3-14-99/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

9.mai 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-99

Haldusasi

OÜ Lyumivest kaebus Maksuja Tolliameti (MTA) 02.01.2014 korralduse nr 12.2-3/6-1, OÜ Boska Trade kaebus MTA 02.01.2014 korralduse nr 12.2-3/7-1 ja OÜ Lurex Trade kaebus MTA 02.01.2014 korralduse nr 12.2-3/8-1 tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kaebajad: OÜ Lyumivest, OÜ Boska Trade ja OÜ Lurex Trade Volitatud esindaja: Andrei Tšerednik;

Vastustaja: Maksuja Tolliamet Volitatud esindaja: Marika Salmistu

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Lyumivest, OÜ Boska Trade ja OÜ Lurex Trade kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitajate kanda nende eneste menetluskulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päevkooskõlas TsÜS §

136 lg-ga 8 on 09.06.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Maksuja Tolliamet (MTA) andis 02.01.2014 korralduse nr 12.2-3/6-1, millega kohustas OÜ Lyumivest esindusõiguslikku isikut ilmuma 21.01.2014 kell 09.00 maksuhalduri ametiruumidesse Lõõtsa 8a, Tallinn selgituste andmiseks OÜ Lyumivest toimuva ettevõtluse kohta ning esitama maksuhaldurile OÜ Lyumivest ajavahemikul 01.09.2013 – 20.01.2014 (k.a) ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, pangakontode väljavõtted jm) ( tl 6-

6 pöördel).

MTA andis 02.01.2014 korralduse nr 12.2-3/7-1, millega kohustas OÜ Boska Trade esindusõiguslikku isikut ilmuma 21.01.2014 kell 10.00 maksuhalduri ametiruumidesse Lõõtsa 8a, Tallinn selgituste andmiseks OÜ Poska Trade toimuva ettevõtluse kohta ning esitama maksuhaldurile OÜ Boska Trade ajavahemikul 01.09.2013 – 20.01.2014 (k.a) ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, pangakontode väljavõtted jm) ( tl 7-7pöördel).

MTA andis 02.01.2014 korralduse nr 12.2-3/8-1, millega kohustas OÜ Lurex Trade esindusõiguslikku isikut ilmuma 21.01.2014 kell 11.00 maksuhalduri ametiruumidesse Lõõtsa 8a, Tallinn selgituste andmiseks OÜ Lurex Trade toimuva ettevõtluse kohta ning esitama maksuhaldurile OÜ Lurex Trade ajavahemikul 01.09.2013 – 20.01.2014 (k.a) ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (raamatupidamise algdokumendid, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat, pangakontode väljavõtted jm).( tl 8-8pöördel)

Korralduste kohaselt on MTA ülesandeks muuhulgas kontrollida isiku ettevõtlusega tegelemist Eestis ning selle ülesande täitmine eeldab registreerimisavalduses märgitud faktide kontrollimist ning käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemise tuvastamist.Korralduste kohaselt on MTA otsustanud kontrollida vastavalt OÜ Lyumivest, OÜ Boska Trade ja OÜ Lurex Trade käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul 01.09.2013-20.01.2014.a. Korralduses sisaldus hoiatus, et kui äriühing ei esita ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaksid ettevõtlusega tegelemist, siis kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist.

21.01.2014 kell 11.00 ilmus MTA-sse kaebajate volitatud esindaja Marcella Linderburg, kellega toimunud vestluse käigus lepiti kokku, et täpsustavad küsimused kaebajate ettevõtluse kohta edastab revident e-kirjaga. 23.01.2014 saatis revident e-kirja, milles esitatud küsimustele palus vastata ja dokumendid edastada mitte hiljem kui 30.01.2014 (tl 19 pöördel- 20).

2.OÜ Lyumivest, OÜ Boska Trade ja OÜ Lurex Trade esitasid Tallinna Halduskohtule 31.01.2014 ühiselt kaebuse MTA 02.01.2014 korralduste nr 12.2-3/6-1, nr 12.2-3/7-1 ja nr 12.2-3/8-1 tühistamise nõudes, põhjendades kaebuse ühiselt esitamist asjaoluga, et kõikide ettevõtete juhatuse liige on Georgi Juhnev, kõik ettevõtted tegutsevad ühel aadressil ning kõikidele ettevõtetele on MTA teinud samasisulised korraldused. Nimelt kohustati korraldustega kaebajate esindusõiguslikku isikut ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks toimuva ettevõtluse kohta ja esitama maksuhaldurile kaebaja 01.09.2013-20.01.2014 ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid.

II KAEBUSE MOTIIVID

3.02.01.2014. a korraldused on ilmselgelt õigusvastased. Maksuhalduril puudub pädevus ja volitused koormata maksumaksjaid andmete kogumise ja esitamisega enne kontrollitava maksu ja selle maksustamisperioodi kohta esitatava maksudeklaratsiooni esitamise ja maksu tasumise tähtpäeva. Maksuhalduril puudub MKS § 10 lg 2 p 1 alusel pädevus viia läbi eelkontrolli. Seni on kohtupraktikas taunitud maksuhalduri tegevust teabe kogumisel väljapool kontrollimenetlust, st kontrollimenetlust alustamata.

4.Iga isikut koormav haldusakt peab tuginema seadusest tulenevale õiguslikule alusele ning haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ( MKS § 46). Haldusakti põhjendamine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse (edaspidi PS) §-s

15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse.02.01.2014.a korraldustes on viidatud õigusliku alusena MKS § 46, §60 lg 1 ja lg 2 ning 62 lg 1 ja KMS § 22 lg 3.1 Vastavalt MKS § 59 lg 2 p 1 ning korralduses märgitud õiguslikest asjaoludest otsustas MTA alustada kontrolli, mille eesmärgiks on kontrollida, kas ettevõtted Lymivest OÜ, OÜ Boska Trade ja Lurex Trade OÜ tegelevad ettevõtlusega või mitte. Kaebajad ei leia korraldustes faktilisi asjaolusid, millest selline kontroll on tingitud. Samuti ei ole haldusaktis välja toodud, millise kontrolliga on tegemist. Ei ole võimalik üheselt aru saada, kas tegemist on üksikjuhtumi kontrolliga või on tegemist üldkontrolli ehk revisjoniga. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-13-02 rõhutanud, et oluline on ka õigusliku ja faktilise aluse omavaheline loogiline seostamine, mis võimaldaks haldusakti adressaadil veenduda, et kirjeldatud asjaolude ja õigusnormide puhul on haldusaktis toodud järeldus/tulemus ainuvõimalik.

5.Kaebajad leiavad, et kontrolli alustamine ja läbiviimine maksustamisperioodi 01.01 – 20.01.2014. a suhtes ei ole põhjendatud ning on vastuolus seadusega. Maksuhaldur otsustas kontrolli läbi viia kontrollina (MKS § 59 lg 1). Maksuhaldur alustas käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi 01.09.2013 - 20.01.2014.a suhtes olukorras, kus see maksustamisperiood on osaliselt deklareeritud, osaliselt ei ole veel saabunud. KMS ettenähtud maksudeklaratsiooni esitamise ja maksu tasumise tähtpäev ei olnud saabunud (KMS 27 lg 1, § 38 lg 1). Seega on kaebaja kohustatud esitama detsember 2013 kohta käibedeklaratsiooni hiljemalt 20.01.14.a ning jaanuar 2014. a kohta käibedeklaratsiooni hiljemalt 20. veebruar 2014.a. MKS-s puuduvad sätted, mis annavad maksuhaldurile pädevuse ja volituse viia läbi maksumaksja suhtes eelkontrolli – maksustamisandmete kontrolli enne maksukohustuse deklareerimise ja täitmise tähtaja saabumist. MKS § 10 lg 2 järgi ei ole maksuhalduril pädevust kontrollida äriühingu majandustegevust ja tehinguid enne maksudeklaratsiooni esitamise tähtaja saabumist. Samuti ei ole maksuhalduril kehtiva seaduse järgi pädevust fikseerida maksustamisperioodi kestel toimuvaid sündmusi ja olustikke ning koormata sellise teabe kogumisega maksukohustuslast. MKS ei anna õiguslikku alust sellisel viisil andmete kogumiseks. Kontrollimine saab toimuda üksnes järelkontrollina, st pärast maksudeklaratsiooni esitamist. Selline järeldus on kooskõlas MKS §-s 82 sätestatuga.

6.MTA revident Anna Tubilis saatis septembris 2013.a e –kirjana küsimustiku kaebajate tegevuse kohta. Kaebajad esitasid vabatahtlikult septembris 2013.a oma majandustegevuse kirjelduse,millega ammendavalt ja piisavalt vastasid MTA poolt esitatud küsimustikule. Rohkem MTA ametnikul küsimust ei tekkinud. 2013.a septembrikuu e-kirjad „Informatsiooni küsimine menetluse alustamise vajaduse otsustamiseks“ ja kaevatavad korraldused on antud välja ühe ja sama revidendi poolt. Seega kaebajale jäi arusaamatuks, kui ta vastas e-kirjadele, millega paluti esitada informatsiooni menetluse alustamise vajaduse kohta ning viie kuu pärast sama revident oma korraldusega ähvardab kaebajad käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisega, kui nad ei esita dokumente. Eeltoodust lähtudes kaebajad soovisid teada saada, millised on korralduse faktilised asjaolud. Sellekohane suuline pöördumine tehti ka 21.01.14.a revident Anna Tubilisele, olles MTA ametiruumides aadressil Lõõtsa 8a. Revident vastas, et edastab küsimused koos faktiliste asjaoludega e-posti aadressile. E-kirjast nähtub, et 23.01.14.a revident edastab samad küsimused, mis oli esitatud septembri 2013.a e-kirjas, kuid ei edasta faktilisi asjaolusid, mis on seotud haldusakti andmisega. E-kirjast nähtub, et kaebajad on korduvalt palunud MTA-l esitada haldusakti põhjenduseks olnud faktilised asjaolud. Vastavalt HMS 56 lg 3 sätestatule oli kohustatud MTA välja tooma korralduses kaalutletud faktilised asjaolud ning põhjendused, millest tuleneb haldusakti andmine ning menetluse alustamine.

7. Iga isikut koormav haldusakt peab tuginema seadusest tulenevale õiguslikule alusele. Kaebajad leiavad, et MTA rikkus HMS § 56 lg 2 ,viidates ainult õiguslikule alustele, kuid sisuliselt/faktiliselt on haldusakt põhjendamata. MTA koormab isikuid kohustades kaebajaid esitama viie kuu andmed kogu raamatupidamise dokumentidest, olles varem päringu vormis saanud vastused oma küsimustele. Kaebajad viitavad, et MTA küsib oma korralduses sama asja kohta, mida ta on varem küsinud, ainult on muudetud perioodi, mis järgneb eelmisele kontrollile. Seega jääb arusaamatuks, kas MTA kavatseb nüüd iga kuue kuu tagant kontrollida ettevõtte majandustegevust ilma põhjenduseta. Kaebajad kinnitavad, et nad ei taha midagi varjata vaid tahavad, et haldusorgan käituks seadusega pandud piirides ning põhjendaks oma käitumist. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja on seisukohal, et seisukohal, et Maksuja Tolliameti 02.01.2014 korraldused nr 12.2-3/6-1, nr 12.2-3/7-1 ja nr 12.2-3/8-1 on seaduslikud ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

9. Praegusel juhul on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga, mille puhul kuuluvad kohaldamisele MKS §-d 60-72 ning mille käigus kas kinnitatakse või lükatakse ümber kaebajate ettevõtlusega tegelemise asjaolu. Vastustaja on seisukohal, et maksuhaldur ei pea analoogselt revisjoni alustamise korraldusega (§ 75 lg 3 nõuded revisjoni alustamise korralduse sisule), põhjendama objekti valikut, sest maksuhalduril on seadusest tulenevalt õigus kontrollida kõiki maksukohustuslasi ning ettevõtlusega tegelemise kontrolli puhul on tegemist erinevalt revisjonist maksukohustuslast vähemkoormava kontrolliliigiga. Kui KMS § 22 lg-t 3.1 hakata tõlgendama nii, et nimetatud õigusnormi kohaldamine eeldab maksuhalduri poolt kahtluse põhjendamist, siis tekib antud juhul situatsioon, et tavakontrolle võib läbi viia juhuvaliku põhimõttel ning ilma konkreetsemaid põhjendusi toomata, ettevõtlusega tegelemise kontrolli läbiviimine, mis on vähem koormavam, on aga tunduvalt keerulisem.

10.Vaidlustatud korraldustega teatati kaebajatele registrist kustutamise kavatsusest ning anti tähtaeg ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide esitamiseks (KMS § 22 lg 3.1 kolmas lause) ja hoiatati tõendite esitamata jätmise tagajärgedest. Vaidlustatud korraldustes on kaebajatele selgitatud, mis asjus neid maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks kutsutakse.Korraldustes on arusaadavalt välja toodud, et kontrollida soovitakse korralduse adressaadi ettevõtlusega tegelemist (korralduste p 1). Korraldustega nõuti kaebajate majandustegevuse dokumente, mis tõendaksid ettevõtlusega tegelemist perioodil 01.09.2013 – 20.01.2014 (k.a).

11.Vastustajale jääb arusaamatuks, kust pärineb kaebajate seisukoht, justkui kontrolliks vastustaja vaidlustatud korralduste alusel kaebajate käibedeklaratsioonides kajastatud andmeid. Vaidlustatud korraldustes ei ole ühtegi viidete käibedeklaratsioonidele. KMS § 22 lg 3.1 ei sisalda täiendavaid tingimusi üksikjuhtumi kontrolli alustamiseks. Vastustajal on MKS §-dest 10 ja 59 tulenevalt kohustus ja pädevus kontrollida maksuseaduste täitmist ükskõik millise maksukohustuslase poolt ning saada selleks teavet ja dokumente maksukohustuslaselt. Kuna vastustajal on seadusest tulenev kohustus kontrollida, siis ei pea ta põhjendama, miks ta seda kohustust täidab just konkreetse maksumaksja suhtes. KMS § 22 lg

3.1 kolmas lause kohustab maksuhaldurit informeerima maksukohustuslast registrist kustutamise kavatsusest, kuid mitte näitama, millel selline kavatsus põhineb.

12.Haldusakti andmise faktilise asjaoluna tuleb käsitada eluliste asjaolude kogumit, millega seoses isikule kohustusi pannakse või tema õigusi piiratakse. Vaidlustatud korralduste andmise faktiliseks aluseks on asjaolu, et vastustaja on otsustanud kontrollida kaebajate ettevõtlusega tegelemist perioodil 01.09.2013 – 20.01.2014 (k.a).

Kokkuvõtvalt märgib vastustaja, et ettevõtlusega tegelemise kontrolli läbiviimine on maksuhalduri kohustus. Selleks peab maksuhalduril olema sarnaselt tavakontrolliga õigus kontrollida kõiki isikuid. Isikute ring ei tohiks olla piiratud asjaoluga, kas maksuhaldur on maksukohustuslasele põhjendanud kahtlust, miks ta soovib kontrolli läbi viia. Vastasel juhul puuduvad maksuhalduril piisavad õigused, et täita enda kohustust tagada käibemaksukohustuslaste registri andmete usaldusväärsust, sealjuures viitab vastustaja Riigikohtu 16.04.2003 otsuse nr 3-3-1-29-03 p-le 11.

IV KAEBAJATE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

13.Kaebajad märgivad, et vaidlus ei ole selles, kas vastustajal on õigus sekkuda ja kontrollida kaebaja ettevõtlusega seotud asjaolusid, vaid see, kas ja kuidas on vastustaja sekkumine põhjendatud. Kuna korraldused sisaldavad viidet, et kaebaja kustutatakse käibemaksukohustuslaste registrist, siis oleks pidanud vastustaja kontrollima perioodi, kus käibemaks on tasutud, mitte perioodi, mis on suunatud tulevikku ning mille aruande esitamise periood ei ole veel saabunud.

14.Samuti on korraldustes viidatud „KMS § 2 lg 2 lähtudes on MTA üleandeks muuhulgas kontrollida isiku ettevõtlusega tegelemist Eestis.Nimetatud ülesande täitmine eeldab registreerimisavalduses märgitud faktide kontrollimist ning käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemise tuvastamist.“Seega oli eesmärk kontrollida asjaolusid, mis on seotud käibemaksu tasumisega.

15.MTA viitab MKS § 10 lg 1 ja lg 2, kus on sätestatud õigused, kuid ei viita lg 3, kus on sätestatud kohustused. Vastustajal on õigus ja kohustus tegutseda seaduse raames, seega on maksuhaldur kohustatud oma tegevust põhjendama. Kaebaja jaoks on vastustaja kontroll haldusmenetlus ning korraldus on haldusakt vastavalt MKS § 46, kus tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ja peab olema ka selge, millised on kaalutlused, millest on haldusakti andmisel lähtutud. Vastustaja ei ole vabastatud haldusakti põhjendamise kohustusest. Vastustaja on toonud põhjuseks eluliste asjaolude kogumi, kuid sellest ei ole võimalik välja lugeda, millised need asjaolud kogumis on. Otsus kontrollida peab põhinema faktidele, mitte põhjendamata otsustele ja väidetele.

Ettevõtlusesse sekkumine peab olema põhjendatud ja adressaadile arusaadav. MKS § 10 lg 3 kohustab vastustajat järgima haldusmenetluse üldpõhimõtteid ning MKS 45 tulenevalt kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui maksuseadustes või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Seega peab vastustaja lähtuma HMS-st ja erisustest, mis tulenevad maksuseadustest. Seega ei vasta korraldused HMS § 56 nõuetele.

V VASTUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD

16.Ettevõtlusega tegelemise kontrollimenetluses ei kontrollita käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsust, vaid seda, kas isik tegeleb ettevõtlusega Eestis käibemaksuseaduse mõistes. Kaebuse esitaja järeldus kontrollimise eesmärgist on lähtuvalt korralduses toodud põhjendusest ekslik, silmas on peetud ettevõtlusega tegelemist käibemaksuseaduse mõistes.

17.Vastustajal on seadusest tulenev kohustus kontrollida ettevõtlusega tegelemist, milleks peab tal olema õigus kontrollida kõiki isikuid põhjendamata ära enda kahtluse, miks ta soovib kontrolli läbi viia.

18.Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et vastustaja peab lähtuma oma tegevuses HMS-st ning erisustest, mis tulenevad maksuseadustest. Vastustaja lähtub oma tegevuses eelkõige maksukorralduseja maksuseadustes sätestatud põhimõtetest. Maksumenetlus on üks haldusmenetluse liikidest ja selle läbiviimisel kohaldatakse kõiki haldusmenetluse üldpõhimõtteid, mis on üldjuhul maksukorralduse seadses sätestatud. HMS asjassepuutuvad sätted on MKS-s esitatud tervikuna, vaid üksikutes küsimustes on viidatud HMS-le.

VI KOHTU SEISUKOHT

18.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et OÜ Lyumivest kaebus MTA 02.01.2014 korraldusele nr 12.2-3/6-1, OÜ Boska Trade kaebus MTA 02.01.2014 korraldusele nr 12.2-3/7-1 ja OÜ Lurex Trade kaebus MTA 02.01.2014 korraldusele nr 12.2-3/8-1 põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

19.Kaebuse esitajad on ekslikul seisukohal,nagu oleks vaidlustatud korralduste eesmärgiks käibedeklaratsioonis esitatud andmete õigsuse kontroll. Korralduses on sõnaselgelt märgitud, et MTA ülesandeks on kontrollida isiku ettevõtlusega tegelemist Eestis ning on selgitatud “Nimetatud ülesande täitmine eeldab registreerimisavalduses märgitud faktide kontrollimist ning käibemaksuseaduse mõistes ettevõtlusega tegelemise tuvastamist”. Asjaolu, et korraldustes on viidatud käibemaksuseaduse (KMS) mõistes ettevõtlusega tegelemisele ning on toodud ka KMS § 2 lg 2 sisalduv ettevõtluse definitsioon, on seletatav sellega, et kuna mõistele “ettevõtlus” on erinevates seadustes antud erinev sisu ( nt tulumaksuseadus, ka äriseadustik) , siis on korraldustes täpsustatud, et silmas on peetud ettevõtlust KMS mõistes.

20.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 1 tulenevalt kontrollib maksuhaldur selle seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. MKS § 10 lg 2 p

1 sätestab maksuhalduri ülesandena kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras.MKS § 59 lg 2 sätestab, et maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandusvõi kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb: 1) üksikjuhtumite kontrolliks (§-d 60–72);2) üldkontrolliks ehk revisjoniks (§-d 73–81). Maksuhalduri kohustuseks on seega MKS § 10 ja § 59 tulenevalt muu hulgas ettevõtlusega tegelemise kontrolli läbiviimine. Käesoleval juhul on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga. Korraldustega nõutud teave ja dokumendid on korraldusest nähtuvalt vajalikud hinnangu andmiseks, kas isikul on jätkuvalt ettevõtlus KMS § 2 lg 2 mõistes. Maksuhalduril peab olema võimalik kontrollida, kas maksukohustuslase registreering käibemaksukohustuslaste registris on põhjendatud. Asjakohane on vastustaja viide Riigikohtu otsusele kohtuasjas 3-3-1- 29-03, mille p -s11 Riigikohus märkis:”Samas on maksuametil kohustus ja võimalused pidada käibemaksukohustuslaste registrit nii, et see oleks usaldusväärne”. Maksuhalduril on seadusest tulenevalt õigus kontrollida kõiki maksukohustuslasi ning sellega on nõustunud ka kaebajad 13.03.2014 menetlusdokumendis. Vastustaja seisukohta, et maksuhaldur ei pea analoogselt revisjoni alustamise korraldusega põhjendama objekti valikut, s.o. miks ta on otsustanud kontrollida nimelt kaebajate ettevõtlusega tegelemist , sealjuures ettevõtlusega tegelemise kui üksikjuhtumi kontroll

on võrreldes revisjoniga maksukohustuslast vähemkoormavam kontrolliliik, toetab ka kohtupraktika ( vt.Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus haldusasjas 3-12-1916, jõustus Riigikohtu 05.06.2013 määrusega mitte menetleda). Lisaks viitab kohus MKS § 10 lg 3, millest tulenevalt on maksuhalduril muu hulgas õigus teha otsustus selle kohta, millal ja kelle suhtes haldusmenetlust läbi viia.

21.Vaidlustatud korralduste andmisel on viidatud selle õiguslike alustena MKS § 46, § 60 lg

1 ja 2 ning § 62 lg 1 , samuti KMS § 22 lg 3.1 Ettevõtlusega tegelemise kontrolli läbiviimiseks kui seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks on maksuhalduril MKS § 60 lg 1 tulenevalt õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 60 lg 2 kohaselt annab isiku ametiruumidesse kutsumiseks maksuhaldur MKS § 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise kohta ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. MKS § 62 lg 1 tulenevalt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. KMS § 22 lg 3.1sätestab:“ Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist“.

22.Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur vaidlustatud korraldustega tulenevalt KMS § 22 lg 3¹ 3.lausest teavitanud kaebajaid menetluse algatamisest ja on kaebajatel võimaldanud esitada omapoolselt teavet ja dokumente ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks, s.o. võimaldanud ärakuulamisõiguse realiseerimist enne koormava haldusakti ( käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist) andmist, mis on sisuliselt menetlustoiminguteks ning mille kohta ei oleks olnud vaja anda ka haldusakti. Samas on kaebuse esitajaid korraldustega kohustatud ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri ruumidesse ning MKS § 60 lg 2 tulenevalt on sellisel juhul maksuhaldur kohustatud andma MKS § 46 nõuetele vastava kirjaliku korralduse. Korraldustes on esitatud põhjendused selle kohta, mis asjus on kaebaja esindusõiguslik isik välja kutsutud, samuti on selgitatud, miks nõutakse majandustegevuse dokumentide esitamist. Seega on korralduses esitatud ka selle faktiline põhjendus ning KMS § 22 lg-st 3.1 tulenevalt ei lasu maksuhalduril kohustust esitada põhjendusi selle kohta, millele tuginevalt on maksuhalduril tekkinud kavatsus isiku registrist kustutamiseks.

23.Nagu kohus on märkinud juba eespool, ei kontrollita ettevõtlusega tegelemise kontrollimenetluses käibedeklaratsioonides esitatud andmete õigsust, vaid seda, kas isik tegeleb jätkuvalt ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõistes, mistõttu kaebuse väited maksustamisandmete kontrolli teostamise lubamatusest enne maksukohustuse deklareerimise ja täitmise tähtaja saabumist, nn.eelkontrolli läbiviimisest, on põhjendamatud. Maksuhalduril on kohustus kontrollida maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist ehk siis käibemaksukohustuslasena registreerituse õiguspärasust ning seda saab järelkontrollina teha ettevõtlusega tegelemist põhjendavate dokumentide hindamise tulemusel. Asjaolu, et varasemalt on maksuhaldur küsinud informatsiooni ajavahemikul 01.08.2013-06.09.2013 ettevõtlusega tegelemise kohta ja vaidlustatud korraldustega on küsitud majandustegevuse dokumente , mis tõendavad ettevõtlusega tegelemist perioodi 01.09.2013-20.01.2014 (k.a.) kohta, ei anna alust väita MKS § 10 lg 3 sätestatud menetluse efektiivsuse põhimõtte eiramist ja sellega kaebajate õiguste rikkumist. Kaebuse esitajad ei ole kaebuses põhjendanud, miks tuleks maksuhalduril varasema perioodi kohta esitatud tõenditest järeldada, et kaebajatel oli ettevõtlus olemas ka vaidlustatud korralduste andmise ajal. Seega on kontrolli eesmärgiks selgitada välja, kas isikud tegelevad jätkuvalt ettevõtlusega ning sealjuures on lähtutud eeldusest, et vastavat informatsiooni omab ennekõike korralduste adressaat, mistõttu ongi korralduste andmisel teabe ja dokumentide saamiseks tuginetud MKS § 60 lg 1 ja 2 ning § 62 lg 1.

24.MKS § 45 sätestab, et maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui maksukorralduse seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Ülaltoodust tulenevalt on vaidlustatud korraldused õiguspärased ja kaebuse esitajate õigusi nendega ei rikuta.

25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitajate kahjuks. Vastustaja ei ole kaebuse esitajatelt menetluskulu väljamõistmist taotlenud, seega jäävad kaebajate võimalikud menetluskulud nende eneste kanda .

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik