3-14-50366/29 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-14-50366

Otsuse kuupäev

12. mai 2014

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Techlink OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

14.03.2014.a otsusele nr 35-14/149043

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Techlink OÜ

Vastustaja (hankija) Viljandi Linnavalitsus

Kolmas isik (pakkuja) Tiptiptap OÜ

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 278 lg 1 ja 2).

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viljandi Linnavalitsus avaldas 22.01.2014.a riigihangete registris hanketeate lihthanke

„Mänguväljaku atraktsioonide ostmine ja paigaldamine Viljandi linna lasteaedadesse“

(viitenumber 149043) läbiviimiseks. Muuhulgas sisaldab lihthanke dokument (LHD) punktis

5.4.4 tingimust, et pakkumuse koosseisus tuleb esitada „kauba garantiiaegset hooldust ja

Müüja poolt pakutavat tehnilist tuge kirjeldav ülevaade“. Hankija poolt määratud tähtpäevaks

esitasid pakkumused Tiptiptap OÜ, Jäpe OÜ ja Techlink OÜ.

Hankija poolt moodustatud komisjoni 20.02.2014.a protokollilise otsusega (tl 55)

kvalifitseeris hankija kõik pakkujad, tunnistas kõik pakkumused vastavaks ning tunnistas

edukaks Tiptiptap OÜ pakkumuse kui madalaima maksumusega pakkumuse.

2. Techlink OÜ esitas 21.02.2014.a riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija

otsuse kehtetuks tunnistamiseks Tiptiptap OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

osas. Vaidlustuse kohaselt ei ole Tiptiptap OÜ esitanud LHD punktis 5.4.4 nõutud dokumenti,

mistõttu puudub pakkumuse vastavaks tunnistamise alus.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 14.03.2014.a otsusega nr 35-14/149043

Techlink OÜ vaidlustuse rahuldamata. Hankijal oli õigus lugeda LHD punktis 5.4.4 nõutud

dokumendi esitamata jätmine Tiptiptap OÜ poolt mittesisuliseks kõrvalekaldumiseks

hankedokumentide tingimustest riigihangete seaduse (RHS) § 47 lg 2 teise lause mõttes ning

tunnistada Tiptiptap OÜ pakkumus vastavaks. Tiptiptap OÜ ei ole küll esitanud kauba

garantiiaegset hooldust ja müüja poolt pakutavat tehnilist tuge kirjeldavat ülevaadet, kuid

vastuseks hankija küsimusele kinnitas Tiptiptap OÜ, et pakub kauba garantiiaegset hooldust ja

tehnilist tuge vastavalt LHD-s kehtestatud miinimumnõuetele. Sellekohase kinnituse andis

Tiptiptap OÜ juba pakkumust esitades LHD lisaks 1 oleval vormil. Kuna hankija kehtestas

nõuded pakutava garantii ja tehnilise toe osas LHD-s (lisad 3 ja 4), siis ei oleks vaidlusalune

dokument saanud täiendavalt tõendada pakkumuse vastavust LHD-s esitatud tingimustele

ning hankijal oli õigus lugeda selle esitamata jätmine mittesisuliseks kõrvalekaldumiseks.

4. Techlink OÜ esitas 24.03.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.03.2014.a otsuse nr 35-14/149043.

5. Tallinna Halduskohtu 25.03.2014.a määrusega võeti Techlink OÜ kaebus menetlusse ja

anti kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

6. Tartu Halduskohtu 15.04.2014 määrusega alustati asja läbivaatamisega algusest peale

kordamata eelmise kohtukoosseisu poolt teostatud menetlustoiminguid.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

7. Kaebaja taotleb riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.03.2014.a otsuse nr 35-14/149043

tühistamist.

7.1. Kolmanda isiku Tiptiptap OÜ poolt esitamata jäetud kauba garantiiaegset hooldust ja

müüja poolt pakutavat tehnilist tuge kirjeldavat ülevaadet ei ole võimalik asendada pakkuja

kinnitusega. Hankija on kohustatud teostama pakkumuste vastavuse üle sisulist kontrolli.

Hankija soovis osta mänguväljakuid koos paigaldustööde ja hooldusega. Hoolduse ja tehnilise

toe osutamise tingimused (lepingu täitmise tingimused) olid pakkumuse sisuliseks osaks. Seda

kinnitab VAKO otsuses viidatud kohtupraktika. Tegemist ei olnud pelgalt võlaõigusseaduses

(VÕS) sätestatud garantii nõudmisega, hankija on LHD-s sätestanud eritingimused nii ajaliselt

kui sisuliselt (sh kohustus teha töid, mis ei kuulu garantii regulatsiooni alla). Hankijal oleks

tulnud kontrollida pakkuja poolt esitatud hooldustingimuste vastavust LHD lisas 4 sätestatud

tingimustele. Seda ei ole võimalik teha, kui vastav dokument on esitamata. Hankija kohustus

kontrollida pakkumuste vastavust hanke tingimustele oleks sisutühi, kui pakkujad võiksid

sisulise pakkumuse esitamise asemel piirduda kinnitusega, et pakkumus vastab hanke

tingimustele.

7.2. LHD punkti 5.4.4. põhjal oli võimalik aru saada, milliseid andmeid pidid pakkujad

esitama. Ei ole õige, et see dokument ei saanud sisaldada sisulist teavet. Garantiiaegse

hoolduse ja tehnilise toe kirjeldus pidi kajastama teostavate tööde vastavust LHD

lähteülesandes toodud tingimustele, ehk mis perioodil töid teostatakse, milles seisnevad

müüja ja ostja kohustused jne. Asjaolu, et hankija on LHD-s sätestanud garantii

miinimumtingimused viitab selgelt asjaolule, et tegemist ei ole ainult võlaõigusseaduses

sätestatud garantii üldpõhimõttega ning esinevad konkreetsed asjaolud, mille täitmist hankija

eeldab.

7.3. Käesolevas hankes olid pakkujad kohustatud kokku esitama viis dokumenti. Tegemist ei

ole mahuka hankega, mille korral on võimalikud ja lubatavad inimlikud eksimused. VAKO

praktika kohaselt kuulub pakkumuse komplekteerimine hanketeates ja hankedokumentides

nõutavate dokumentidega pakkuja tavapärase hoolsuskohustuse hulka ning hankija otsuse

õiguspärasus sõltub sellest, kas pakkumuses esitamata dokumendi esitamine pärast

pakkumuste esitamise tähtpäeva on tagantjärele lubatav. Käesolevas asjas ei ole kolmas isik

esitamata jäetud dokumenti tänaseni esitanud. Hankija ei saagi võimaldada selle tagantjärele

esitamist, kuna tegemist oleks pakkumuse sisulise muutmisega. Kolmas isik ei saanud

pakkumust ka selgitada, täpsustada või piiritleda, kuna algselt esitamata informatsiooni ei ole

võimalik selgitada või täpsustada.

7.4. Kolmas isik viitab korduvalt suurele avalikule huvile, mille tõttu tuleks kolmanda isiku

pakkumus vastavaks ja edukaks tunnistada. RHS ei võimalda käesoleva hankemenetluste

raames otsuste vastuvõtmisel arvesse võtta avalikku huvi. Samuti tuleb tähelepanuta jätta

kolmanda isiku väited hankelepingu täidetavuse kohta kaebaja poolt, kuna tegemist ei ole

käesoleva vaidluse esemega.

Vastustaja vastuväited

8. Viljandi Linnavalitsus taotleb kaebuse rahuldamata jätmist.

8.1. Vastustaja viis vaidlusalust riigihanget läbi lihthankena ning hanke läbiviimise aluseks on

RHS § 182 lg alusel koostatud lihthanke dokument (LHD). Lihthanke korral ei pea hankija

lähtuma kõigist RHS § 182 lg 4 loetletud sätetest. Praegusel juhul on hankija LHD punktis 7.2.

sätestanud, et hankija kontrollib pakkumuste vastavust hankedokumendis sätestatud

tingimustele ja teeb otsuse iga pakkumuse vastavuse või mittevastavuse kohta.

8.2. Kolmanda isiku Tiptiptap OÜ pakkumus vastas LHD-s sätestatud tingimustele, kuna

selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid LHD tingimustest. Mõiste ,,sisuline kõrvalekalle“ on

üheselt määratlemata õigusmõiste ja selle sisustamine lähtub konkreetsest juhtumist. Tuleb

arvestada, et hankelepingu sisuks on eeskätt mänguväljakute atraktsioonide tarne ja paigaldus

ning turvaaluste rajamine.

LHD lisas 2 „Lähteülesanne“ ja lisas 3 „Hankelepingu tingimused“ on vastustaja esitanud

selgelt ning üheselt mõistetavalt hanke mahtu kuuluvad tööd ja nendele töödele kehtivad

miinimumnõuded (sh ka garantiiaegse hoolduse graafik, teostamise sagedus, tööde koosseis),

samuti nõude, et hankelepinguga hangitud kaubale kehtib vähemalt 24-kuuline garantii.

Pakkumuse koosseisus esitatud kinnitustega kinnitas kolmas isik, et on teadlik garantii

kehtivuse tähtajast ja talle langevatest kohustustest ning nõustus neid täitma. 19.02.2014.a

esitatud selgituses (tl 56-57) kinnitas kolmas isik, et tema poolt esitatud pakkumuse

maksumus sisaldab kauba garantiiaegseid hooldustöid ja tagatud on tehniline tugi kogu

garantiiperioodi, s.o 24 kuu vältel.

Kolmanda isiku pakkumus on LHD sisu ja mõttega kooskõlas. Vaidlusaluse dokumendi

esitamata jätmine on käsitletav vormilise puudusena ning sel juhul on hankijal kaalutlusruum

tunnistada pakkumus vastavaks. Hankekomisjoni 20.02.2014.a protokollis on kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamist põhjendatud.

Kolmanda isiku seisukoht

9. Tiptiptap OÜ taotleb kaebuse rahuldamata jätmist.

9.1. Kolmas isik möönab, et LHD punktis 5.4.4. nimetatud kirjeldus jäi pakkumusele

lisamata. Sellest hoolimata vastas kolmanda isiku pakkumus nõuetele juba pakkumuse

esitamisel. LHD punkti 5.4.4 järgne garantiihoolduse ja tehnilise toe kohustus tulenes

hankelepingu punktist 5.1. Hankedokumendi nõuded kauba hooldusele ja tehnilisele toele on

käsitletavad tehnilise kirjeldusena RHS § 33 lg 3 mõttes ning kolmanda isiku pakkumus on

neile vastav.

9.2. LHD punktis 5.4.4. nimetatud kirjeldust ei saa käsitleda dokumendina, st kolmas isik ei

ole jätnud esitamata ühtegi dokumenti. Dokumendiks on pakkumus koos lisadega. Kolmanda

isiku poolt esitatud pakkumus (dokument) oli küll puudusega, kuid see ei ole selline

rikkumine, mille tõttu oleks tulnud pakkumus tagasi lükata.

9.3. Garantii mõiste ja tingimused on määratud seadustega (müügigarantii VÕS § 230,

töövõtugarantii VÕS § 650, ehitusgarantii EhS § 4). Seadust ei oleks kolmas isik saanud tema

poolt esitatud kirjeldusega muuta. Tehnilise toe kirjelduse nõue oli õigustühine, kuna

hankedokumentide järgi tehnilist tuge osta ei soovitud. Hankija soovis osta vaid hooldustöid

rajamisele järgneval perioodil. Pakutav teenindus ei olnud pakkumuse edukaks tunnistamisel

hindamiskriteeriumiks. Kriteeriumiks oli vaid üks asjaolu - hind. Olenemata sellest, mida

pakkuja oleks märkinud vaidlusaluses kirjelduses, ei oleks hankija saanud teha teistsugust

otsust kui tunnistada edukaks odavaim pakkumine. Eeltoodu tõttu ei moodusta

hooldustingimused ja tehniline tugi ka olulist osa pakkumusest.

9.4. Isegi kui tegemist oleks rikkumisega, kaalub võimaliku rikkumise üles avalik huvi saada

võimalikult odaval viisil avalikuks kasutamiseks olevad laste mänguväljakud mänguhooaja

alguseks e 12.05.2014.a. Kui kaebus rahuldatakse ja hanke võitjaks osutub kaebaja, siis on

tõenäoline, et kaebaja ei suuda oma kohustusi täita või nõuab esialgselt pakutust kõrgemat

hinda.

Kohtu seisukoht

10. Kohus lahendab esmalt menetluslikud küsimused. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 267 lg 1 kohaselt võib hankeasjas kaebuse esitada riigihangete seaduse § 117

lõikes 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti

vaidlustuskomisjoni otsuse peale. HKMS § 268 lg 2 kohaselt võib vaidlustaja või kolmas isik

esitada kaebuse Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale ilma vaidlustuse esemeks

olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus

rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest.

Kaebaja palus kaebuses tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.03.2014 otsuse nr 35-

14/149043. Kaebaja ei ole esitanud kohtule nõuet tühistada Viljandi Linnavalitsuse

20.02.2014.a otsus, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Tiptiptap OÜ pakkumus.

11. Kaebaja nõue tühistada VAKO otsus on põhjendamatu ja kohus jätab kaebuse

rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas rikub vaidlustatud VAKO

otsus tema õigusi.

12. Nähtuvalt menetlusosaliste poolt kohtule esitatud dokumentide sisust on kõik

menetlusosalised mõistnud kaebust selliselt, et lähtudes kaebuse eesmärgist vaidlustab

kaebaja sisuliselt ka Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2014.a otsust. Vastustaja ega kolmas isik ei

ole heitnud kaebajale ette seda, et kaebaja ei ole eraldi välja toonud Viljandi Linnavalitsuse

20.02.2014.a otsuse tühistamise nõuet. Kõik menetlusosaliste poolt esitatud asjaolud,

põhjendused ja tõendid on suunatud Viljandi Linnavalitsuse 20.02.2014.a otsuse

õiguspärasuse või õigusvastasuse kindlakstegemisele. Seetõttu leiab kohus, et lähtudes

kaebuse eesmärgist puudub vajadus suunata kaebajat oma nõude täiendavale täpsustamisele.

13. Hooldustööd ja garantii.

Lihthanke dokumendi (LHD, tl 11-17) kohaselt olid hankelepingu esemeks lisaks

mänguväljaku atraktsioonide ostmisele ja paigaldamisele ka müügijärgsed hooldustööd. LHD

punktis 2.1.4. on öeldud, et hankelepingu mahtu kuuluvad müügijärgsed hooldustööd

rajamisele järgneval perioodil. LHD punktis 2.3. viidatud lähteülesande (LHD lisa 4) alapunkt

"Garantiiaegne hooldus ja müüja antav tehniline tugi" näeb ette hoolduse teostamise vähemalt

kaks korda aastas, määrab kindlaks hooldusgraafiku kuni aprillikuuni 2016.a ja müüja poolt

tehtavad tööd. Müüjal tuleb kontrollida atraktsioonide korrasolekut ning teha parandused,

asendused tulenevalt olukorrast ja vastavalt vajadusele (pingutada kinnitused, määrida

liikuvad sõlmed, asendada defektsed detailid jne).

LHD punktis 3.2. viidatud sõlmitava hankelepingu tingimuste (LHD lisa 3) punkti 5.1.

kohaselt tuleb müüjal anda kaubale 24-kuuline garantii. Hankedokumentidest ei tulene, kas

selle all on mõeldud võlaõigusseaduses (VÕS) ette nähtud müügi- või töövõtugarantiid või

ehitusseaduses (EhS) sätestatud ehitusgarantiid, kuid see ei ole käesoleva vaidluse

lahendamisel oluline.

14. Hooldustöid ei saa samastada garantii ja selle alusel tehtavate töödega. Garantii olemuseks

on garantii andja kohustus kõrvaldada garantiiaja jooksul ilmnenud puudused (VÕS § 230 lg

1 ja 3, EhS § 4 lg 1 ja 3). Garantii, sh selle sisu ja sellest tulenevad ostja õigused on

käesolevas hankes vaadeldav vastava kauba või teenuse omadusena, mitte iseseisva

hankelepingu esemena. Hankedokumentidest tuleneb aga selgelt hankija soov tellida müüjalt

mänguväljakute korrapärane hooldus, olenemata sellest, kas mänguväljakute juures on

ilmnenud mingeid puudusi või kas puudused on hõlmatud garantiiga (hankelepingu

tingimuste punkti 5.2. kohasaelt ei hõlma garantii kauba loomulikku kulumist või

vandalismist tekkinud kahju, lähteülesande hooldustöid kirjeldavas osas selliseid piiranguid

seatud ei ole). Lähteülesanne räägib küll garantiiaegsest hooldusest, kuid hankedokumente

tervikuna hinnates võib öelda, et garantiiaja kaudu on kindlaks määratud hooldustööde

tegemise ja tehnilise toe pakkumise tähtaeg. Eeltoodu põhjal käsitleb kohus edaspidi

hankelepingu esemeks olevaid hooldustöid ja jätab kõrvale garantiiga seotud küsimused, kuna

need ei puutu käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse.

15. Ülevaade, selle puudumise tähendus.

LHD punkti 5.4.4. kohaselt tuli pakkumuse koosseisus esitada kauba garantiiaegset hooldust

ja müüja poolt pakutavat tehnilist tuge kirjeldav ülevaade. Samal ajal sisaldas LHD punktis

2.3. viidatud lähteülesanne (LHD lisa 4) hankija poolt soovitud hooldustööde kirjeldust. Kuna

hooldustööde tegemine 24 kuu jooksul pärast kauba paigaldamist ja üleandmist oli

hankelepingu esemeks, siis on lähteülesande alapunkt "Garantiiaegne hooldus ja müüja antav

tehniline tugi" käsitletav selle teenuse tehnilise kirjeldusena RHS § 32 lg 1 mõttes.

LHD punkti 5.4.1. kohaselt tuli pakkumuse koosseisus esitada kirjalik kinnitus pakkuja

kohustustega nõustumuse kohta LHD lisaks 1 oleval vormil. Vorm sisaldab muuhulgas

kinnitust selle kohta, et pakkuja on tutvunud hankedokumentide ja nende lisadega ning

nõustub esitatud tingimustega. Ka RHS § 31 lg 2 p 8 kohaselt peab hanketeates või

hankedokumentides sisalduma nõue pakkujale kinnitada pakkumuses kõigi hanketeates ja

hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist ja esitada pakkumus üksnes kõigi nende

asjaolude kohta, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi.

16. Pakkuja poolt esitatud ülevaate puhul sai olla tegemist ühega kolmest olukorrast:

1) ülevaates kirjeldatud hooldus ja tehniline tugi ei katnud kõiki pakkuja poolt soovitud

töid või tööde mahtu. Eeldades, et pakkuja samal ajal esitas kinnituse hankedokumentides

esitatud tingimustega nõustumise kohta (kui pakkumus seda kinnitust ei sisaldanud, siis

tuli see igal juhul tagasi lükata), siis oleks kahe pakkumuse koosseisus oleva dokumendi

vahel tekkinud vastuolu: ühelt poolt esitab pakkuja siduva tahteavalduse pakkuda

tehnilisele kirjeldusele vastavaid asju ja teenuseid (sh hooldustöid) ja kinnitab nõustumist

lähteülesandes kirjeldatud nõuetega, teiselt poolt kirjeldab tema poolt pakutud hooldustöid

lähteülesandest (tehnilistest tingimustest) erinevalt;

2) ülevaade kattus lähteülesandes kirjeldatuga;

3) ülevaates kirjeldatud hooldus ja tehniline tugi ületas pakkuja poolt soovitu (näiteks

tööde liikide, mahu, sageduse poolest). Sel juhul ei saanud see anda pakkujale pakkumuste

hindamisel soodsamat seisundit. LHD punkti 7.10. kohaselt oli pakkumuste hindamise

kriteeriumiks üksnes pakkumuse maksumus koos käibemaksuga ning edukaks tunnistati

pakkumus, mille maksumus on kõige väiksem. RHS § 50 lg 1 kohaselt arvestab hankija

pakkumuste hindamisel ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise

ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume.

Eeltoodust nähtub, et ülevaate esitamise nõue ei olnud hankija poolt lõpuni läbi mõeldud ning

ülevaate tähendus ei ole hankedokumentide põhjal üheselt arusaadav.

17. Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik ülevaadet ei esitanud.

Kaebaja leiab, et puuduva ülevaate tõttu ei vastanud pakkumus LHD tingimustele ja oleks

tulnud tagasi lükata.

Vastustaja (hankija) leiab, et pakkumus vastas LHD tingimustele, kuna nõustumus teostada

hankija poolt soovitud hooldustöid tulenes pakkumuse koosseisus esitatud kinnitusest

(nõustumusest hanke tingimustega).

18. Käesolevas asjas on vaidluse all pakkumuse vastavus RHS § 47 mõttes. RHS § 47 lg 1

kohaselt kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja seaduses sätestatud korras

avatud pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides esitatud tingimustele ja teeb

põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

RHS § 47 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või

hankedokumentides esitatud tingimustele, kuid hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks,

kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest.

19. Kohus nõustub sellega, et vastustajal oli õigus tunnistada kolmanda isiku pakkumus

vastavaks olenemata ülevaate puudumisest. Arvestades otsuse punktis 13 kirjeldatut, sisaldus

võimalik vastuolu ülevaate puudumise või hanketingimustele mittevastavuse puhul juba

hankedokumendis (LHD-s). RHS § 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest

tuleneb hankija kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus ning kohelda isikuid

võrdselt. Selle põhjal toimis hankija õigesti, küsides kolmandalt isikult selgitust ning

järeldades kolmanda isiku pakkumusest ja selgitusest, et kolmanda isiku pakkumus sisaldab

lähteülesandele vastavaid hooldustöid.

20. Riigikohus on selgitanud, et riigihankemenetlus sisaldab muu hulgas ka formaalseid

elemente, kuid tegemist ei ole põhimõttega, millest tuleks juhinduda hankemenetluse sätete

tõlgendamisel (3-3-1-24-13 p 19). Käesolevas kohtuasjas kirjeldatud olukorras ei olnud

hankijal seetõttu kohustust lükata kolmanda isiku pakkumus tagasi ülevaate kui eraldi lehel

koostatud kirjaliku dokumendi formaalse puudumise tõttu. Hankijal oli õigus hinnata

pakkumust sisuliselt.

21. RHS § 56 lg 3 annab hankijale võimaluse nõuda pakkujalt pakkumuses esitatud teabe

põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Hankija ei asendanud puuduvat

dokumenti selgitusega, nagu arvab kaebaja. Kuna LHD-s sisaldus hangitava teenuse -

hooldustööde - tehniline kirjeldus ja kolmas isik oli esitanud pakkumuse, siis oli kolmas isik

juba kinnitanud, et pakub teenust vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Hankija selgitustaotluse ja

kolmanda isiku vastuse läbi muutus tekkinud olukord kõigile hankemenetluses osalejatele

jälgitavaks ja üheselt mõistetavaks.

22. Üks riigihanke läbiviimise oluline põhimõte, mida ei tohi rikkuda pakkumuse selgitamisel

või täpsustamisel, on see, et esitanud pakkumusi ei tohi hankija ega taotleja initsiatiivil

põhimõtteliselt enam muuta (3-3-1-24-13 p 20). Pakkumuse muutmist ei ole käesolevas asjas

toimunud. Vastupidi, tuginedes kolmanda isiku selgitusele luges vastustaja kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks sellisena, nagu see algselt oli esitatud.

23. Vaidlust ei ole selles, et kolmanda isiku pakkumus oli madalaima maksumusega. Kuna

kohus tegi kindlaks, et vastustaja on õigesti tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse

vastavaks, siis on vastustaja ühtlasi õigesti tunnistatud kolmanda isiku pakkumuse edukaks.

24. Kolmanda isiku väited hankega seotud suure avaliku huvi kohta ning kaebaja võimaluste

kohta hankelepingut täita jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei puutu käesoleva vaidluse

lahendamisel asjasse. Kohus jätab tähelepanuta ka kolmanda isiku väite, et tehnilise toe

kirjelduse nõue oli õigustühine, kuna kolmas isik ei ole sellele tuginedes vaidlustanud

hanketeadet (HKMS § 268 lg 4).

25. Eeltoodu alusel ning juhindudes HKMS § 156-158 jätab kohus kaebuse rahuldamata.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja

menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

15.04.2014.a kohtumäärusega määras kohus menetluskulude väljamõistmise taotluste

esitamiseks tähtajaks 02.05.2014.a. Ainsana esitas sellekohase taotluse kaebaja, kelle kahjuks

tehakse otsus. Seetõttu kohus menetluskulusid välja ei mõista ja menetluskulud jäävad

menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik

kohtunik