2-13-22407/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

(Kentmanni tn 13, Tallinn) 12. mail 2014

Tsiviilasja number

2-13-22407

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXXja XXXvastu üürilepingust tulenevate

nõuete tagamiseks üürileandja pandiõiguse alusel üüripinnal

asunud ja selle sisustusse või kasutamise juurde kuulunud

asjade

väljaandmiseks

ja

valduse

üleandmiseks

või

alternatiivselt kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

5 900 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post:

XXX, seaduslikud esindajad XXXja XXX)

Kostja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX;

XXX)

Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX),

lepinguline esindaja adv.Hanrik Kirsimäe

Kohtuistungi aeg

31. märts 2014

Resolutsioon

XXXOÜ hagi XXX ja XXX vastu üürilepingust tulenevate

nõuete tagamiseks üürileandja pandiõiguse alusel üüripinnal

asunud ja selle sisustusse või kasutamise juurde kuulunud

asjade

väljaandmiseks

ja

valduse

üleandmiseks

või

alternatiivselt kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täies ulatuses XXXOÜ kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXOÜ (edaspidi hageja) üürileandjana ja XXXOÜ üürnikuna

27.veebruaril 2009 üürilepingu Sauel, Sooja 1 asuva mitteeluruumi kasutamiseks juuksuri- ja

ilusalongina. XXXOÜ kohustus tasuma hageja esitatud arvete alusel igakuiselt üüri ja

kommunaalteenuste eest. XXXOÜ ei tasunud esitatud arveid tähtaegselt, tasus osaliselt või jättis

need tasumata. Hagi esitamise seisuga on XXXOÜ võlgnevus kokku 41 196,41 eurot, s.h põhivõlg

11 868,56 eurot ja viivis 29 327,85 eurot.

Kuni 4.märtsini 2013 olid XXXOÜ juhatuse liikmeteks XXX ja XXX. Alates 4.märtsist 2013 kuni

17.aprillini 2013 olid juhatuse liikmetena äriregistrisse kantud XXX(edaspidi kostja I) ja

XXX(edaspidi kostja II), kes olid osaühingu võlgnevusest teadlikud, kuid ei tasunud ühtegi üüri-

ega kommunaalteenuste arvet.

13.aprilli 2013 õhtul avastas hageja, et seni XXXOÜ kasutuses olnud ruum Sauel, Sooja 1 on

hageja teadmata põhilises tühjaks kolitud ning selle sisustusse ja kasutamise juurde kuulunud asjad

koguväärtusega 5900 eurot ära viidud.

Hageja esindaja pöördus e-kirja teel 15.aprillil 2013 kostja I poole järelepärimisega võlgnevuse

likvideerimise osas, teatades ühtlasi, et hageja kasutab üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks

pandiõigust ruumi üürimisel selle sisustusse ja kasutamise juurde kuuluvate vallasasjade suhtes, ei

ole nõus hageja teadmata asjade eemaldamisega üüripinnalt ning esitas nõude asjade

väljaandmiseks. XXXOÜ ega kostjad sellele ei reageerinud.

15.aprilli 2013 õhtul viisid kostjad hoolimata hageja mittenõustumisest üüripinnalt ära osaühingus

kosmeetikuna töötanud XXX tagastatud kosmeetiku seadmed, tööpingi ja tooli. Arvestades

tekkinud olukorda ütles hageja üürilepingu üles esitades kostjale I üürilepingu ülesütlemise

avalduse. Alates 17.aprillist 2013 on osaühingu juhatuse liige XXX.

Hageja päringule vastas XXXOÜ juhatuse liige XXX, et tema valduses ei ole ettevõtte varasema

tegevusega seotud ega kolmandatele isikutele kuuluvat vara. Seega on üüripinnalt ära viidud asjad

kostjate valduses.

Tulenevalt VÕS § 305 lg-st 1 on hagejal pandiõigus üüripinnal asuvatele ja ruumi sisustusse või

selle kasutamise juurde kuulunud vallasasjadele. 23.aprillil 2013 saatis hageja kostjatele nõudekirja

üüripinnalt ära viidud asjade väljaandmiseks 24.-26.aprillil. Nimetatud ajaks kostjad asju hagejale

üle ei andnud.

Alternatiivselt palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja kahju, arvestades panditud asjade

väärtust: maniküürilaud - 300 €, kosmeetiku universaalne kliendivoodi - 600 €, kosmeetiku

universaalmasin (aurutaja) - 300 €, ultraheli näohooldusseade - 200 €, peapesukoht - 600 €,

infrapunasaun - 1000 €, taustvalgusega pildid 2 tk - 400 €, diivan ja tugitool - 400 €, teler - 200 €,

arvutilaud - 100 €, juuksurilauad 2 tk - 200 €, juuksuritoolid 4 tk - 480 €, juuksuri töökärud 2 tk -

120 €, juukselõikusmasinad 2 tk - 200 €, pesumasin - 200 €, CD-Raadio - 100 €, täisautomaatne

kohvimasin - 500 €, kui kostjad ei ole 10 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

väljanõutavaid asju hagejale üle andnud.

Kahju hüvitamise nõude põhjenduse kohaselt kannab hageja üüripinnalt ära viidud asjadest ilma

jäämise korral ehk juhul, kui kostjad asju hagejale välja ei anna ning hageja ei saa realiseerida oma

seadusest tulenevat pandiõigust, kahju.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle täies ulatuses rahuldamata jätta.

Vastuväidete kohaselt hagejal puudub üldse õiguslik alus nõuda antud asjade valduse üleandmist

kostjatelt; hageja ei ole pandiõigust teostanud, kuna ta ei ole pandiõiguse teostamisest teatanud,

ruumides asunud esemeid fikseerinud ega nende kõrvaldamist üüripinnalt keelanud; hageja

pandiõigus lõppes üüripinnal asunud asjade eemaldamisega üüripinnalt; hageja pandiõigus lõppes,

kui üürniku XXXOÜ endine juhatuse liige andis üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks

käenduse; VÕS § 307 lg-s 2 sätestatud nõudenorm ei kohaldu kolmandate isikute suhtes, sh ka

mitte kostjate suhtes, vaid ainult üürileandja XXXOÜ suhtes.

Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalused vallasasjad oleks üüripinnalt eemaldanud kostjad ega

seda, et need oleks kostjate valduses; asjaõiguslikku valduse nõuet ei saa esitada isikute vastu,

kellel puudub tegelik võim asja üle; hageja ei ole tõendanud, et kostjate valdus oleks ebaseaduslik.

Hageja kahjunõue on põhjendamata ja tõendamata, kostjad ei saa olla kahju põhjustajaks

üürilepingust tuleneva üürniku XXXOÜ kohustuste rikkumise tõttu. Hagejal on üürilepingust

tulenev rahaline nõue üürniku, mitte kostjate vastu. Hageja väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses

kostjate tegevusega. Tõendamata on kahju summa.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja XXXOÜ sõlmisid 27.veebruaril 2009 üürilepingu

Sauel, Sooja 1 asuva mitteeluruumi kasutamiseks juuksuri- ja ilusalongina, et alates 4.märtsist

2013 kuni 17.aprillini 2013 olid XXXOÜ juhatuse liikmetena äriregistrisse kantud XXX ja XXX,

et XXXOÜ-l on üüri- ja kommunaalteenuste eest võlgnevus kokku 41 196,41 eurot, s.h põhivõlg

11 868,56 eurot ja viivis 29 327,85 eurot ning et üüritud ruumidest on tühjaks kolitud juuksuri- ja

ilusalongi sisustusse ja kasutamise juurde kuulunud asjad.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus kostjatelt välja nõuda juuksuri- ja ilusalongi

sisustuse ja kasutamise juurde kuulunud asjad või alternatiivselt hüvitada nende asjade väärtus.

VÕS § 305 lg 1 sätestab, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks

pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde

kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva

ja sellele eelneva aasta üürinõuded, samuti hüvitisnõuded. Vastavalt VÕS § 305 lg 4 kohaldatakse

üürileandja pandiõigusele asjaõigusseaduses vallaspandi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos

sätestatust ei tulene teisiti.

VÕS § 307 lg 2 kohaselt kui asjad eemaldatakse kinnisasjalt üürileandja teadmata või hoolimata

sellest, et üürileandja vaidles sellele eelnevalt vastu, võib üürileandja nõuda asjade väljaandmist

ruumi tagasi toimetamiseks. Kui üürnik on ära kolinud, võib üürileandja nõuda eemaldatud asjade

valduse endale üleandmist.

AÕS § 45 lg 1 kohaselt on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes

on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Valduse üleandmise nõude eelduseks on muuhulgas see, et

väljanõutavad esemed oleksid kostjate valduses.

Kohtule esitatud 04.04.2013 põhivara mahakandmise aktist nähtuvalt kanti maha kõik OÜ XXX

põhivarad, sh hageja poolt hagis väljanõutavad esemed. Kostja II ja OÜ XXX vahel 04.04.2013

sõlmitud müügilepingust nähtuvalt omandas need kostja II ning 6.03.2013 müügiarvest nr 1011

nähtuvalt tasus kostja II asjade eest sularahas. Lepingu punktist 3.2. nähtuvalt antakse vallasasjade

valdus üle lepingu allkirjastamise ja müügihinna tasumise järgselt.

06.03.2013 ostu-müügilepingust ja lepingu lisas 1 nähtuvalt müüs kostja II OÜ-lt XXX omandatud

esemed edasi XXXOÜ-le. XXXOÜ kinnituskirjadest vallasasjade valduse saamise kohta nähtub, et

XXXOÜ sai lisas 1 nimetatud vallasasjad oma valdusesse ajavahemikul 14.04. - 19.04.2013.

Kostja vastusest ja hageja esitatud fotodelt nähtuvalt kasutab OÜ XXX omandatud esemeid

salongis XXX.

Rendilepingust nr 0301 RL ja rendilepingu lõpetamisel vara üleandmise-vastuvõtmise aktist

nähtuvalt tagastati renditud vara - espressoautomaat Saeco Royal Cappuchino, rendile andjale

XXXOÜ-le.

Eelnevate tõenditega on tõendatud, et hagis nimetatud üüripinnal asunud asjad ei ole kostjate

valduses. Hageja ei ole tõendanud vastupidist, et asjad oleksid kostjate valduses. Seega tuleb

üüripinnalt ära viidud ilusalongi sisustusse või kasutamise juurde kuulunud asjade valduse

taastamise nõue jätta rahuldamata, sest kostjatel ei ole asjade valdust.

Kuna kohus tuvastas eelpool, et kostjate valduses ei ole üüripinnalt ära viidud asju, siis tuleb jätta

rahuldamata ka hageja alternatiivselt esitatud väljaandmata jäetud asjade väärtusel põhinev kahju

nõue kokku 5900 eurot juhul, kui kostjad ei ole 10 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

väljanõutavaid asju hagejale üle andnud.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;

lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada;

lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega

seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise

vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik