3-14-50490/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50490

Haldusasi Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ ühine kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitamise nõudes kummalegi kaebajale võrdsetes summades 44 738.15 eurot, ning viivisenõudes kummalegi kaebajale võrdsetes summades 5637.30 eurot. Menetlusosalised Kaebajad — Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ, esindaja advokaat Kelli Ristal; vastustaja — Rae vald. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ ühine kaebus.

2. Määruse ärakiri toimetada kätte kaebajatele ja vastustajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Arketite OÜ ja Hestmar & Partnerid OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule ühise kaebuse Rae vallalt varalise kahju hüvitamise nõudes summas 44 738.15 eurot (kummalegi kaebajale 22 369.07 eurot), ning viivisenõudes 5637.30 eurot (kummalegi kaebajale 2818.65 eurot) ja kummalegi kaebajale vastavalt VÕS § 113 ja § 94 tasumata kahjusummadelt alates 12.04.2014 kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni.

1.1 Kaebuse kohaselt sõlmisid Rae vald (tellija), Besqab Projekt & Kinnisvara OÜ, OÜ Wallenium Grupp ja Koger Kinnisvara OÜ (kaasfinantseerijad) ning AS Koger & Partnerid (peatöövõtja) 11.04.2006 ehitamise peatöövõtulepingu, mille objektiks oli detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate Raudkivi tee ja Raudkivi–Tartu mnt ristmiku, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine. Peatöövõtulepingu eesmärgiks oli täpsustada Rae valla poolt ehitusseaduse (EhS) §-s 13 nimetatud õiguste ja kohustuste delegeerimist kaasfinantseerijatele.

Peatöövõtulepingu lisa kohaselt pidi OÜ Wallenium Grupp osalema Tartu mnt–Raudkivi tee ristmiku ehituses summaga 1 001 424 Eesti krooniga (käibemaksuta; 64 002.66 eurot). OÜ Wallenium Grupp nõustus eelnimetatud peatöövõtulepingut sõlmima põhjusel, et soovis Harjumaal Rae vallas Peetri külas asuva Noorendiku kinnisasja (0,53ha) suhtes detailplaneeringut, kuid Rae vald ei olnud ilma lepingu sõlmimiseta nõus detailplaneeringut kehtestama. 03.08.2006 võõrandas OÜ Wallenium Grupp talle kuuluva kõnealuse Noorendiku kinnistu Noorendiku Maja OÜ-le.

Sealjuures andis OÜ Wallenium Grupp Noorendiku Maja OÜ-le üle kõik 11.04.2006 sõlmitud peatöövõtulepingust tulenenud õigused ja kohustused. 24.11.2007 esitas AS Koger & Partnerid vastavalt peatöövõtulepingule Noorendiku Maja OÜ-le tasumiseks arve nr 27406 summas 1 258 695.38 Eesti krooni (käibemaksuta 1 066 691 Eesti krooni; 68 173.98 eurot). Noorendiku Maja OÜ tasus arve (15.01.2008 summas 900 000 Eesti krooni ja 04.03.2008 summas 358 695.38 Eesti krooni). Tänaseks on Noorendiku Maja OÜ poolt finantseeritud Tartu mnt–Raudkivi tee ristmik täielikult valmis ja avalikus kasutuses.

Peatöövõtulepingu punktis 6.2.4 kohaselt on Rae vald tellijana kohustatud punktides 2 nimetatud kohustuste kaasfinantseerimiseks enne naaberalade detailplaneeringute kehtestamist naaberalade arendajate lepingutesse (ehitusseaduse §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise leping) sisse kirjutama punktis 2 nimetatud kohustuste proportsionaalse finantseerimise. Lisaks oli Rae vald tellijana ülaltoodud sätte kohaselt kohustatud väljastama tulevastele naaberalade arendajatele detailplaneeringu lähteülesande või projekteerimistingimused vastava kohustusega kaasfinantseeringus osaleda ning Rae vald kui tellija kohustus mitte kehtestama naaberalade detailplaneeringuid ega väljastama ehituslubasid enne vastavate kaasfinantseerimise kohustuste täitmist.

Peatöövõtulepingu punktis 6.2.5 oli täpsustatud, et punktides 2 ja

6.2.4 nimetatud kaasfinantseeritavad objektid ja naaberalad, kus maaomanikud-arendajad peavad tulevikus kaasfinantseerimises osalema, on piiritletud skeemil lisa nr 2. Kaasfinantseerimine toimub elamumaa puhul eluasemete arvu järgi ja teiste sihtotstarvete puhul ehitusõiguse-brutopinna järgi arvestades, et 50m² ehitusõigust-brutopinda võrdub ühe eluasemega. Sama sätestati peatöövõtulepingu lisaks olevas 08.02.2006 nõudpidamiste protokollis. Lisaks tulenes peatöövõtulepingu punktist 6.2.6, et punktide 6.2.4 ja 6.2.5 täitmiseks sõlmivad pooled naaberalade arendajatega kaasfinantseerimise lepingu ühe kuu jooksul peale valla poolt naaberalade maaomanikega vastavate EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingute sõlmimist ja enne vastavate detailplaneeringute kehtestamist.

Peatöövõtulepingu tähenduses olid naaberaladeks teiste hulgas ka Harjumaal Rae vallas Peetri külas asuv Veesaare kinnisasi (katastritunnus 65301:001:0991) ning Harjumaal Rae vallas Peetri külas asuv Lepassaare kinnisasi (katastritunnusega 65301:001:2200), mis kuulusid Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS-le ning mis on tänaseks ühendatud üheks kinnisasjaks (Lepassaare). 30.04.2007 esitasid Noorendiku Maja OÜ, Besqab Projekt & Kinnisvara OÜ ning Koger Kinnisvara OÜ Rae vallale kirjaliku märgukirja, milles palusid Rae vallal kaasata Selveri arenduse omanik (A-Selveri AS) peatöövõtulepingusse kaasfinantseerijana. 31.01.2008 toimus Rae Vallavalitsuses osapoolte esindajate koosolek, mille käigus puudus osapooltel lahkarvamus, et Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu ala osas on tegemist kaasfinantseerimise osalemise kohustusega naaberalaga peatöövõtulepingu tähenduses. 24.01.2012 sõlmisid Rae vald ja Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS notariaalse kohustuste üleandmise lepingu, mis aga ei hõlmanud peatöövõtulepinguga rajatud Peetri küla avalikult kasutavate teede ja trasside kaasfinantseerimise kohustust.

Rae Vallavalitsuse 09.10.2012 korraldusega nr 1016 on kehtestatud Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneering. Kehtestatud detailplaneeringu lahenduse kohaselt on ette nähtud sissesõit Veesaare ja Lepassaare kinnistutele rajatavasse maapealsesse parklasse muuhulgas Raudkivi teelt. Ehkki peatöövõtulepingust tulenes Rae vallale otsene kohustus kaasata Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS kaasfinantseerimise kohustuse täitmisse, jättis Rae vald viidatud kohustuse täitmata.

1.2 10.12.2010 sõlmisid SGA Teenused OÜ (endise nimega Noorendiku Maja OÜ) ja Palladium Grupp OÜ nõude loovutamise lepingu, millega loovutas SGA Teenused OÜ oma peatöövõtulepingust tuleneva nõude Rae valla vastu Palladium Grupp OÜ-le. 08.08.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingute alusel loovutas Palladium Grupp OÜ nõude võrdsetes osades kaebajatele. 12.02.2014 esitasid kaebajad Rae Vallavalitsusele taotluse peatöövõtulepingu punktide 6.2.4–6.2.6 rikkumisest tulenevate kahjude summas 54 957.24 eurot hüvitamise ja viivise tasumise nõudes. Rae Vallavalitsus keeldus 17.03.2014 vastusega nr 15.2/13/401 kaebajate poolt esitatud kahjuhüvitamise taotlust rahuldamast.

1.3 Kaebajad leiavad, et kuna Rae vald on peatöövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, on Rae vald kohustatud hüvitama kahju, mis on sellise lepingu rikkumise tagajärjel põhjustatud. Kahju suuruseks on summa, mida Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu ala maaomanikud-arendajad oleksid pidanud tasuma (hüvitama) kaebajatele peatöövõtulepingu punktides 6.2.4–6.2.6 sätestatud põhimõtete kohaselt. Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu plaani kohaselt anti nimetatud detailplaneeringuga ehitusõigus kokku 52 296m² brutopinna ehitamiseks.

Peatöövõtulepingu punktis 6.2.5 oli sätestatud, et kaasfinantseerimine toimub elamumaa puhul eluasemete arvu järgi ja teiste sihtotstarvete puhul ehitusõiguse-brutopinna järgi arvestades, et 50m² ehitusõigust-brutopinda võrdub ühe eluasemega. Järelikult võrdub 52 296m² brutopinda kokku 1046 eluasemega. Kaasfinantseerijatel Noorendiku Maja OÜ-l, Besqab Projekt & Kinnisvara OÜ-l ning Koger Kinnisvara OÜ-l oli kokku 337 arvestuslikku eluaset, mistõttu arvestades lisanduvaid eluasemeid pidi uueks eluasemete üldpinnaks kokku olema 1 383 eluaset.

Sellest tulenevalt pidi Noorendiku Maja OÜ osaluseks Tartu mnt–Raudkivi tee ristmiku rajamisel olema 50/1383 (ca 3,6%) ning Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS osaluseks pidi olema 1046/1383 (ca 75,6%). Kuna Tartu mnt–Raudkivi tee ristmiku rajamise kuludeks kokku oli 5 720 000 Eesti krooni (käibemaksuta), pidi Noorendiku Maja OÜ sellest tasuma (50/1383 × 5 720 000 Eesti krooni) 206 797 Eesti krooni. Noorendiku Maja OÜ tasus tegelikult 1 066 691 Eesti krooni (käibemaksuta), mistõttu moodustab kogu peatöövõtulepingu alusel Rae valla poolt tekitatud kahju kokku (1 066 691 Eesti krooni - 206 797 Eesti krooni) 859 894 Eesti krooni (54 957.24 eurot).

Nimetatud nõude suurus selgus lõplikult siis kui Rae vald 19.10.2012 kehtestas Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu, sest alates sellest hetkest oli ka lõplikult kindel nimetatud kinnistutele detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse brutopinna maht. Ehitamise peatöövõtulepingust tulenevad nõuded on edasi loovutatud enne kui lõplikult selgus Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu alusel kehtestatud ehitusõiguse maht. Nõude loovutamise ajal oli Peetri aleviku Veesaare ja Lepassaare kinnistute ning lähiala detailplaneeringu menetlus staadiumis, mille alusel sai järeldada, et detailplaneeringu alusel määratavast ehitusõigusest tulenevalt on Rae vald kohustatud nimetatud kinnistute arendajaga sõlmitavasse EhS §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingusse sisse kirjutama kohustuseks kaasfinantseerida Raudkivi tee ja Raudkivi–Tartu mnt ristmiku, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamist ulatuses, mis on kuni 700 000 Eesti krooni (44 738.15 eurot).

Võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 165 sätestatakse, et loovutada võib ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletud. SGA Teenused OÜ (endise ärinimega Noorendiku Maja OÜ) ja Palladium Group OÜ vahelise nõuete loovutamise lepingusse märgiti, et loovutaja kinnitab, et tal on nõue Rae valla vastu, mis tuleneb peatöövõtulepingust ning mille üheks kaasfinantseerijaks oli loovutaja, kellele pidi täiendava kaasfinantseerija lisandumise korral hüvitatama osa kaasfinantseeritud summast, kuid mitte rohkem kui 700 000 Eesti krooni.

Kuigi lõppkokkuvõttes kujunes Rae valla kohustuseks hüvitada Noorendiku Maja OÜ-le peatöövõtulepingust tulenevalt

54 957.24 eurot, loovutati nõue kaebajatele edasi ulatuses kuni 700 000 Eesti krooni ehk 44 738.15 eurot. Seetõttu esitavad kaebajad Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega mõista Rae vallalt kaebajate kasuks välja tekitatud kahju summa kokku 44 738.15 euro ulatuses.

1.4 Kaebajad paluvad Rae vallalt välja mõista ka tekkinud viivis. VÕS § 113 lõikega 1 sätestatakse, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt Eesti Panga teadetele on VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.01.2013 (0,75%), enne 01.07.2013 (0,50%) ning enne 01.01.2014 (0,25%). Kaebajad paluvad viivis tasuda alates 09.10.2012, s.o alates kahju hüvitamise kohustuse tekkimisest kuni võlgnevuse täieliku ja nõuetekohase tasumiseni. Viivisesumma alates 09.10.2012 kuni 12.04.2014 arvestatuna on 5637.31 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kontrollinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-dest 37–39 ja 44 juhindudes haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis kaebuse nõuetekohasust, leiab kohus, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevalt. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 44, mille lõike 1 järgi võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Viidatud sättest tulenevalt eeldab kaebeõiguse olemasolu eelkõige isiku isiklikku puutumust vastava haldusakti või toiminguga, mis peab väljenduma tema õiguse riives ning riive näol peab olema tegemist isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega (nt halduslepingust tulenevate õiguste riivega). Halduskohtumenetluses saab kaebeõigus olla üldjuhul üksnes sellel isikul, kelle subjektiivsed õigused on vaidlustatava tegevusega riivatud (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1; HKMS § 2 lg 3, § 44 lg 1). Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse kaitseks võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Käesoleva kaebusega on kohtule esitatud nõue halduslepingust tulenevate Rae valla kohustuste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamiseks. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Kumbki kaebaja kõnealuse halduslepingu pooleks olnud ei ole ning halduslepingu rikkumisest tulenenud kahjunõue on kaebajatele väidetavalt lepinguga loovutatud.

2.1 Kõnealuse peatöövõtulepingu peatükiga 9 leppisid lepingupooled kokku kahju hüvitamises ja selle tingimustes (tl 20). Nimetatud peatüki punkti 9.1 kohaselt on pooled kohustatud täielikult hüvitama teineteisele oma peatöövõtulepingust ja/või õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju, välja arvatud juhul kui kahju tekitanud pool ei vastuta kahju tekkimise eest vastavalt peatöövõtulepingu peatükile 10 (Force Majeure). Peatöövõtuleping koostati 11.04.2006 ja selle üheks pooleks kaasfinantseerijana oli Wallenium Grupp OÜ (tl 17).

Wallenium Grupp OÜ võõrandas 03.08.2006 talle kuulunud Noorendiku kinnistu Noorendiku Maja OÜ-le notariaalselt sõlmitud kinnistu müügi-, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepinguga (tl 26–29). Viidatud kinnistu võõrandamislepingus ei käsitleta sõnagagi peatöövõtulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmist, mistõttu ilmneb Noorendiku kinnistu võõrandamislepingust, et sellega ei antud Wallenium Grupp OÜ poolt Noorendiku Maja OÜ-le üle peatöövõtulepingu peatükist 9 tulenevat kahju hüvitamise nõude esitamise õigust.

Vastupidist ei väideta ka kaebuses. Kaebuses viidatakse Wallenium Grupp OÜ poolt Noorendiku Maja OÜ-le peatöövõtulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste andmise alusena üksnes OÜ Wallenium poolt koostatud kinnituskirjale (tl 7). Kohtule esitatud Wallenium Grupp OÜ ühepoolselt allkirjastatud (ilma daatumita dokument) kinnituskirjas (tl 33) märgitakse, et viidates 03.08.2006 Wallenium Grupp OÜ ja Noorendiku Maja OÜ vahel sõlmitud Noorendiku kinnistu notariaalsele müügi-, isikliku kasutusõiguse seadmise ja asjaõiguslepingule, kinnitame, et nimetatud lepinguga on Wallenium Grupp OÜ Noorendiku Maja OÜ-le üle andnud kõik õigusel, mis tulenevad 11.04.2006 Rae valla, Besqab Projekt & Kinnisvara, Wallenium Grupp OÜ, Koger Kinnisvara OÜ ja AS Koger & Partnerid vahel sõlmitud ehitamise peatöövõtulepingust.

Kinnituskirja koostamise faktist järeldub ja selle tekstist nähtub samuti, ei Noorendiku kinnistu võõrandamise notariaalse lepinguga Wallenium Grupp OÜ peatöövõtulepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi Noorendiku Maja OÜ-le üle ei andnud. Kohtu vastavat seisukohta kinnitab ka Raudkivi ristmiku ja Veesaare detailplaneeringu alase 31.01.2008 koosoleku protokoll (tl 43), millest nähtuvalt osales Raudkivi ristmiku ja Veesaare detailplaneeringu alasel koosolekul teiste hulgas Wallenium Invest OÜ esindaja Endrus Arge. Ehkki protokolli päisesse on Wallenium Grupp OÜ asemel koosolekul osalejana märgitud Wallenium Invest OÜ, pidi Endrus Arge koosolekul esindama Wallenium Grupp OÜ-d, kuivõrd äriühing Wallenium Invest OÜ ei ole haldusasja materjalidest nähtuvalt olnud peatöövõtulepingu pooleks, koosoleku protokolli punktis 9 kajastatud Rae Vallavalitsuse algatatud kohtumiste osas peatöövõtulepingu pooltega, on märgitud, et Wallenium-i esindajad on kohtunud, kuid kokkulepetele jõudnud veel pole.

Noorendiku Maja OÜ koosolekul protokolli kohaselt ei osalenud. Seega järeldub toimiku materjalidest, et Wallenium Grupp OÜ ei ole Noorendiku Maja OÜ-le loovutanud Noorendiku kinnisasja võõrandamiselepinguga peatöövõtulepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-77-07 leidnud, et otsustamaks, kas nõude loovutamine riigi vastu ühelt isikult teisele on võimalik, peab nõude loovutaja ja nõude omandaja vahel olema nõude loovutamise leping, kus loovutatakse ühelt isikult teisele kahju hüvitamise nõue riigi vastu.

Praegusel juhul tuleb olemasoleva teabe alusel asuda seisukohale, et Wallenium Grupp OÜ ei ole Noorendiku Maja OÜ-le kahju hüvitamise nõuet Rae valla vastu loovutanud. Seega ei saanud Noorendiku Maja OÜ loovutada vastavat nõuet ka Palladium Group OÜ-le, kes omakorda ei saanud vastavat nõuet loovutada kaebajatele. Eelkõige viidatu tõttu puudub kaebajatel praegusel juhul kaebeõigus.

2.2 Kui aga kahju hüvitamise nõue Rae valla vastu oleks järjestikku loovutatud, puuduks kaebajatel sellegipoolest antud kaebuse halduskohtule esitamiseks kaebeõigus. Avalik-õiguslike nõuete, sh avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuete loovutamine ei ole kohtu hinnangul ilma seadusliku aluseta lubatud. Haldusõiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamist reguleeritakse RVastS-ga. RVastS sätestatust nähtuvalt on riigivastutuse üheks olulisemaks põhimõtteks aga just subjektiivse õiguse rikkumine, mistõttu on eelkõige põhjendatud avaliku võimu poolse tegevusega tekitatud kahju hüvitamine tegelikule kahju kannatanule, mitte kannatanult nõude omandanud kolmandatele isikutele.

Kohtu seesugust seisukohta toetab ka varasem kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2011 määrus haldusasjas nr 3-11-1463, Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2011 määrus haldusasjas nr 3-11-47, Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2006 otsus haldusasjas nr 3-04-318). On küll tõsi, et vastavalt RVastS § 7 lõikele 4 kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti, ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Kohus leiab, et sätted, millega nõude loovutamine sätestatakse (VÕS 9. peatüki 1. jagu), ei vasta RVastS § 7 lõikes 4 viidatud kohaldatavale eraõiguse kahju hüvitamise sättele, kuivõrd VÕS 9. peatüki 1. jaos nõuete üleminekut reguleerivate sätete näol on tegemist võlanõudeid üldiselt reguleerivate sätetega.

Eraõiguses nõuete loovutamist käsitlevad sätted ei kuulu eraõiguse kahju hüvitamise sätete alla. Ka on eraõiguse sätete alusel üldises korras loovutatavad üksnes sellised kahju hüvitamise nõuded, mis tulenevad avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju tekitamisest eraõiguslikes suhetes (RVastS § 1 lg 3). Antud juhul on Harju Maakohtu jõustunud 07.05.2013 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud 18.11.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-55515 tuvastatud, et kõne all oleva peatöövõtulepingu näol on tegemist halduslepinguga, millest tulenevate vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse ning halduslepingust tuleneva kahju hüvitamist reguleeritakse RVastS sätetega.

Seega ei ole analoogia kohaldamine tsiviilõigusega vastavas osas põhjendatud. Nii HKMS-st, RVastS-st kui ka haldusmenetluse seadusest (HMS) nähtub, et haldusõigussuhtes ei ole kohtusse pöördumise aluseks mitte nõude olemasolu, vaid eelkõige subjektiivsete õiguste rikkumine. Oma subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa teisele isikule loovutada. See saab toimuda vaid õigusjärgluse korras (HKMS § 30 lg 1), ent selline võimalus peab kohtu hinnangul halduskohtumenetluses valitseva subjektiivse õiguskaitse põhimõttest tulenevalt olema selgi juhul seaduses arusaadavalt sätestatud.

Seda halduskohtumenetluses kahju hüvitamisele kohalduvatest sätetest kohus kuidagi välja lugeda ei saa. Kohus leiab, et kõnealuse peatöövõtulepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõude loovutamine konkreetsel juhul aktsepteeritav ei oleks ega looks kaebajatele kaebeõigust, kuivõrd võimalust kahjunõudeid loovutada ja seeläbi nõude omandajal halduskohtumenetluses kahjunõude esitamiseks kaebeõiguse tekkimist HKMS-ga ja RVastS-ga ette ei nähta.

3. Kui kaebuse aluseks olnud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel selle esitajale tagastada. Kuivõrd ei HKMS-ga ega RVastS-ga ei nähta ette avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahjunõude loovutamist teisele isikule, eelkõige ei ilmne aga kahju nõude loovutamise fakti ennast, ei saa kaebajatel Rae vallalt kaebuses kirjeldatud põhjustel hüvitusnõude esitamiseks kaebeõigust olla ning Arketite OÜ ja Hestman & Partnerid OÜ ühine kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel kaebajatele tagastada.

4. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, ei kuulu tasutud riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik