4-14-3589/12 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-3589

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2014, Tallinn

Väärteoasja number

4-14-3589 (2317,13,010393)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu

Menetlusalune isik

H.P, ik XXX, elukoht: XXX,

töökoht: puudub

Kohtuvälise menetleja esindaja

Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond

RESOLUTSIOON

1. H.P süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Seega kuulub tegemisele 10 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemiseks määrab kohus 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemisele kuuluv üldkasulik töö tuleb teha Põhja prefektuuri tööpiirkonnas ja üldkasuliku töö tegemine on allutatud Põhja prefektuuri ametniku kontrollile.

3. V™S § 210

1 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.

4. H.P-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 36 (kolmkümmend kuus) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank, või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.P, 4-14-3589, joobeekspertiis“.

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.05.2014. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

04.04.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1380595 selles, et 22.12.2013 kella 21.03 ajal peeti Tallinnas, Endla 45 asuvas kaubanduskeskuses Kristiine kinni H.P, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel tetrahüdrokannabinooli metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et tal sellest kuupäevast mälestusi alates kella 20.00st ei ole.

Kui aru saama hakkas, oli kambris paanikas, hiljem võeti uriiniproov. Midagi ei mäleta sellest õhtust. 2011 oli kanepi tarvitamine, kuid ei ole pikemat aega midagi tarvitanud, aastaid tagasi oli oma käitumiselt teistsugune. Varasemad trahvid on tasunud, et elu korda saada. Käis vahepeal tööl, maksis trahve kohtutäituri vahendusel. Küsitud karistuse osas võiks asendada üldkasuliku tööga, parema meelega teeks tööd, mitte istuks niisama tühja. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud uuringu akti saatekirjaga.

Isikul ametlik töökoht puudub. Peale rahatrahvi on ette nähtud ka muid karistusliike, arest. Tuleks mõista arest. Kuivõrd varem ei ole aresti mõistetud, siis võib küsida 5 päeva. Menetluskuluna välja mõista ekspertiisi maksumus 36 eurot. Arest peaks olema ära kantud hiljemalt 1,5 kuu jooksul, so hiljemalt 01.07.2014. Kui isik soovib oma kohustust täita üldkasuliku tööga, siis ei ole selle vastu midagi. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud.

Kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, siis on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on valdavalt jäetud tähtaegselt tasumata. Sellele vaatamata on menetlusalune isik jätkanud väärtegude toimepanemist.

Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud rahatrahvidega, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses.

Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ning teda ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuna menetlusalune isik taotles mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, võib esitatud taotluse rahuldada ja mõistetava aresti asendada üldkasuliku tööga.

Märt Toming

kohtunik