võlgnikul ei ole vara ajutise halduri tasu hüvitamiseks ning menetlus on

algatatud XXXavalduse alusel, tuleb ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 1554

eurot tasuda XXXpoolt 20.03.2014 antud tagatise arvelt.

Ajutise halduri tasust ülejääv osa tagatisest, 446 eurot, tuleb XXX tagastada.

Menetluskulud jätab kohus TsMS 172 lg 1 ja PankrS § 150 lg 4 alusel poolte endi kanda,

kuna leiab, et see on menetluse asjaolusid ning lõpplahendit arvestades õiglane.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik