2-13-21600/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. mail 2014 Tallinnas Kentmanni 13 kohtumaja kantseleis ja

avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-13-21600

Tsiviilasi

Korteriühistu XXXhagi OÜ XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1108,90 eurot

Kohtuistungi aeg

02. aprill 2014

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Korteriühistu XXX, registrikood XXX asukoht XXX,

seaduslikud esindajad Toomas X ja Sven X

Kostja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX, lepinguline

esindaja Janec X

Resolutsioon

1. Korteriühistu

XXXhagi

OÜ

XXXvastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista OÜ-lt XXXvõlgnevus 1108,90 eurot (üks tuhat

üheksasada kaheksa eurot ja 90 senti) Korteriühistu XXXkasuks

3. Tunnistada lahend viivitamata täidetavaks ilma seaduses

ettenähtud tagatiseta

Menetluskulude jaotus

Välja mõista OÜ-lt XXXmenetluskulud 443,00 eurot (nelisada

nelikümmend kolm eurot) Korteriühistu XXXkasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud

TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

Hageja on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 29.12.2010 ja asutatud elamu

XXXTallinnas haldamiseks ja hooldamiseks.

Kuni hageja moodustamiseni korraldasid elamu XXXkorteriomanikud kaasomandi esemega seotud

õigussuhteid elamus korteriomanike ühisusena korteriomandiseaduse (KOS) § 8 tähenduses ning

otsustasid häälteenamusega nimetada elamu valitsejaks kostja.

Kostja esitas korteriomanikele igakuiselt arved, muuhulgas vastavalt valitseja poolt kalendriaastaks

koostatud majanduskavale, kus eraldi kululiigina olid välja toodud maksed remondifondi ning

kuhu koguti raha vajalike remonditööde teostamiseks tulevikus. Neid korteriomanike ühiseid

rahalisi vahendeid oli õigustatud ja kohustatud valitsema kostja.

Alates korteriühistu moodustamisest sai elamu XXXhaldajaks ja majandajaks hageja. Seoses

sellega leppisid pooled kokku elamu haldamise ja majandamise üleandmises-vastuvõtmises. Elamu

haldamise ja majandamise üleandmise hetkel oli remondifondi kogunenud raha summas 6652,02

eurot. Nimetatud summa hagejale tasumise maksegraafik lepiti kokku „Elamu XXXhaldamise ja

majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti“ lisas 1. Akti kohaselt pidi kostja tasuma hageja

arveldusarvele elamu remonttöödeks määratud ja remondiks tegelikult kulutatud summade vahe –

6652,02 eurot. Lepiti kokku tasumise maksegraafikus ajaperioodil 30.06.2011 kuni 30.05.2012

igakuiselt 554,33 eurot, vaid viimane makse 30.05.2012 pidi olema 554,39 eurot.

Tulenevalt akti p-st 5 pidi kostja esitama elamu XXXkorteriomanikele arved 2011. aastal

vahendatavate kommunaalteenuste eest seisuga 31.03.2011 ja haldusteenuste eest seisuga

15.04.2011. Samas punktis kinnitasid kokkuleppe pooled, et hagejal ei ole kohustusi kostja ees

seisuga 07.06.2011. Seetõttu on tühine ka akti teise lehekülje lõppu omakäeliselt kirjutatud

eriarvamus, mille kostja juhatuse liige Risto X kirjutas sinna oma büroos paar nädalat pärast akti

allkirjastamist hagejaga kooskõlastamata.

Hagejal ei ole seaduslikku alust nõuda korteri Läänemere tee 11-2 omanikult, kelle võlgnevusele

eriarvamuses on viidatud, sisse võlga, mis on tekkinud ajaperioodil, mil elamu XXXvalitsejaks oli

kostja. Isegi juhul, kui eriarvamust sooviks kostja käsitada tasaarvelduse avaldusena VÕS § 197 ja

§ 198 tähenduses, tuleks kohaldada VÕS § 200 lg 4, mille kohaselt tasaarvestav pool ei saa

tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.

Kostja ei ole oma kohustusi, mis tulenevad „Elamu XXXhaldamise ja majandamise üleandmise-

vastuvõtmise akti“ p-st 4, koos maksegraafikuga, hageja ees kohaselt täitnud ja tal on tekkinud

võlgnevus ühistu ees 1108,90 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja hagi õigeks ei võta, palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hagejate kanda.

Vastuväidete kohaselt jääb kostjale nõue arusaamatuks, kuna hageja on esitanud kohtule mitu

hagiavaldust. Kohtuistungil väitis kostja, et nad ei ole korteriomanikult raha kätte saanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust, et kostja oli elamu XXXvalitsejaks, kes vastavalt majanduskavale kogus

raha vajalike remonditööde teostamiseks; et pooled sõlmisid 07.06.2011 kokkuleppe elamu

XXXhaldamise ja majandamise üleandmises-vastuvõtmises ning, et akti kohaselt oli elamu

remonttöödeks määratud ja remondiks tegelikult kulutatud summade vahe 6652,02 eurot.

Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal tuleb tasuda hagejale võlg 1108.90 eurot.

Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 sätestab, et elamutes, kus ei ole korteriühistut

moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002.aasta

31.detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine

õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud

maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud

subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes

korteriomandiseaduses valitseja kohta sätestatut.

EES § 151 lg 5 kohaselt annab eluruumide erastamise kohustatud subjekt või avalikul konkursil

valitud juriidiline või füüsiline isik elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle

kolme kuu jooksul vastava avalduse saamisest, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise

üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

EES § 152 lg 3 kohaselt korraldab linna- või vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud haldaja

elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjektiga samadel alustel kuni haldamise

üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele.

Vabariigi Valitsuse 01.07.1993.a määrusega nr 198 on kinnistatud Eluruumide erastamise kord

(edaspidi Kord). Nimetatud Korra punkti 92 kohaselt annab eluruumide üleandmise kohustatud

subjekt (üleandja) kolme kuu jooksul pärast korteriühistult või ühise tegutsemise lepingu alusel

tegutsevatelt korteriomanikelt (vastuvõtja) avalduse laekumisest elamu haldamise ja majandamise

üle käesoleva Korra lisas 8 ettenähtud vormi kohase akti alusel korteriühistule või lepingu alusel

tegutsevate korteriomanike poolt volitatud isikule või elamu omanikule.

Nimetatud säte sätestab, et akti punktis 4 fikseeritakse üüri ja/või hooldustasu koosseisus elamu

remondiks ettenähtud vahendite laekumine alates 01.juulist 1994.a ja rahaliste vahendite tegelik

kasutamine elamu remondiks ja lepitakse kokku vahendite üleandmises kohustatud subjekti poolt

või kohustatud subjektile ning rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus.

Korra punkti 93 kohaselt loetakse elamu haldamine ja majandamine korteriühistule üleantuks akti

allakirjutamisel. Lahkarvamused akti sisu osas ei ole akti vormistamisest või allakirjutamisest

keeldumise aluseks.

„Elamu XXXhaldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise aktiga“, punkt 4, on tõendatud,

et elamu üleandmise hetkeks oli remondifondi kogunenud 6652,02 eurot, mille tagastamises

hagejale lepiti kokku vastavalt lisas 1 sõlmitud maksegraafikule perioodil 30.06.2011 kuni

30.05.2012 igakuiselt 554,33 eurot, viimane makse 30.05.2012 pidi olema 554,39 eurot.

Tulenevalt akti p-st 5 pidi kostja esitama korteriomanikele arved 2011. aastal vahendatavate

kommunaalteenuste eest seisuga 31.03.2011 ja haldusteenuste eest seisuga 15.04.2011. Samas

punktis kinnitasid kokkuleppe pooled, et hagejal ei ole kohustusi kostja ees seisuga 07.06.2011.

Aktist nähtuvalt on kostja juhatuse liige Risto X omakäeliselt kirjutanud akti teise lehekülje lõppu

eriarvamuse, mille kohaselt tasub kostja maksegraafikust 1184,93 euro suuruse osa pärast korteri

Läänemere tee 11-12 Tallinnas võlgnevuse 1184,93 laekumist kostja arvele.

Eriarvamuse järel hageja esindaja allkirja ei ole ning hagiavalduse kohaselt märkis kostja juhatuse

liige eriarvamuse akti hiljem ning hagejaga kooskõlastamata.

TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause kohaselt on mitmepoolne tehing tehing, mille tegemiseks on

vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus.

VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama

paragrahvi lõike 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 13 lõikest 1 tulenevalt võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel

või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.

Eelnevatest sätetest tuleneb, et kui lepingus on kaks või enam poolt, siis peavad selles tehtud

muudatustega või lepingu lõpetamisega olema nõus kõik lepingupooled. Ühepoolne lepingu

lõpetamine on lubatud ainult seaduses või lepingus sätestatud alustel. Erastamisseadusest ega

lepingust ei tulene kostjale õigust lepingut ühepoolselt muuta.

Kuna hageja ei ole kostja ühepoolse lepingu muudatusega nõustunud ning see mõjutab hageja

õigust tagasi saada kostjalt tagasi kasutamata remondifondi raha, siis ei ole kostja aktile lisatud

eriarvamus hagejale õiguslikult siduv.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustused täita

vastavalt lepingule või seadusele, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Järelikult on kostja elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti punktis 4.2 ja

lisas 1 koostatud maksegraafikus võetud kohustusi rikkunud, mistõttu tuleb temalt välja mõista

võlgnevus 1108,90 eurot.

Kuna kostja ei ole tasaarvestuse vastuväitele tuginenud, siis jätab kohus hageja hagiavalduses

esiletoodud asjaolud ja vastuväited võimalikule tasaarvestusele tähelepanuta.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p-st 10 tunnistab kohus asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ilma

seaduses ettenähtud tagatiseta.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib kohus lihtmenetluses näha ette menetluskulude suuruse juba

menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma

menetluskulude nimekirjad.

Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 23.08.2013 avalduse lisana esitatud arves nr 141

04.04.2013. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 150 eurot hagimenetluses ja

45 eurot kiirmenetluses ning õigusabi kuluks 248 eurot. Menetluskulude arvest nähtuvalt seisnes

hageja esindaja kulu hagiavalduse koostamises ja kohtusse esitamises.

Hagiavaldusest, esindaja Sirje X volikirjast, ja lisatud tõendite avaldusest nähtuvalt koostas

hagiavalduse ja esitas kohtule hageja lepinguline esindaja Sirje X . Arves märgitud teenuse hind 62

eurot ning dokumendi koostamiseks ja kohtusse esitamiseks kulunud aeg - 4 tundi, on kohtu

arvates põhjendatud ja vajalik. Maksekorraldusega nr 63 22.04.2013 on tõendatud, et hageja on

esindajale õigusabi kulud tasunud. Riigilõiv on asjas tasutud vastavalt avalduses märgitule ja

riigilõivu tasumist on kohus hagi menetlusse võtmisel kontrollinud.

Kostja ei ole menetluskulude koosseisule ja suurusele vastuväiteid esitanud.

Seega tuleb hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks 443,00 eurot rahuldada täies ulatuses

ja menetluskulu mõista välja kohtuotsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik