3-14-121/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-121 Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11.09.2013 otsuse nr 13-6/1623 ja 16.12.2013 vaideotsuse nr 13-4/334 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm kohtuistungil Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX OÜ Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Resolutsioon

1. Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 12. maist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 11. juunil 2014 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX OÜ taotles Põllumajandusministri 22. detsembri 2010. a määruse nr 119 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 119) alusel toetust Iigaste puhkeala II etapi töödeks ja tiigi rajamiseks. Taotlus toetuse saamiseks esitati 31.08.12, toetus määrati summas 39 253,20 eurot (otsus nr 13-6/89 16.01.13).

2. 11. septembril 2013. a tegi PRIA otsuse nr 13-6/1623 (edaspidi vaidlustatud otsus, tl 5), millega otsustati jätta XXX OÜ-le välja maksmata määruse nr 119 § 16 lg 2 alusel ettenähtud toetus taotluselt viitenumbriga 310012821587 summas 39 253,20 eurot. XXX OÜ sai vaidlustatud otsuse kätte 15. oktoobril 2013. Vaidlustatud otsuse tegemisel lähtus PRIA asjaolust, et määruse nr 199 § 14 lg 2 kohaselt teeb toetuse saaja kavandatavast investeeringust osa, mille maksumus moodustab vähemalt 25% kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest, ja esitab selle tegemist tõendavad dokumendid kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

3. Vaidlustatud otsuse faktiliseks aluseks oli asjaolu, et XXX OÜ ei esitanud 16. juuliks 2013. a investeeringu tegemist tõendavaid dokumente. Samuti ei ole XXX OÜ tähtaegselt, s.o 23. augustiks 2013. a, vastanud PRIA 9. augusti 2013. a teavituskirjale nr 13-1/10438 (tl 23).

4. 14. novembril 2013. a esitas XXX OÜ toetuse välja maksmata jätmise otsusele vaide. 16. detsembri 2013. a vaideotsusega nr 13-4/334 jättis PRIA vaide rahuldamata (tl 6-7). XXX OÜ sai vaideotsuse kätte 8. jaanuaril 2014.

5. 6. veebruaril 2014 esitas XXX OÜ esindaja advokaat Robert Sarv Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 11.09.2013 otsuse nr 13-6/1623 ja 16.12.2013 vaideotsuse nr 13-4/334 tühistamise nõudes.

6. Tartu Halduskohus võttis 4. märtsi 2014 määrusega XXX OÜ kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.

KAEBAJA VÄITED

7. Kaebaja leiab, et PRIA ei ole välja selgitanud kõiki toetuse väljamaksmata jätmise eelduseks olevaid asjaolusid, väites et XXX OÜ ei saanud kätte PRIA 9. augusti 2013 teavituskirja. Juhul, kui kaebaja oleks nimetatud kirja kätte saanud, oleks ta esitanud ka nõutavad andmed. Kaebaja ei ole pahatahtlikult hoidunud informatsiooni esitamisest. Kaebaja ei ole saanud senini esitada konkreetseid andmeid investeeringu tegemise kohta, kuivõrd seoses kolmanda isiku suhtes toimuva kriminaalmenetlusega on ka XXX OÜ arveldusarved arestitud. XXX OÜ-l puudub informatsioon, millal XXX OÜ arveldusarved aresti alt vabastatakse. XXX OÜ peab arveldusarvete arestimist alusetuks ning kolmanda isiku suhtes toimuvat menetlust põhjendamatuks. XXX OÜ on mõistlikult eeldanud, et majandustegevuseks vajalikud arveldusarved vabastatakse aresti alt ning XXX OÜ saab jätkata investeeringute tegemist. XXX OÜ ei ole saanud esitada andmeid temast sõltumatutel asjaoludel.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Vastustaja palub jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja väidab, et toetuse saaja ei esitanud määruse nr 119 lg-s 2 sätestatud tähtaja, so 16.01.-

16.07 2013 jooksul investeeringu tegemist tõendavaid dokumente ega tõendanud investeeringu tegemisega alustamist. Investeeringu tegemist takistavatest asjaoludest teavitas kaebaja PRIA-t alles 15. novembril 2013 esitatud vaides, so ajal, mil investeering oleks pidanud juba osaliselt tehtud olema. Vastustaja on seisukohal, et asjaolu, et kaebaja ei ole teavituskirja kätte saanud, ei tähenda kohustuse rikkumise vabandatavust. Tegemist on meeldetuletuskirjaga, milles palutakse juhul, kui investeering on osaliselt tehtud, kuid dokumendid veel esitamata, esitada need 23. augustiks 2013. a või teatada asjaoludest, mis takistasid investeeringu õigeaegset tegemist. Seega andis vastustaja toetuse saajale veel ühe võimaluse dokumentide esitamiseks väljaspool määruses sätestatud tähtaega, sest kaebaja oli niigi juba määruse nõudeid teavitamise, investeeringu osalise tegemise ja kuludokumentide esitamise osas rikkunud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

9. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja taotles ja talle määrati määruse nr 119 alusel PRIA peadirektori 16.01.2013 otsusega nr 13-6/89 toetust Iigaste puhkeküla kompleksi II etapi arendamiseks (Rohtla kinnistul oleva puhkeala II etapp) summas 39 253,20 eurot.

10. Määruse nr 119 § 14 lg 2 näeb ette, et toetuse saaja teeb kavandatavast investeeringust osa, mille maksumus moodustab vähemalt 25% kogu investeeringu abikõlblikust maksumusest, ja esitab selle tegemist tõendavad dokumendid kuue kuu jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Määruse nr § 14 lg 3 sätestab, et kui toetuse saaja on investeeringu tegemist alustanud, kuid lõikes 2 nimetatud mahus investeeringu tegemist takistab toetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu, millest on PRIAt viivitamata teavitatud, võib toetuse saajal säilida õigus toetuse saamiseks, kui ta esitab lõikes 2 nimetatud tähtajal koos investeeringu tegemist tõendavate dokumentidega tõendid toetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu esinemise ja lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kogu investeeringu tegemise võimalikkuse kohta.

11. Seega oli kaebajal kohustus esitada investeeringu tegemist tõendavad dokumendid vastustajale ajavahemikul 16.01.-16.07.2013, kuid kaebaja seda ei teinud. Kuna kaebaja ei teavitanud nimetatud tähtaja jooksul PRIA-t viivitamata tema tahtest sõltumatust asjaolust, mis takistab tal investeeringu tegemist ning ei esitanud ka dokumente 16. juuliks 2013 sellise asjaolu esinemise kohta, siis saatis vastustaja 09.08.2013 kaebajale teavituskirja (tl 23).

12. Asjaolu, et kaebaja ei saanud teavituskirja kätte, ei ole antud juhul oluline, kuna see ei tähenda kohustuse rikkumise vabandatavust. Kohtu hinnangul on tegemist meeldetuletuskirjaga, milles palutakse juhul, kui investeering on osaliselt tehtud, kuid dokumendid veel esitamata, esitada need 23. augustiks 2013, andes seega toetuse taotlejale veel ühe võimaluse dokumentide esitamiseks väljaspool määruses nr 119 sätestatud tähtaega.

13. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kui haldusorganile võib olla teada, et isik ei ole talle saadetud kirja kätte saanud, siis on põhjendatud anda isikule uus tähtaeg teavituskirjas küsitud andmete esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja juba alates toetuse määramise otsusest nähtuvalt teadlik toetuse saamisega seonduvatest kohustustest, kusjuures taotluse rahuldamise otsuse punktides 3 ja 4 (tl 21-22) oli sellele ka eraldi tähelepanu juhitud. Lisaks eelnevale ei kohusta ükski õigusakt vastustajat toetuse saajaid nende igakordsetest toetuse saamisega seonduvatest kohustustest eraldi teavitama.

14. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja investeeringut nõutud mahus selleks ettenähtud tähtajaks teinud ei olnud ja kuludokumendid olid esitamata, millega ta rikkus määruse nr 119 nõudeid teavitamise, investeeringu osalise tegemise ja kuludokumentide esitamise osas, siis jättis vastustaja kaebajale toetuse välja maksmata põhjendatult. Kohus märgib, et investeeringu tegemist takistavatest asjaoludest teavitas kaebaja vastustajat alles 15. novembril 2013 esitatud vaides, s.o. ajal, mil investeering oleks pidanud juba osaliselt tehtud olema ja selle tegemist tõendavad dokumendid esitatud.

15. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus.

16. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maare Aloe /allkirjastatud digitaalselt/