1-11-7431/66 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1-11-7431 1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. mail 2014 kohtumaja Jõhvi Kohtuasja number 1-11-7431 Kohtunik Sekretär, tõlk Kaitsja Deniss Minzatov Kristine Kriisk, Valentina Michelson-

Ipbüker Lembit Nirgi Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

8. mail 2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

J.K, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

1. J.K temale Jätta mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Rahuldada kaitsja, advokaat Lembit Nirgi taotlus J.K-le riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 146,40 eurot (sh kaitsjatasu 80 eurot, sõidukulud 42 eurot käibemaks tasult ja kuludelt kokku 24,40 eurot) ning .

3. J.K-lt kriminaalmenetluse kulud 146,40 Välja mõista eurot (ükssada nelikümmend kuus eurot ja 40 senti) kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. J.K tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maks J.K 1- ekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „ 11-7431 kriminaal

menetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile t

äitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

1-11-7431 2(4) ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 3.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

J.K on Viru Maakohtu 3.05.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § lg 2 p 1, 3 ja 65 alusel liitkaristusega 2 aastat 1

järgi ja karistatud KarS § 64 kuu ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.12.2012 6.02.2015. ja lõpp

Kinnipidamisasutuses J.K suhtes koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. J.K on varem seitmel korral kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on samalaadne, kuritegude muster kordub. Käitumine on sarnane varasemale käitumisele. Teod on toime pandud samadel põhjustel – materiaalse kasu saamine ja alkoholi tarvitamine. J.K töötab alates 14.09.2013 majandustöödel toidujagajana, võttis ennast arvele töötukassas. Alates 6.02.2014 paikneb avavanglaosakonnas. On töötanud majandustöödel koristajana, on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, eesti keele A1 taseme kursuse, 14.03.2014 on käinud maanteeameti Jõhvi büroos juhtimisõigust taastamas. Vabanemise korral asub elama õe juurde. Õde on 3-toalise korteri omanik, kus elab tema ja tema kaks alaealist last. J.K on algharidus. Erialane kvalifikatsioon puudub. J.K sõnul jätkab haridusteed vabanedes. Enne vangistust ametlikult ei töötanud, püsiv sissetulek puudus. Vabanemisel garanteeritud tööoht puudub. Korduvalt pani toime varavastaseid kuritegusid, J.K enda sõnul grupi mõju tõttu, mille põhjuseks võivad olla puudulikud toimetuleku oskused. Põhiliseks sissetulekuallikaks oli metalli korjamine. Tasumata võlanõudeid 4860,53 eurot. Vabanemisfondi hoiustatud eurot. Õde xxx

on valmis J.K toetama. Abikaasaga ei ole kontakti. J.K suhtlusringis on kriminaalse mõtteviisiga isikud, kelle poolt ta võib olla mõjutatav. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad väärteod ja kuriteod. On olemas risk seoses alkoholi kuritarvitamisega. Varem oli J.K korduvalt karistatud alkoholiseaduse, liiklusseaduse ja joobes juhtimise eest KarS § 424 järgi. J.K ise peab neid rikkumisi tühiseks, õigustab ennast, et kõik ju tarvitavad. J.K on läbinud sõltuvuskäitumist muutva programmi. Narkootikume ei tarvita. J.K ei hinda oma probleeme objektiivselt, kordab sageli oma vigu, ei suuda leida alternatiivi. J.K soovib asuda tööle, tasuda hagisid, kaugemas perspektiivis soovib rajada oma autoremonditöökoda. J.K oli varem korduvalt kriminaalhooldusele määratud, mille edukat kulgemist takistas J.K ebasoodne suhtlusringkond kriminaalkorras karistatud ja sõltuvushäiretega isikute näol. Kontrollnõudeid täitis korralikult, et viimasel katseajal pani toime uue kuriteo. Esineb oht materiaalse kahju tekitamises ja mootorsõiduki joobes juhtimises. Oht on tõenäolisem kui J.K jätkab alkoholi kuritarvitamist, puudub töökoht ja sissetulek ning J.K jätkab suhtlemist kuritegeliku suhtlusringiga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 59%.

Vangla toetab J.K ennetähtaegset vabastamist. Teeb ettepaneku määrata täiendavad kohustused – rkootikume, asuma tööle, mitte mitte tarvitama alkoholi ja na suhtlema kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusega isikutega, osalema sotsiaalabiprogrammis.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt J.K on valmis teda toetama, kuigi õde

tema võimalused on piiratud, ta ise ei tööta. J.K on alaealine poeg, kellga ta suhtleb väga harva. J.K pani katseajal toime uusi kuritegusid ning ei näidanud oma tegudega üles motivatsiooni elada seadusekuulekalt.

1-11-7431 3(4) J.K taotleb kohtult tingimisi elt vangistusest vabastamist. Selgitas ennetähtaegs

kohtuistungil, et võib olla juunist võetakse teda tööle xxx, aga selle kohta ei saa midagi esitada, oli vaid telefonivestlus võimaliku tööandjaga selle kohta. Perre on sündinud laps xx xx (xxx.). Kriminaalkorras karistatud isikutega enam ei suhtle, vabanemise korral hakkab suhtlema vaid perekonnaliikmetega. xxx ning usub, et vabanemise 2007.a on juba töötanud

korral saab seal juunis 2014 tööd. Samuti töötas plekksepana, tegi juhutöid, remonti korterites. Naine ja laps elavad praegu ühiselamu toas. Toa on väike, seetõttu ei saa asuda elama nende juurde. Suhted abikaasaga on head. Kavatseb taotleda pere jaoks eraldi eluplokki samas ühiselamus, et hakata perega koos elama.

Prokurör

e vabastamisega. pole nõus isiku ennetähtaegs Prokurör märgib, et varasemalt on J.K korduvalt karistatud ka tingimisi vangistusega, kuid ta pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Prokurör ei ole kindel, et seekord ühe aasta jooksul suudab süüdimõistetu läbida kriminaalhooldust nõuetekohaselt.

Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. Kaitsja on märkinud kohtuistungil, et süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal oli eeskujulik, tal on garanteeritud elukoht, samuti prognoos töökoha suhtes on positiivne. J.K on olemas vastavad tööoskused, kuigi puuduvad dokumendid selle kohta ning pole kahtlust, et ta leiab endale töökoha. Alkoholiga enam probleeme ka ei tule.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, , tema kaitsja ja ära kuulanud süüdimõistetu arvestades kirjalikku arvamust, leiab, et J.K tingimisi enne prokuröri tuleb jätta

tähtaega vangist süüdimõistetu ennetähtaegne usest vabastamata. Kohtu hinnangul on

vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. taotluse isikut Kohus võtab läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud al, kuriteo toimepanemisele tema käitumise le aj ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu Kuritegude dünaamika on on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud.

samalaadne ning kuritegude muster kordub.

Teod on toime pandud samadel põhjustel – materiaalse kasu saamine ja alkoholi tarvitamine.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama õe juurde, kes on andnud selleks oma nõusoleku aranteeritud töökoht . G

J.K puudub. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. J.K tarvitas vabaduses alkoholi, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sat ning tema ennetähtaegne vangistusest s tumist vabastamine ei ole õigustatud Kohus võtab arvesse ja positiivselt, et süüdimõistetul ei . hindab ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, eesti keele kursuse, teeb vanglas tööd ei kaalu kohtu arvates need asjaolud üles seda, et J.K on . Samas

1-11-7431 4(4)

korduvalt karistatud väärtegude eest, varem seitsmel korral karistatud kriminaalkorras, kusjuures viimase kuriteo pani toime kohtuotsusega määratud katseajal. Süüdimõistetul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht ning nagu nähtub kinnipeetava iseloomustusest ka varasemad kuriteod olid suunatud materiaalse kasu saamisele. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 59%. J.K on küll väitnud kohtuistungil, et võib saada endale töökoha Narva elektrijaamal, kuid ei osanud esitada midagi selle kinnitamiseks, mistõttu peab kohus need süüdimõistetu väiteid paljasõnalisteks.

Kohus leiab, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes juhindudes KarS § 7 , KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu ning

J.K temale vabastamata. mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega

Menetluskulud

Kaitsja esitas kaitsjatasu taotluse summas146,40 eurot (sh kaitsjatasu 80 eurot, sõidukulud 42 eurot ja käibemaks tasult ja kuludelt kokku 24,40 eurot). Kohus leiab, et kaitsjatasu suurus on põhjendatud ja taotlus tuleb rahuldada. Kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdimõistetult välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik