3-11-297/104 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-11-297

Haldusasi

AR kaebus Harku Vallavalitsuse 20.10.2010 kirjas nr 8-

1/3480 esitatud otsuste tühistamiseks osas, millega jäeti

rahuldamata AR 08.09.2010 taotlus Harku Vallavalit-

suse poolt AR-lt avalikult kasutatava tee ja välisvalgus-

tuse tasu eest ülevõtmiseks; Harku Vallavalitsuse

21.12.2010 korralduse nr 1665 tühistamiseks korraldu-

ses sisalduva otsustuse osas 20.10.2010 kirja nr 8-

1/3480 vigade parandamise kohta; Harku valla kohus-

tuse tuvastamiseks Tabasalu põhjaosa 13. kvartali de-

tailplaneeringus ettenähtud tänavate ja tänavavalgustuse

täies ulatuses väljaehitamiseks ning väljaehitamiseks

vajalike kulutuste kandmiseks; Harku valla kohustami-

seks võtma AR-lt tasu eest üle AR poolt Tabasalu põh-

jaosa 13. kvartalis väljaehitatud teed ja tänavavalgustus

ning Harku Vallavalitsuselt AR kasuks Tabasalu põh-

jaosa 13. kvartali detailplaneeringu alusel teostatud töö-

dega seotud kulude väljamõistmiseks.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – AR, lepinguline esindaja advokaat

Eero Tonka

Vastustaja – Harku Vallavalitsus, lepingulised esindajad

advokaat Ramil Pärdi ja Hannes Raudleht

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30. märtsi 2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AR apellatsioonkaebus ja Harku Vallavalitsuse apellat-

sioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungid 13.12.2012, 07.03.2013, 22.04.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta AR apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Harku Vallavalitsuse apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Haldus-

kohtu 30.03.2012 otsus haldusasjas nr 3-11-297.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta AR kaebus täielikult rahuldamata.

4. Mõista AR-lt Harku Vallavalitsuse kasuks välja menetluskulud 15,97 eurot. Ülejää-

nud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3-11-297

2(25)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.06.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu 29.06.2006 otsusega nr 67 kehtestati Tabasalu alevikus Tabasalu põh-

jaosa 13. kvartali detailplaneering 7,77 ha suurusel maa-alal vastavalt OÜ EPE tööle nr 56-

01/1271 (I kd, tl 40, 42-55).

2. Harku Vallavalitsuse 22.08.2006 korraldusega nr 1299 (I kd, tl 56-57) määrati ehitussea-

duse (EhS) § 19 lg 3 alusel, arvestades AR taotlust, projekteerimistingimused Tabasalu põh-

jaosa 13. kvartali teede, kergliiklusteede ja tänavavalgustuse tööprojekti koostamiseks. Korral-

duses märgitu kohaselt on projekti eesmärk Tabasalu põhjaosa 13. kvartali teede projekteeri-

mine koos ühetasapinnaliste ristmikega, kergliiklusteedega ja tänavavalgustusega. Projekteeri-

mise aluseks tuleb võtta Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailplaneering (I kd, tl 56-58, 280-

281).

3. Harku Vallavolikogu 22.02.2007 otsusega nr 17 tunnistati Harku Vallavolikogu

29.06.2006 otsusega nr 67 kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Korralduse kohaselt ei ka-

vandatud algatatud Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailplaneeringu koostamisel üldplaneerin-

gut muuta, kuid planeeringu koostaja on planeeringu lahendusega muutnud Tabasalu põhjaosa

üldplaneeringuga ettenähtud lahendust ala läbiva tee osas. Sellest tulenevalt oleks tulnud lähtu-

valt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 23 lg 1 p-st 2 ja lg 2 p-st 1 esitada kehtiva üldpla-

neeringuga mittevastavuses olev detailplaneering enne vallavolikogu poolt kehtestamist maa-

vanemale järelevalve teostamiseks (I kd, tl 59).

4. Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsusega nr 71 kehtestati detailplaneering uuesti 6,71 ha

suurusel maa-alal (I kd, tl 61-62). Detailplaneering kehtestati taas vastavalt OÜ EPE tööle nr

56-01/1271 (I kd, tl 61, 65-85).

5. Harku Vallavolikogu 27.09.2007 otsusega nr 90 (I kd, tl 63-64) asendati Harku Vallavoli-

kogu 28.06.2007 otsuse nr 71 pealkiri „Tabasalu alevikus Tabasalu põhjaosa 13. kvartali de-

tailplaneeringu kehtestamine“ pealkirjaga „Tabasalu alevikus Tabasalu põhjaosa 13. kvartali

3-11-297

3(25)

osa detailplaneeringu kehtestamine“ ja muudeti Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsuse nr 71

punkti 1, sõnastades see järgmiselt: „Kehtestada Tabasalu alevikus Tabasalu põhjaosa 13. kvar-

tali osa detailplaneering vastavalt OÜ EPE tööle nr 56-01/1271. Detailplaneering ei käsitle Ta-

basalu aleviku põhjaosa 13. kvartalis asuvat jätkuvalt riigi omandis olevat maad.“. Otsuses on

märgitud, et detailplaneeringu koostamine algatati kogu 13. kvartali kohta ja esialgu oli planee-

ritava ala suurus 7,77 ha. Planeeringu edasises menetluses muudeti planeeringut sel teel, et jät-

kuvalt riigi omandis olev maa jäeti planeeritavast alast välja ja planeeringuala suuruseks jäi 6,71

ha.

6. Harku Vallavalitsuse 01.04.2008 korraldusega nr 461 anti AR-le EhS § 12 lg 2, § 22 lg 1,

§ 23 lg-te 1 ja 3, § 29 lg 2 p 2 ning Harku valla ehitusmääruse § 25 lg 3 alusel ehitusluba tee

ehitamiseks aadressil Harku vald, Tabasalu alevik, Looduse tänav, Punga tee lõik. Ehitusluba

nr 8060 väljastati 03.04.2008. Harku Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr 461 punktis 3 on

märgitud, et ehitusluba ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise omaniku loata (I kd, tl 86-

87).

7. Harku Vallavalitsuse 01.04.2008 korraldusega nr 462 anti AR-le EhS § 12 lg 2, § 22 lg 1,

§ 23 lg-te 1 ja 3, § 29 lg 2 p 2 ning Harku valla ehitusmääruse § 25 lg 3 alusel ehitusluba

välisvalgustuse ehitamiseks aadressil Harku vald, Tabasalu alevik, Looduse tänav, Punga tee

lõik. Ehitusluba nr 8061 väljastati 03.04.2008. Harku Vallavalitsuse 01.04.2008 korralduse nr

462 punktis 3 on märgitud, et ehitusluba ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise omaniku

loata (I kd, tl 88-89).

8. Harku Vallavolikogu 28.01.2010 otsusega nr 18 (I kd, tl 112-113, 116) otsustati taotleda

kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana munitsipaalomandisse

Punga tee L3 maaüksus ja Looduse tänav sihtotstarbega transpordimaa. Taotluse ühe alusena

on märgitud Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsus nr 71. Vabariigi Valitsuse 19.08.2010 kor-

raldusega nr 318 „Maa munitsipaalomandisse andmine“ (RT III 2010, 43,188) andis Vabariigi

Valitsus Harku vallas Tabasalu alevikus Punga tee L3 ja Looduse tänava maaüksused Harku

valla munitsipaalomandisse kohalike teede rajamiseks.

9. AR esitas 08.09.2010 Harku Vallavalitsusele taotluse (I kd, tl 91-98), milles palus juhindu-

des kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 p-st 1, EhS §-st 13, Harku Val-

lavolikogu 22.04.2004 määrusega nr 6 kehtestatud „Hoonestuspiirkondade tehnovõrkude val-

lale omandamise korrast“ (edaspidi Kord) ning Harku Vallavalitsuse 22.08.2004 korraldusest

nr 884 „Tehnovõrkude omandamise ehituskulude piirmaksumuse kinnitamine“ käsitleda seda

taotlust AR avaldusena tehnovõrkude omandamiseks vastavalt Korra § 5 lg-le 1 ning vormis-

tada hiljemalt 15.10.2010 AR poolt ja kulul 03.04.2008 ehituslubade alusel väljaehitatud tä-

nava, aadressil Looduse tn ja Punga tee lõik (avalikult kasutatava tee) ja välisvalgustuse (muu

kohalik elektrijaotusvõrgu või sideliini rajatis) Harku vallale ülevõtmine. Samuti taotles AR

projekteerimistööde maksumuse summas 208 152 krooni, väljaehitatud tänava (avalikult kasu-

tatava tee) maksumuse summas 1 061 784,00 krooni ja väljaehitatud välisvalgustuse maksu-

muse summas 431 484,70 krooni hüvitamist hiljemalt 10.01.2011. Taotluse kohaselt on vasta-

valt Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailplaneeringule AR tellimusel Harku Vallavalitsuse

01.04.2008 korraldustega nr 461 ja 462 tänava ja välisvalgustuse ehitamiseks väljastatud ehi-

tuslubade alusel välja ehitatud Tabasalu alevikus Looduse tänava ja Punga tee lõigus avalikult

kasutatav tee ja välisvalgustus, mille Harku Vallavalitsus on ilma üleandmis-vastuvõtmisakti

vormistamata enda kasutusse võtnud ning alustanud nende ekspluateerimist. AR ei ole Harku

Vallavalitsusega kunagi kokku leppinud selles, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava

tee ja välisvalgustuse väljaehitamise kulud peaksid jääma AR kanda. Seetõttu kuuluvad nime-

tatud kulud valla poolt AR-le täies ulatuses hüvitamisele. Detailplaneeringu kehtestamise ajal

29.06.2006 kehtinud Korra kohaselt kuulusid eraõiguslike isikute poolt ja nende vahenditega

3-11-297

4(25)

vastavalt detailplaneeringule väljaehitatud tehnovõrgud valla poolt omandamisele, st finantsee-

rimisele. Finantseerimise kohustus oli Harku Vallavalitsusele detailplaneeringu kehtestamise

ajal 29.06.2006 teada ning vallavalitsus pidi olema selliste kulutustega juba arvestanud ka valla

eelarves.

10. Harku Vallavalitsus 20.10.2010 kirjaga nr 8-1/3480 (I kd, tl 19-28) jäeti kaebaja 08.09.2010

taotlus kui ilmselt põhjendamatu rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmist põhjendati järgmi-

selt:

1) Detailplaneeringus märgitu kohaselt reguleerib planeeritavate teede väljaehitamist kohaliku

omavalitsuse ja tellija vaheline leping. Vallavalitsusel puudub teave, et AR oleks maaomaniku

riigiga leppinud kokku teede aluse maa kasutamises. Maaomaniku (riigiga) või kohaliku oma-

valitsusega kulude kandmises kokku leppimata oli teede ja välisvalgustuse ehitamine AR enda

poolt võetud risk. AR on taotlenud vallavalitsusega kokku leppimata ise välisvalgustuse ja teede

rajamiseks vajalikud ehitusload, tellinud vallavalitsusega lepingut sõlmimata ehitustööd, seal-

juures nende maksumusest ja võimalikust kompenseerimise vajadusest vallavalitsust informee-

rimata. Ka ei ole AR kooskõlastanud nimetatud rajatiste rajamist maa omanikuga, st riigiga.

Maakasutusõiguse puudumise tõttu on rajatised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg

1 ja lg 2 kohaselt käsitletavad kinnisasja olulise osana ning nende ülevõtmine on küsitav. TsÜS

§ 53 lg 2 kohaselt ei saa asi ja selle olulised osad olla eri isikute omandis. Rajatiste valdust ei

ole Harku vallale üle antud, neile ei ole taotletud ega väljastatud kasutusluba, kuigi nimetatud

ehitised leiavad praktikas kasutust. Teid ei ole kantud kohalike teede nimekirja ja Harku vald

ei ole teid avalikult kasutatavaks määranud, vastavalt teeseaduse (TeeS) § 4 lg 1 ja § 51 ei ole

hetkel tegemist avalikult kasutatavate teedega.

2) AR taotleb rajatiste Harku vallale üleandmist Korra järgi. Kord nägi ette enne ehitusloa väl-

jastamist vallavalitsuse ja arendaja vahel tehnovõrkude väljaehitamiseks või väljaehitamise kor-

raldamiseks lepingu sõlmimist. AR ja Harku Vallavalitsuse vahel vastavat lepingut sõlmitud ei

ole ning AR ei ole ka esitanud tõendeid, et ta oleks sellise lepingu sõlmimiseks pidanud läbi-

rääkimisi ja Harku vald oleks lepingu sõlmimisest keeldunud. Korra § 5 lg 4 kohaselt omandab

vald väljaehitatud tehnovõrgud, millel on piirkonna arengu seisukohalt üldine huvi ning vajadus

või kui nad on olemasoleva tehnovõrgustiku jätkuks ning moodustavad sellega lahutamatu ter-

viku. Tabasalu põhjaosa 13. kvartali puhul ei ole tegemist olemasoleva hoonestatud maa-alaga,

vaid sisuliselt metsaalaga, millele rajatud Looduse tänava äärde on käesolevaks hetkeks püsti-

tatud üks üksikelamu. Teadmata on, millal püstitatakse teised detailplaneeringus ettenähtud ela-

mud. Käesoleval hetkel on taotletud ehitusluba vaid veel ühe üksikelamu püstitamiseks. Valla-

valitsus ei leia, et Looduse tänaval ja Punga teel olemasoleva pinnastee asemele kõvakattega

tee koos tänavavalgustusega rajamine oli piirkonna arengu seisukohalt üldistes huvides, vaid

ennekõike tänava äärsete, detailplaneeringuga moodustatud elamukruntide, omanike erahuvi-

des, seda nii kinnistute igapäevase kasutamise hõlbustamise kui ka tulemuslikuma müügi ees-

märgil. Ka ei moodusta rajatised olemasoleva tehnovõrguga lahutamatut tervikut. Korra § 6 lg

1 alusel oleks tehnovõrkude omandamise eelduseks antud piirkonna elanikelt valda laekuv tu-

lumaks. Looduse tänava elanik on ennast Harku valla elanikuks registreerinud 15.03.2010,

seega ei ole Harku valda tulumaksu laekunud.

3) Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailplaneering kehtestati 2007. aastal. Korra reguleerimi-

sese on alates 01.10.2006 piiritletud detailplaneeringutega, mis on vallavolikogu poolt kehtes-

tatud enne 01.10.2006 või isikutega, kellega on enne 01.10.2006 sõlmitud vastavad tehnovõr-

kude müügilepingud. Vald ei saa formaalselt AR taotluse lahendamisel Korrast lähtuda. Kuna

Harku Vallavalitsus ei saanud ega pidanud AR taotluses märgitud kulutustega arvestama, puu-

duvad Harku valla 2010. a eelarves selleks vahendid.

3-11-297

5(25)

11. AR esitas 18.11.2010 Harku Vallavalitsusele vaide (I kd, tl 29-33), mille Harku Vallavalit-

sus jättis 21.12.2010 korralduse nr 1665 resolutsiooni punktiga 1 rahuldamata. Korralduse re-

solutsiooni punktiga 2 parandati Harku Vallavalitsuse 20.10.2010 kirjas nr 8-1/3480 tehtud eba-

täpsusi seoses AR viidetega Riigikohtu lahenditele (I kd, tl 34-39).

12. AR esitas 04.02.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus 18.03.2011 määrusega

osaliselt tagastas ja ülejäänud osas käiguta jättis. Tallinna Halduskohtu 07.06.2011 määrusega

(I kd, tl 153-155) võttis kohus kaebuse menetlusse taotlustega Harku Vallavalitsuse 20.10.2010

kirjas nr 8-1/3480 esitatud otsus(t)e tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata AR

08.09.2010 taotlus Harku Vallavalitsuse poolt AR-lt avalikult kasutatava tee ja välisvalgustuse

tasu eest ülevõtmiseks (i); Harku Vallavalitsuse 21.12.2010 korralduse nr 1665 tühistamiseks

korralduses sisalduva otsustuse osas 20.10.2010 kirja nr 8-1/3480 vigade parandamise kohta

(ii); Harku valla kohustuse tuvastamiseks vastavalt OÜ EPE tööle nr 56-01/1271 kehtestatud

Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailplaneeringus ettenähtud tänavate ja tänavavalgustuse täies

ulatuses (sh Punga tee lõigus Looduse tänava ja Tammede allee vahele jäävas osas ja Looduse

tänaval) väljaehitamiseks ning detailplaneeringukohaste tänavate ja tänavavalgustuse väljaehi-

tamiseks vajalike kulutuste kandmiseks (iii); Harku valla kohustamiseks võtma AR-lt tasu eest

üle Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailplaneeringus ettenähtud ning AR poolt Tabasalu põh-

jaosa 13. kvartalis väljaehitatud teed ja tänavavalgustus (iv). Kaebaja täpsustas 03.11.2011 koh-

tuistungil (I kd, tl 232) kaebust, soovides Harku valla kohustuse tuvastamist detailplaneeringus

ettenähtud tänavate ja tänavavalgustuse täies ulatuses väljaehitamiseks, sh ka Looduspargi

põigu teede ja tänavavalgustuse väljaehitamiseks.

Kaebuse ja kaebuse täienduste ning täpsustuste (I kd, tl 140-142; I kd, tl 150-152; I kd, tl 193-

194; I kd tl 236-237 ja II kd tl 42, 44-47) põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised:

1) Kaebuse esitaja ehitas vastavalt detailplaneeringule ja väljastatud ehituslubadele Tabasalus

avalikult kasutatava Punga tee lõigu ja Looduse tänava teed ning välisvalgustuse. Kaebaja ar-

vestas sealjuures järgmiste asjaoludega: EhS § 13 kohaselt on detailplaneeringukohase avalikult

kasutatava tee ja üldkasutatava välisvalgustuse väljaehitamise tööde tegemise ja nende eest ta-

sumise kohustus kohalikul omavalitsusel; Harku Vallavalitsus oli väljastanud ehitusload de-

tailplaneeringujärgse avalikult kasutatava Looduse tänava ja Punga tee lõigu ja selle juurde

kuuluva välisvalgustuse väljaehitamiseks, aktsepteerides ehituslubadel määratletud ulatuses

kaebaja õigust teostada ehitustööd; kaebaja usaldas, et Harku vald on detailplaneeringu taotluse

läbivaatamisel ja vastuvõtmisel kaalunud, millised kulutused võivad kaasneda detailplanee-

ringu realiseerimisega; kaebaja ja vastustaja ei ole detailplaneeringu algatamise taotlemise staa-

diumis, enne ehituslubade väljastamist ega muul ajal sõlminud kokkuleppeid detailplaneeringus

ettenähtud avalikult kasutatavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustuste jagamise ega

kaebuse esitajale üleandmise ega nende väljaehitamise kulude kandmise osas.

2) Harku Vallavalitsuse 20.10.2010 otsus nr 8-1/3480 ei vasta haldusaktile ettenähtud nõue-

tele. Puudub viide, et tegemist on haldusaktiga; jääb ebaselgeks, kes on adressaat; ei ole arusaa-

dav, kas on tegemist kaebaja 08.09.2010 taotluse rahuldamisest keeldumisega; puuduvad viited

haldusakti andmise õiguslikele alustele ja haldusakti vaidlustamise võimaluste kohta. Otsuses

esitatud väited on sisuliselt põhjendamata ja vastuolulised ning otsus on ebaselge ja arusaamatu.

Otsusest ei nähtu, et Harku Vallavalitsus oleks kaebuse esitaja 08.09.2010 taotluse aluseks ole-

vate asjaoludega tutvunud või taotlust üldse sisuliselt kaalunud. Puudub selgitus, milles seisneb

kaebaja 08.09.2010 taotluse ilmne põhjendamatus. Otsuse viimases lõigus palub vastustaja pro-

jektdokumentatsiooni ja/või teostatud ehitustööde osas võimaliku seisukoha võtmiseks esitada

täiendavalt tee- ja tehnovõrkude ehitusprojektid. Seega on vastustaja taotluse rahuldamisest

keeldunud ilma kaebuse esitaja poolt teostatud ehitustööde osas üldse seisukohta võtmata.

3-11-297

6(25)

3) Otsuses nr 8-1/3480 on vastustaja sisulisi põhjendusi esitamata andnud hinnangu, et Loo-

duse tänaval ja Punga teel olemasoleva pinnastee asemele kõvakattega tee koos tänavavalgus-

tusega rajamine ei olnud piirkonna arengu seisukohalt üldistes huvides. Kaebaja leidis, et teede

ega välisvalgustuse rajatistel avaliku otstarbe olemasolu või puudumist ei saa tuletada sellest,

mitu kinnistut rajatiste vahetus läheduses asub. Looduse tänava kaudu kulgeb juurdepääs samas

Tabasalu alevikus Liivi ja Taavi kinnistutele ning sissepääs Kännu ja Kuuse kinnistutele ning

Looduse tänav puudutab otseselt vähemalt kümmet teega külgnevat kinnistut. Punga tee lõiku

ja Looduse tänavat kasutatakse intensiivseks liikluseks Punga tee ja Looduspargi tänava vahel

ja on aktiivses avalikus kasutuses nii Harku valla elanike kui läheduses asuva looduspargi kü-

lastajate poolt.

4) Detailplaneeringujärgsete avalikult kasutatavate teede ja välisvalgustuse rajamiseks ning

nende maksumuse hüvitamiseks ei saa vastava lepingu sõlmimata jätmine olla kaebuse esitaja

poolt ehitatud avalike rajatiste maksumuse hüvitamisest keeldumise aluseks. Harku Vallavalit-

susega vastava lepingu sõlmimine ei ole kaebuse esitaja kohustus. EhS §-st 13 tulenevalt on

üldreegliks, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava välisvalgustuse

väljaehitamise kohustus on kohalikul omavalitsusel. Võimalik sellistest kohustustest vabaneda

on üksnes juhul, kui detailplaneeringu koostamise taotlejaga või ehitusloa taotlejaga lepitakse

kokku teisiti. See, millise korra on vastustaja iseendale EhS §-s 13 sätestatud kohustuste täitmi-

seks kehtestanud, ei mõjuta EhS § 13 alusel vastustajale tekkinud kohustuste ulatust, sisu ega

kehtivust. Samuti ei saa vastustaja kaebaja poolt ehitatud avalikult kasutatavate teede ja välis-

valgustuse maksumuse hüvitamata jätmisel tugineda asjaolule, et vallal puuduvad selleks eelar-

velised vahendid (vt Riigikohtu lahendit haldusasjas nr 3-3-1-37-10, p 15).

5) Harku vallal on teede ja välisvalgustuse vastuvõtmise ning nende eest tasumise kohustus

tulenevalt õiguspärase ootuse ja hea usu põhimõttest. Pärast 2006. a detailplaneeringu kehtes-

tamist selle kohta antud täiendavates haldusaktides on vastustaja kogu aeg rõhutanud õiguslikku

järjepidevust ning detailplaneeringust tulenevate õiguste ja kohustuste õigusliku sisu ja ulatuse

muutumatust. Harku Vallavolikogu poolt 28.06.2007 sama detailplaneeringu uuesti kehtesta-

misel jättis vastustaja detailplaneeringust välja 2 hoiumetsamaa kinnistut, ülejäänud osas de-

tailplaneeringus esitatud lahendused ja dokumentatsioon (sh projektdokumentatsioon ja detailp-

laneeringule juba antud kooskõlastused) ei muutunud.

6) Kaebuse esitajale 03.04.2008 ehituslubade väljastamisega aktsepteeris vastustaja, et kae-

buse esitaja ehitab Tabasalu alevikus Punga tee lõigus ja Looduse tänaval teed ja välisvalgustuse

välja vastustaja eest ja kulul.

7) Vastustaja on aktsepteerinud tänavate avalikku kasutust. Vastustaja korraldas kaebuse esi-

taja poolt rajatavate teedega ühenduses oleva Tammede allee asfalteerimise. Ehitas Tammede

allee ja Punga tee lõigu ühenduskohas välja tänavavalgustuse. Harku Vallavalitsus andis

29.07.2008 OÜ-le Strantum ehitusload veevarustuse ja kanalisatsiooni tänavatrasside ehitami-

seks Punga teele ja Looduse tänavale, 29.07.2008 andis Harku Vallavalitsus ehitusloa AS-ile

Kommunaalprojekt maa-aluse gaasitorustiku ehitamiseks Looduse tänaval ning 27.01.2009 an-

dis ka Looduse tänava gaasivarustuse kasutusloa. Ülaltooduga on vastustaja reaalselt juhindu-

nud oma tegevuses sellest, et detailplaneeringu alal Punga tee (sh kaebuse esitaja poolt väljaehi-

tatud osas) ja Looduse tänav on avalikus kasutuses. 28.01.2010 võttis vastustaja vastu otsuse

taotleda kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks vajaliku maana Harku

valla omandisse Tabasalu alevikus Punga tee L3 maaüksus ja Looduse tänava maaüksus. Vas-

tustaja on lülitanud kaebuse esitaja poolt detailplaneeringu alal väljaehitatud välisvalgustuse

üldisesse elektrivõrku ja korraldab kaebuse esitaja poolt ehitatud tänavavalgustusvõrgu kaudu

Punga tee ja Looduse tänava valgustamist. Vastustaja korraldab kaebaja poolt ehitatud Punga

3-11-297

7(25)

tee lõigu ja Looduse tänava teehooldust ja lumetõrjet. Vastustaja otsustas anda 28.06.2011 ehi-

tusloa kanalisatsioonitrassi ehitamiseks Tabasalu alevikus Tammede alleel. Sellega möönis vas-

tustaja täiendavalt, et liiklus antud piirkonnas toimub üksnes kaebuse esitaja ehitatud Looduse

tänava kaudu.

8) Vastustajal on detailplaneeringu ala teede ja välisvalgustuse rajamiseks tehtud kulutuste

hüvitamise kohustus ka alusetu rikastumise sätetest tulenevalt. Vabariigi Valitsus andis Punga

tee ja Looduse tänava maaüksused vastustaja omandisse kohalike teede rajamiseks. Antud juhul

on aga kaebuse esitaja Looduse tänaval ning Punga tee lõigus kohaliku tee koos välisvalgustu-

sega välja ehitanud, st kaebuse esitaja on täitnud selle kohaliku omavalitsuse kohustuse, mille

täitmise eesmärgil on Punga tee ja Looduse tänav vastustaja omandisse antud. Kaebuse esitaja

on teinud kulutusi vastustaja esemele ja vastustaja huvides ning vastustaja on kaebuse esitaja

poolt vastustaja kohustuste täitmiseks tehtud kulutused kokku hoidnud (ja selle võrra rikastu-

nud).

9) Harku Vallavalitsuse 21.12.2010 korralduse nr 1665 resolutsiooni punktis 2 esitatud otsus-

tusega Harku Vallavalitsuse 20.10.2010 kirja nr 8-1/3480 vigade parandamise kohta on vastus-

taja väljunud vaideeseme piiridest. Vaideotsusega ei saa parandada vaidemenetluse korras vaid-

lustatud haldusakti, ilma vaidlustatavat haldusakti (või selle osa) tühistamata.

10) Antud vaidluses on kõige olulisem tuvastada, kas Harku vallal on kohustus detailplanee-

ringukohaste teede ja valgustuse ehitamiseks ja selleks vajalike kulutuste kandmiseks või mitte.

Kaebaja soovib, et kohtumenetlus selgitaks välja tema poolt ehitatud tänavate ja valgustuse val-

lale üle andmise õiguslikud alused ning nendest tulenevad kaebaja õigused ja valla kohustused.

Juhul kui halduskohus tuvastab vastustajal kaebaja ees rahalise kohustuse ja vastustaja ei asu

kohustust täitma, siis on kaebajal õigus pöörduda vastustaja vastu kohtusse tsiviilõiguslikel

alustel. Samuti soovib kaebaja Harku vallal EhS § 13 alusel kogu Tabasalu põhjaosa 13. kvartali

detailplaneeringu ulatuses kõigi detailplaneeringu alale jäävate tänavate ulatuses ettenähtud

avalike teede ja valgustuse ehitamise ja kulude kandmise kohustuse tuvastamist, st tuvastada

Harku valla kohustused ka tänaseks veel väljaehitamata teede ja valgustuse osas.

11) Vastustaja kohustus avalike tänavate väljaehitamiseks ja selleks vajalike kulutuste kandmi-

seks tuleneb seadusest. Looduse tänava tee ja välisvalgustuse ehitamiseks kaebuse esitajale ehi-

tuslubade andmisel pidi olema vastustajale selge, et ehituslubade alusel asub kaebuse esitaja

realiseerima EhS §-s 13 sätestatud vastustaja kohustusi. Asjakohatud on vastustaja väited, et

Looduse tänava tee ja valgustus on ehitatud ilma maaomaniku nõusolekuta ja seega ilma õigus-

liku aluseta. Enne kehtestamist kooskõlastati detailplaneering maavanemaga ja Maa-ametiga ja

seega Eesti Vabariik kui detailplaneeringualale jääva reformimata riigimaa omanik oli nõus re-

formimata riigimaale detailplaneeringus ettenähtud teede ja rajatiste rajamisega. Käesoleval ajal

on Tabasalu alevikus Looduse tänava maa omanik vastustaja ning vastustaja on võtnud Looduse

tänava tee ja valgustuse avalikku kasutusse. Seega on vastustaja kaebuse esitaja poolt ehitatud

teed ja välisvalgustust täiendavalt aktsepteerinud.

12) Vastustaja eksib, väites nagu kohustus detailplaneeringukohaste avalike teede ja välisval-

gustuse ehitamiseks vajalike kulutuste kandmiseks tuleneb üksnes sellekohasest lepingust. EhS

§ 13 kohaselt saab kohalik omavalitsus detailplaneeringukohaste avalike teede ja välisvalgus-

tuse ehitamiseks vajalike kulutuste kandmisest vabaneda üksnes detailplaneeringu koostamise

taotleja või ehitusloa taotlejaga sõlmitava sellekohase kokkuleppega.

13) Kui vastustaja soovinuks detailplaneeringukohaste teede ja välisvalgustuse ehitamiseks va-

jalike kulutuste kandmise kohustust vältida või selle realiseerumist edasi lükata, siis pidanuks

vastustaja sõlmima enne detailplaneeringu kehtestamist selle elluviimiseks vajalike kulutuste

3-11-297

8(25)

kandmise kohta kaebuse esitajaga või kolmanda isikuga vastava kokkuleppe ega poleks tohti-

nud enne sellise kokkuleppe sõlmimist detailplaneeringut kehtestada ega kaebuse esitajale de-

tailplaneeringukohaste teede ja välisvalgustuse ehitamiseks ehituslube väljastada (vt nt Riigi-

kohtu lahendid nr 3-4-1-9-06 p 32, 3-3-1-66-08 p 14, 3-3-1-26-10 p 14, 3-3-1-37-10 p-d 12,

15). Kui detailplaneering on kehtestatud, siis tuleb kohalikul omavalitsusel kanda ka talle sea-

dusega ettenähtud detailplaneeringu realiseerimiseks vajalikud kulutused.

13. Harku Vallavalitsus AR kaebusega ei nõustunud ja vaidles sellele vastu. Vastustaja põh-

jendused:

1) Seadust ei saa tõlgendada meelevaldselt nii, et keegi täidab valla kohustuse enda huvides

ja enda valitud viisil ning nõuab kantud kulude hüvitamist seejärel vallalt. Lähtudes avalikust

huvist puudus vastustajal käesoleval juhul tegelik vajadus ja huvi teede ja välisvalgustuse väl-

jaehitamiseks. Vastustaja ei ole kaebajale teatanud, et ta oleks vastu tee ehitamisele või nõustuks

ehitamise kulude kandmisega. Ei saa tuvastada vastustaja kohustust kulud ise kanda, kuna ükski

seadus ei keela vallal tee või valgustuse väljaehitamise kohustust ja sellega seotud kulude hü-

vitamist kellelegi teisele lepinguga üle anda.

2) Isegi kui kohus tuvastab, et vastustajal on kohustus kaebaja poolt ehitatud teed ja välisval-

gustus üle võtta, ei teki vallal sellega seoses automaatselt kohustust nende väljaehitamiseks teh-

tud kulud hüvitada. Selline kulude hüvitamise kohustus saab tuleneda siiski vaid EhS § 13 ko-

hasest lepingust. EhS § 13 kohane kokkulepe (haldusleping) teede ja välisvalgustuse väljaehi-

tamise kohustuse üleandmiseks puudub. Detailplaneeringu kohaselt on planeeritavad tänavad

ette nähtud kasutada avalike teedena, mille korrashoiu ja hoolduse eest vastutab vald. Detailp-

laneering sätestab ka põhimõtte, et teede väljaehitamist reguleerib vastustaja ja tellija vaheline

leping (p 4.5 viimane lause). Teede ja välisvalgustuse väljaehitamiseks halduslepingut kaebaja

sõlminud ei ole.

3) Korra § 81 lg 1 sätestab, et hoonestuspiirkondade tehnovõrkude vallale omandamise korda

rakendatakse ainult nende detailplaneeringute suhtes, mis on vallavolikogu poolt kehtestatud

enne 01.10.2006 või isikute suhtes, kellega on juba sõlmitud vastavad tehnovõrkude müügi le-

pingud. Käesoleval juhul kehtestati detailplaneering lõplikult 27.09.2007, so peaaegu üks aasta

hiljem. Tee ja välisvalgustus on rajatud ilma maaomaniku nõusolekuta ning seega ilma õigus-

liku aluseta ning ka seetõttu ei saa vastustaja teed ja välisvalgustust üle võtta.

4) Käesoleval juhul kavandati ja teostati ehitustegevust riigi maal ilma vastava asjaõiguseta

(maakasutusõiguseta) enne 2010. aastat, mil vastustaja ei olnud veel kõnealust maad munitsi-

paalomandisse taotlenud ega saanud. Kaebaja poolt tellitud ja ajavahemikus 2008-2009 ehitatud

tee ja välisvalgustus ei saa ehitisena olla maast eraldiolevas tsiviilkäibes. Ei ole võimalik vas-

tustaja poolt nende ülevõtmine ning kaebaja poolt nende omandi üleandmine, milline tehing

peaks kooskõlas AÕSRS § 13 lg 6 olema notariaalselt tõestatud. Kaebajal ei saanud tekkida

usaldust või ootust, et vald tema poolt ilma õigusliku aluseta rajatud teed ning välisvalgustuse

omandab ja nende ehitamiseks tehtud kulud hüvitab. Pelgalt seetõttu, et vastustaja väljastas ehi-

tusload ning ehitamine toimus vastustaja teadmisel, ei teki võlakohustus kaebaja ees.

5) Vastustaja esitas riigile taotluse Looduse tänava aluse maa munitsipaliseerimiseks. Oma

praktikas on vastustaja taotlenud munitsipaalomandisse erinevaid teede aluseid maid, kuid see

ei tähenda, et vastustaja võtab enesele automaatselt kohustuse teed koheselt välja ehitada või

juba teostatud ehitustööd hüvitada. Antud juhul on vastustaja teostanud vaidlusaluste teede

aluste maade munitsipaliseerimise toiminguid heas usus. Sellele vaatamata on võimalik, et vas-

tustaja on maa munitsipaliseerimise taotlemisel käitunud ekslikult ja teeb lähiajal toiminguid

munitsipaliseerimise eelse olukorra taastamiseks.

3-11-297

9(25)

6) Riigikohus on varemkehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 47 (mis oma sisult on

sarnane EhS § 13 mõtte ja eesmärgiga tõlgendamisel ja analüüsimisel asunud selgele seisuko-

hale, et „PES § 47 ei ole aluseks mitte ainult kokkuleppele, millega kohalik omavalitsus võib

vabaneda kohustusest tagada vastavate teede ja tehnovõrkude väljaehitamine enne ehitusloa

andmist. Ka linna kohustus väljaehitamine hüvitada saab tuleneda ainult kokkuleppest, mille

õiguslikuks aluseks on samuti PES § 47.“. Tuginedes Riigikohtu eeltoodud seisukohale, saab

valla kohustus hüvitada teede ehituse kulud põhineda üksnes EhS § 13 sätestatud halduslepin-

gul.

7) Asjaolu, et detailplaneeringuga on vastustaja võtnud endale kohustuse tagada teede korras-

hoid ja hooldus, ei ole käsitletav nõusolekuna lepingu sõlmimiseks teede väljaehitamisega seo-

tud kulude hüvitamiseks. Sellise tegevusega vastustaja täidab enesele võetud kohustust ning

selle seostamine muude asjaoludega või tõlgendamine väidetavate nõusolekutena on meele-

valdne ja pahatahtlik.

8) Vastustaja diskretsioon on otsustada, millal ja kuhu raha investeerida. Juhul, kui vastustaja

oleks pidanud vaidlusaluse tee ja välisvalgustuse väljaehitamist avalikele huvidele vastavaks,

oleks ta seda juba teostanud. Ka valitseva kohtupraktika kohaselt ei saa kohus sekkuda kohaliku

omavalitsusüksuse planeerimis- ja ehitusalasesse diskretsiooni ega kohustada teid ja välisval-

gustust kaebaja nõutud tingimustel üle võtma.

9) Tabasalu põhjaosa üldplaneeringus on kaebaja poolt viidatud Taavi ja Liivi kinnistud tso-

neeritud maatulundusmaana (hoiumetsana). Maatulundusmaa sihtotstarbelise kasutamise võim-

alus on tagatud ka läbi ala kulgenud pinnastee. Ka Kännu ja Kuuse kinnistute näol on tegemist

maatulundusmaa ja hoiumetsaga. Kaebaja väited selle kohta, et liiklus vaidlusaluses piirkonnas

ning teedel on intensiivne, on paljasõnalised. Harku valla elanikel (v.a ala kinnistute omanikud)

puudub käesoleval hetkel vältimatu vajadus Looduse tänava kasutamiseks. Võimalikud püsie-

lanikud on nimetatud alale aja jooksul alles tekkimas. Vastustaja hindas ja analüüsis olukorda

piisavalt hoolikalt ning põhjendas, miks vaidlusaluste teede ja välisvalgustuse rajamine ei olnud

avalikes huvides ning et ei pea võimalikuks kaebaja enda huvides rajatud teede ja välisvalgus-

tuse ülevõtmist kaebaja nõutud tingimustel ja tähtaegadel.

10) Otsus nr 8-1/3480 vastab haldusakti nõuetele. Haldusmenetluse seadus (HMS) ei nõua, et

haldusaktis peaks sisalduma sõna „haldusakt“. Vastustaja hinnangul on otsus selge ja üheselt

mõistetav, selles on selgelt eristatavad: a) esitatud taotluse kirjeldus b) taotluse analüüs ja c)

taotluse osas tehtud otsustus. Otsuses on ammendavalt käsitletud kaebaja taotluses toodud as-

jaolusid ja tema poolt esitatud põhjendusi. Viidatud on kohtupraktikale sarnastes asjades. Otsu-

sest nähtub läbivalt üheselt ja selgelt selle adressaat, kajastudes selgelt ka otsuse resolutiivosas.

Otsuse lk 10 on vald toonud välja selge ja eristatava resolutsiooni, millega jätab esitatud taotluse

rahuldamata. Vastustaja on otsuses viidanud ka selle õiguslikele alustele. HMS § 57 lg 2 sätes-

tab, et vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega

too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Kuna kaebaja poolt esitatud taotlus lähtus Korra § 5 lg-st

1, põhines ka vastustaja otsus taotluse Korrale vastavuse selgitamisel. Korrast tulenevalt ei ole

vallavalitsusel iseenesest kaalutlusõigust tehnovõrkude omandamiseks või nende omandamata

jätmiseks. Seega on ka kaebaja viited puudulikule kaalutlusõiguse teostamisele asjakohatud.

11) Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et otsuses paluti tee- ja tehnovõrkude ehitusprojek-

tide, mis koostati ehitusloa taotlemiseks, esitamist, kuna taotluse läbivaatamise ajal ilmnes, et

nimetatud projektid vallavalitsuse arhiivis puuduvad. Vastustaja on ehitusjärelevalve teostaja

ning selle ülesande täitmiseks olid vajalikud ka teede ja välisvalgustuse ehitusprojektid. Seega

3-11-297

10(25)

on ehitusprojektide soovi seostamine taotluse lahendamisega meelevaldne. Kaebaja esitas taot-

luse lisadena 1 ja 2 vallavalitsusele mahuka, ehitust ja selle kulude kandmist kajastava doku-

mentatsiooni, mis oli sel hetkel ammendav taotluse läbivaatamiseks.

12) Kaebaja üritab omistada vastustajale väiteid ja seisukohti, mida vastustaja ei ole avaldanud.

Kaebaja on kaebuses väitnud, et Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsuses nr 71 ja 27.09.2007

otsuses nr 90 on märgitud, et „detailplaneering kehtestatakse ilma uut planeerimismenetlust lä-

biviimata“ ja et „detailplaneeringu kehtestamiseks uue planeeringumenetluse läbiviimiseks

puudub vajadus“. Vastustaja selliseid väiteid viidatud otsustes ei leia.

13) Vaideotsuse resolutsiooni p 2 on õiguspärane, see ei mõjuta vaide esemeks olnud otsuse

sisu ning selle tühistamiseks puudub igasugune vajadus. HMS § 59 sätestab, et haldusorgan

parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis

kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti

parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. Käesoleval juhul parandas vastustaja vaideot-

suse resolutsiooni p-ga 2 otsuses ilmnenud ebatäpsused, mis ei mõjutanud otsuse sisu ega kae-

baja õigusi või huve.

14) Vastustaja peab KOKS 2 lg 1, § 3 p 3 ning riigihangete seaduse § 16 lg 1 ja § 3 koosmõjus

tellima kõik sellised tööd ning korraldama nende rahastamise riigihankemenetlus kaudu – ees-

märgiga tagada avalike vahendite kõige otstarbekam kasutamine. Praegusel kujul kulude hüvi-

tamine on ohtlik pretsedent mitte üksnes vastustaja jaoks, vaid kõigile kohalikele omavalitsus-

tele Eestis – see ei taga mitte mingil juhul ega viisil avalike vahendite otstarbekaimat kasutamist

avalikes huvides.

15) Välisvalgustuse rajamise ehitustööd teostati perioodil 05.12.2008 kuni 22.12.2008. Leping

nende tööde tegemiseks on aga sõlmitud pärast ehitustööde teostamist 03.01.2009. See tähen-

dab, et alustuseks tegi keegi ära mingid tööd. Seejärel vaatas kaebaja, kui palju see maksma

võiks minna ning siis tehti tagantjärele ka leping, milles fikseeriti mingi hind. Seega on vastus-

tajal kahtlus, kas leping üldse tegelikult eksisteeris või on tegemist näiliku tehinguga, mille

eesmärgiks on vastustajalt raha välja petta.

16) Harku Vallavalitsuse 06.07.2010 istungi protokollile tuginedes märgib vastustaja, et võttis

Ranniku tee sulgemise otsuse vastu 06.07.2010, s.o ajal, mil kaebaja poolt ehitatud Looduse

tänav ja Punga tee lõik olid ehituslikult lõpetatud, kuid kaebuse esitaja ei olnud veel esitanud

vastustajale 08.09.2010 taotlust Looduse tänava ja Punga tee lõigu ehitusmaksumuse hüvitami-

seks. Kuigi ajaliselt see tõepoolest nii toimus, ei ole Ranniku tee sulgemise otsus seostatav as-

jaoluga, et Looduse ja Punga tänav olid ehituslikult lõpetatud. Protokollis esineva päevakorra-

punkti 25 sõnastusest ei saa teha selliseid järeldusi, nagu on teinud kaebaja.

14. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.03.2012 otsusega osaliselt AR kaebuse ja tegi kindlaks

Harku valla kohustuse Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsusega nr 71 kehtestatud ja Harku

Vallavolikogu 27.09.2007 otsusega nr 90 täpsustatud Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailpla-

neeringus ettenähtud tänavate ja tänavavalgustuse väljaehitamiseks ja finantseerimiseks AR

poolt veel väljaehitamata teede ja tänavavalgustuse osas. Halduskohus jättis kaebuse rahulda-

mata taotluste osas Harku Vallavalitsuse 20.10.2010 kirjas nr 8-1/3480 esitatud otsus(t)e osali-

seks tühistamiseks; Harku Vallavalitsuse 21.12.2010 korralduse nr 1665 tühistamiseks

20.10.2010 kirja nr 8-1/3480 vigade parandamise osas; Harku valla kohustamiseks võtma AR-

lt tasu eest üle Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailplaneeringus ettenähtud ning AR poolt väl-

jaehitatud teed ja tänavavalgustus. Kohus mõistis Harku Vallavalitsuselt kaebaja AR kasuks

välja menetluskulud 500 €. Kohtu põhjendused:

3-11-297

11(25)

1) Kuna kaebaja ja vastustaja vahel EhS §-s 13 sätestatud kokkulepe detailplaneeringukohaste

teede ja tehnovõrkude rajamiseks puudub, on vastustajal EhS §-st 13 tulenev kohustus tagada

Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsusega nr 71 kehtestatud Tabasalu põhjaosa 13. kvartali osa

detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Eeltoodust ei saa aga teha jä-

reldust, et EhS §-s 13 sätestatud kokkuleppe puudumisel võib detailplaneeringu või ehitusloa

taotleja enda valitud ajal ja hinnaga detailplaneeringukohased teed ja tehnovõrgud välja ehitada

ja nõuda enda määratud tingimustel ja tähtajal kohalikult omavalitsuselt nende üle võtmist ja

hüvitamist. Kaebaja ebaõige ettekujutus oma tegevuse õiguslikest tagajärgedest EhS § 13 val-

guses ei saa olla hüvitamiskohustuse tekkimise aluseks.

2) Kohaliku omavalitsuse kohustus EhS §-s 13 sätestatud detailplaneeringukohaste teede ja

tehnovõrkude väljaehitamine hüvitada saab tuleneda ainult kokkuleppest, mille õiguslikuks alu-

seks on EhS § 13. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks vastustaja tahteavaldus

kaebaja poolt ehitatavate teede ja välisvalgustuse projekteerimise ja ehitamise kulude hüvita-

miseks kokkuleppe sõlmimiseks või kokkuleppeta hüvitamiseks.

3) Kaebajale detailplaneeringukohaste teede ja välisvalgustuse ehitamiseks ehituslubade väl-

jastamine ei tähenda automaatselt kohaliku omavalitsuse nõustumist tee ja välisvalgustuse ehi-

tamise kulude kandmisega. Ehituslubade väljastamata jätmise alused sätestas EhS § 24 lg 1.

Ehitamise kulude hüvitamise kokkuleppe olemasolu või puudumine ei olnud ega ole EhS § 24

lg-s 1 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseks.

4) Kaebaja on oma 08.09.2010 taotluses lisaks EhS §-le 13 tuginenud ka Korrale. Vastavalt

Korra (I kd, tl 178-179) §-le 81 rakendatakse hoonestuspiirkondade tehnovõrkude vallale oman-

damise korda ainult nende detailplaneeringute suhtes, mis on vallavolikogu poolt kehtestatud

enne 01.10.2006. Käesoleval juhul on Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailplaneering kehtes-

tatud kehtiva Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsusega nr 71 (I kd, tl 61), seega pärast

01.10.2006. Kaebaja ei ole väitnud, et tal oli vastustajaga enne 01.10.2006 sõlmitud tehnovõr-

kude müügi leping. Seega ei kohaldu Kord kaebuse esitaja suhtes. Isegi kui Kord kaebaja suhtes

kohalduks, ei oleks vastustajal kohustust kaebajalt Korra alusel teed ja välisvalgustus vallale

omandada, kuna Korra § 4 lg 1 kohaselt tuli tehnovõrgu väljaehitamiseks või väljaehitamise

korraldamiseks sõlmida vallavalitsusega leping.

5) Asjakohane pole kaebaja seisukoht, et detailplaneeringu kooskõlastamisega maavanema ja

Maa-ameti poolt on antud nõusolek reformimata riigimaale detailplaneeringus ettenähtud teede

ja rajatiste rajamiseks. Nõusolek oli vajalik ehitusloa väljastamiseks. EhS § 23 lg-st 5 tulenevalt

oli riigi loa saamine kaebajale ehitusloa väljastamiseks riigi maale ehitamiseks vastustaja üle-

sanne. Vastustaja riigi nõusolekut ei küsinud. Käesoleval juhul on Harku Vallavalitsuse

01.04.2008 korralduste nr 461 ja 462, millega anti AR-le ehitusload tee ja välisvalgustuse ehi-

tamiseks, punktis 3 märgitud, et ehitusluba ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise

omaniku loata (I kd tl 86-87, 88-89). Kaebaja pidi korralduste punktist 3 aru saama, et riigi

maale ehitamiseks maa omaniku (riigi) luba ei ole. Õigusliku aluseta ehitise seadustamine on

võimalik üksnes läbi kasutusloa andmise. Õigusliku aluseta ehitise võõrandamine ei muuda

seda ehitist seaduslikuks ning vastustaja on oma 20.10.2010 otsustuses põhjendatult seadnud

kahtluse alla võimaluse Looduse tänava ja Punga tee lõigu teede ja välisvalgustuse ülevõtmiseks

kaebajalt.

6) Kasutusloa väljastamisega ei otsustata ehitise avalikku kasutust. Samuti ei saa vaidluse all

mitteolevast asjaolust, et vald teostab kaebaja ehitatud tee hooldust ja korrashoidu ning tasub

välisvalgustuse, st elektrienergia eest, teha järeldust, et vastustaja on sellega tunnistanud kae-

baja ehitatud teed ja tänavavalgustuse avalikult kasutatavaks. Käesoleval juhul on detailplanee-

ringu seletuskirja p 4.5 kohaselt kaebaja ehitatud Looduse tänav ja Punga tee lõik ette nähtud

3-11-297

12(25)

kasutada avaliku teena, mille korrashoiu ja hoolduse eest vastutab kohalik omavalitsus. Arves-

tades, et Looduse tänavale ja Punga tee lõigule ei ole väljastatud kasutusluba, ei saanudki vald

neid tänavaid avalikult kasutatavaks määrata. Asjakohatud on kõik kaebaja väited Looduse tä-

nava ja Punga tee lõigu kasutamisest avalikes huvides ja asjassepuutumatud kõik Looduse tä-

nava ja Punga tee lõigu ja tänavavalgustuse avaliku kasutuse tõendamiseks esitatud kaebaja

tõendid, s.h tunnistaja IT ütlused (I kd tl 101, 104 -107, 117-125, 196-199, tl 218-221, 238-242

).

7) Antud juhul ei ole toimunud alusetut rikastumist. Alusetu rikastumisega oleks tegemist, kui

vald oleks kaebaja arvelt kulutusi kokku hoidnud. Vald ei ole kaebaja poolt Looduse tänava ja

Punga tee lõigu teede ja välisvalgustuse valmisehitamise tulemusena vabanenud rahalisest ega

rahaliselt hinnatavast kohustusest kaebaja ega kellegi kolmanda ees. Lisaks ei ole AÕSRS § 14

lg-te 1 ja 2 kohaselt maakasutusõiguseta ehitise ehitajal VÕS §-s 1042 sätestatud nõuet.

8) Vastustaja on oma otsust nr 8-1/3480 piisavalt põhjendanud, põhjendustes on märgitud nii

haldusakti andmise faktiline kui ka õiguslik alus, otsuses on ammendavalt käsitletud kaebaja

taotluses toodud asjaolusid ja tema poolt esitatud põhjendusi ning otsusest nähtub selgelt selle

adressaat, otsus on selge ja üheselt mõistetav. Vastavalt HMS § 57 lg-le 2 vaidlustamisviite

puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õigus-

likke tagajärgi.

9) Harku vallal on käesoleval ajal EhS §-st 13 tulenevalt Harku Vallavolikogu 28.06.2007

otsusega nr 71 kehtestatud ja Harku Vallavolikogu 27.09.2007 otsusega nr 90 täpsustatud Ta-

basalu põhjaosa 13. kvartali detailplaneeringus ettenähtud tänavate ja tänavavalgustuse väl-

jaehitamise ja finantseerimise kohustus kaebaja poolt veel väljaehitamata teede ja tänavaval-

gustuse osas ning kaebus kuulub selles osas rahuldamisele. Kuna Riigikohtu lahenditest tulene-

valt on kohalikele omavalitsustele EhS §-s 13 loetletud tagamiskohustuse elluviimisel jäetud

kaalutlusruum, ei ole tagamiskohustus seotud konkreetse tähtajaga, kuid vastustajal tuleb mõist-

liku aja jooksul kavandada tegevused detailplaneeringus ettenähtud ja kaebaja poolt veel välja

ehitamata tänavate ja tänavavalgustuse väljaehitamiseks ning näha valla eelarves ette raha eel-

nimetatud kohustuse täitmiseks. Kohus ei nõustu aga vastustaja 02.02.2012 kirjalikes seisukoh-

tades esitatud arutlusega, mille kohaselt saab EhS §-s 13 sätestatud tagamiskohustust vältida

ehitusloa väljastamata jätmise teel. EhS § 24 lg 1 ei võimalda aga keelduda kehtestatud detailp-

laneeringu kohaste ehitiste ehitamiseks ehitusloa väljastamisest ehitustegevuse ja sellega kaas-

nevate mõjude planeerimise ja kaalumise eesmärgil, nagu vastustaja on ekslikult leidnud. Sa-

mas on vallal jätkuvalt võimalik sõlmida EhS §-st 13 tuleneva kohustuse täitmiseks kokkulep-

peid kaebajaga või muude isikutega. Kaebajal ei teki aga ka edaspidi vallaga vastavat kokkule-

pet sõlmimata õigust detailplaneeringu alal ehitatavate teede ja välisvalgustuse ehitamise ku-

lude hüvitamisele.

10) Kaebaja taotleb ka Harku Vallavalitsuse 21.12.2010 korralduse nr 1665 tühistamist korral-

duses sisalduva otsustuse 20.10.2010 kirja nr 8-1/3480 vigade parandamise osas. Käesoleval

juhul puudutab Harku Vallavalitsuse 21.12.2010 korralduse nr 1665 punkt 2 Harku Vallavalit-

suse 20.10.2010 kirjas nr 8-1/3480 tehtud otsust, seega on vaidemenetluse esemega seotud, mis-

tõttu puudub kaebuse esitajal Harku Vallavalitsuse 21.12.2010 korralduse nr 1665 punkti 2

vaidlustamiseks kaebeõigus.

11) Kaebuse esitaja on esitanud kohtukaebuses neli taotlust, millest kohus rahuldab ühe taot-

luse osaliselt. Seega kuulub kaebuse esitajale hüvitamisele ¼-st menetluskuludest pool. Kohus

leiab, et haldusasja keerukust ja mahtu arvestades ei ole kaebaja õigusabikulud kogu ulatuses

vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja esindamine õigusabi korras ei ole nõudnud ka mahuka do-

3-11-297

13(25)

kumentatsiooni läbitöötamist ega suuri jõupingutusi tõendamisel. Samas haldusasjas on vastus-

taja menetluskulud 2,5 korda väiksemad. Käesoleval juhul esindab kaebajat advokaat, mis on

eelduseks halduskohtule HKMS nõuetele vastava kaebuse ja kaebust põhjendavate tõendite esi-

tamisele. Kaebuse puuduste kõrvaldamisest ja kohtule korduvate kaebuse täpsustuste esitami-

sest tekkinud menetluskulusid ei pea kohus põhjendatuks vastustajalt välja mõista. Kohus peab

kaebaja põhjendatud menetluskuludeks 4000 €. Seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks välja

mõistmisele 500 €.

12) Kuna käesolev ehitamisest ja planeerimisest tulenev vaidlus ei välju kohaliku omavalitsuse

üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest ning tegemist on haldusorgani põhitegevusega seo-

tud vaidlusega, siis ei rahulda kohus vastustaja taotlust kaebajalt menetluskulude väljamõistmi-

seks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

15. AR esitas 30.04.2012 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu

otsus osas, milles halduskohus on jätnud kaebuse rahuldamata ja teha uus otsus, millega rahul-

dada kaebaja kaebus vastavalt 05.04.2011 täpsustatud ulatusele. Apellatsioonkaebuse põhjen-

dused:

1) Detailplaneeringu seletuskirja p 4.5 kohaselt on tuvastatav, et Looduse tänava ja Punga tee

lõigu teid ja välisvalgustust ehitades on kaebaja tegutsenud avalikes huvides. Looduse tänava

ja Punga tee lõigu osas avalik huvi ja eesmärk on tõendatud veel täiendavalt ka Vabariigi Va-

litsuse 19.08.2010 korraldusega nr 318, Looduse tänava kandmisega vastustaja poolt hooldata-

vate teede nimekirja, teede hoolduse ja korrashoiu teostamisega, samuti välisvalgustuse elekt-

rienergia eest tasumisega vastustaja poolt. Lisaks tõendab Tabasalu põhjaosa 13. kvartali de-

tailplaneeringu alal Looduse tänava ehitamiseks avalikku huvi ka asjaolu, et Looduse tänava

osas on detailplaneering Harku valla üldplaneeringut muutev.

2) Halduskohus on ekslikult tuvastanud kaebaja poolt detailplaneeringukohaste avalike teede

ja välisvalgustuse ehitamise õigusvastasuse. EhS § 23 lg-st 5 tulenevalt oli riigi loa saamine

kaebajale ehitusloa väljastamiseks riigi maale ehitamiseks vastustaja ülesanne. Kaebajale ei saa

ette heita seadusega vastustajale pandud kohustuste täitmata jätmist. Maa-amet ja maavanem

olid detailplaneeringu ja selles riigi maale ette nähtud tänavate ehitamise eelnevalt kooskõlas-

tanud. Pärast detailplaneeringus riigi maale ette nähtud Punga tee lõigu ja Looduse tänava ava-

like teede ja välisvalgustuse kaebaja poolt väljaehitamist anti Punga tee lõigu ja Looduse tänava

maaüksused riigi poolt vastustaja munitsipaalomandisse kohalike teede rajamiseks. Seega on

riik kaebajale detailplaneeringu alusel väljastatud ehituslubadel märgitud õiguste realiseerimise

oma tahteavaldustega üheselt mõistetavalt nii eelnevalt kui tagantjärele heaks kiitnud.

3) Kui üldplaneeringuga on vastustaja ette näinud detailplaneeringu ala kujundamise elamu-

piirkonnaks ning selle piirkonna kasutamiseks ja sealt läbipääsuks avalikud tänavad, siis kinni-

tab see täiendavalt vastustaja kavatsust, nõusolekut ja teadmist detailplaneeringu alal avalike

tänavate ning nende koosseisu kuuluvate teede ja välisvalgustuse ehitamiseks. Vaatamata sel-

lele, et uut Harku valla üldplaneeringut ei ole veel lõplikult kehtestatud, on see siiski juba voli-

kogu poolt vastu võetud ning on tõendiks, et valla ruumilise arengu põhimõtete määramisel

lähtub vastustaja eeldusest, et detailplaneeringukohaseid teid kasutatakse avalikes huvides ja et

nende teede avalik kasutamine on valla üldise ruumilise arengu ja maakasutuse seisukohalt va-

jalik.

4) Halduskohus on ekslikult tuvastanud kaebaja poolt realiseeritud detailplaneeringukohaste

avalike teede ja välivalgustuse osas vastustajal kulude kandmise kohustuse puudumise. Kui

3-11-297

14(25)

vastustajale on tekkinud rahaliselt hinnatav kohustus ja vastustaja ei ole sellest kohustusest va-

banenud, siis järelikult on vastustajal jätkuvalt selline kohustus. Vastustaja saaks sellest kohus-

tustest vabaneda üksnes kohustuse täitmisega (või kohustuse üleandmise kohta kokkuleppe sõl-

mimisega). Kuni kohalik omavalitsus ei ole ise ega isikutega kokkulepete sõlmimise ja täitmise

kaudu tagamiskohustust täitnud, ei saa seda tagamiskohustust ka kohaliku omavalitsuse poolt

täidetuks lugeda, sh ei saa kohustust lugeda kohaliku omavalituse poolt täidetuks ka juhul, kui

kohaliku omavalitsuse kohustuste täitmiseks on kolmas isik kandnud mingeid kulutusi või teos-

tanud ehitustöid. Kui kohustust ei saa lugeda täidetuks, siis järelikult kuulub see kohustatud

isiku poolt jätkuvalt täitmisele. Kuivõrd vastustaja ei leppinud kaebajaga kokku vastustaja fi-

nantseerimiskohustusest vabastamises, siis kaebajale ehituslubade väljastamisel pidi vastustaja

ka aru saama, et kaebaja realiseerib vastustaja kohustused vastustaja arvel.

5) Halduskohus on jätnud põhjendamatult tuvastamata vastustaja poolt vaidemenetluse rikku-

mised. Seadus ei näe ette vaideotsuse resolutsioonis vaide väliste küsimuste lahendamist. Harku

Vallavalitsuse 20.10.2010 kirjale nr 8-1/3480 esitatud vaides nõudis kaebaja kirjas sisalduva

otsustuse kehtetuks tunnistamist. Kaebaja ei esitanud vaiet kirja vigade parandamiseks. Seega

ei ole vastustaja ka 20.10.2010 kirja nr 8-1/3480 vigu parandanud mitte vaidemenetluse käigus

ja selle tulemusel, vaid on parandanud oma 20.10.2010 kirja nr 8-1/3480 vigu vaidemenetluse

esemest (so vaides esitatud nõuetest) sõltumatult. Kaebaja jääb 05.04.2011 halduskohtule esi-

tatud seisukoha juurde, et vastustaja on vaideotsuse resolutsiooniga oma 20.10.2010 kirja nr 8-

1/3480 vigu parandades väljunud vaideeseme piiridest ning on vaideotsuse resolutsioonis esi-

tanud kirja vigade parandamise üksnes eesmärgiga tekitada kaebajas segadust ja luua mulje,

nagu oleks vastustaja mingis osas kaebaja vaide siiski ka rahuldanud.

6) Kohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata kaebaja menetluskulude taotluse. Kaebaja ei

nõustu halduskohtu formaal-matemaatilise käsitlusega, et hüvitamisele kuuluva menetluskulu

ulatuse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda üksnes kohtu poolt rahuldatud nõuete arvust ja

mitte kohtu poolt rahuldatud nõuete olulisusest. Täiesti kohatu on halduskohtu poolt kaebaja

menetluskulude võrdlemine vastustaja poolt menetluses advokaadile tehtud kulutustega. Erine-

valt kaebajast on vastustajale kogu menetluse vältel tagatud vallavalitsuse koosseisuliste kõrgelt

kvalifitseeritud juristide ja spetsialistide abi ning vastustajal puudub tegelikult üldse sisuline ja

põhjendatud vajadus advokaadist esindaja kasutamisele mingite kulutuste tegemiseks.

16. AR esitas 04.06.2012 täiendava selgituse ja tõendite esitamise taotluse. Harku Valla Tea-

tajas 08.03.2012 ja 12.04.2012 avaldatud artiklid tõendavad, et vastustaja juhindub ka tegelikult

oma tegevuse ja ruumilise arengu planeerimisel juba 27.08.2009 vastuvõetud üldplaneeringust

ja selles ettenähtud ruumilistest lahendustest ning et 27.08.2009 vastu võetud Harku valla

üldplaneeringu kohaselt on Tabasalu alevikus Ranniku tee ja Klooga maantee vahele jääv ala

(Looduse tn, Tammede allee, Lehe tee, Punga tee, Käbi tee) valdavalt kavandatud elamuehitu-

seks. Kaebajal ei olnud võimalik viidatud vastustaja kirjalikke seisukohti kohtule varem esitada.

Nimetatud vastustaja kirjalike seisukohtadega arvestamine on asja õigeks lahendamiseks vaja-

lik ning nende kohtule esitamise ja kohtu poolt vastuvõtmisega ei kaasne menetluse venimist

ega muid takistusi.

17. AR 06.12.2012 täiendavas seisukohas on märgitud, et kaebaja ehitas avalikult kasutatava

tee ja välisvalgustuse valmis vastustaja teadmisel ja nõusolekul, ilma et vastustaja oleks kaeba-

jat informeerinud sellest, et selleks tehtud kulusid kaebajale ei hüvitata. Vastupidi, vastustaja

kinnitas läbi enda ametnike, et tee ja välisvalgustuse ehitamiseks vajalikud kulud hüvitatakse

kaebajale vastavalt kehtinud hoonestuspiirkondade tehnovõrkude vallale omandamise korrale.

Vastustaja on pärast avalikult kasutatava tee ja välisvalguste valmimist võtnud need enda iga-

3-11-297

15(25)

päevasesse kasutusse, kuid keeldub avalikes huvides tehtud kaebaja kulutusi kaebajale hüvita-

mast, otsides selleks erinevaid formaalseid, paljasõnalisi ja tegelikkusele mittevastavaid ette-

käändeid.

18. AR esitas 07.01.2013 ringkonnakohtule tõendid kaebaja poolt projekteerimis- ja ehitustööde

teostamiseks ja kulude kandmiseks sõlmitud lepingutest ja kokkulepetest. Kaebaja selgitas, et

eelnevas menetluses ei ole vastustaja vastuväiteid seoses kaebaja poolt kulude kandmise tõen-

damisega kohtule esitanud, vaid vastupidi kinnitas, et kulude kandmise osas vaidlus puudub.

Seega on vastustaja kaebaja poolt kulude kandmise omaks võtnud ning vastavalt HKMS § 60

lg-le 2 ei peaks kaebaja kulude kandmist täiendavalt tõendama. Vastustajale vastu tulles esitab

kaebaja siiski vastavad tõendid.

19. AR esitas 27.02.2013 ringkonnakohtule AR ja OÜ Top Consult vahel 04.03.2008 sõlmitud

lepingu Looduse tn 7 kinnistu võõrandamise kohta ning maksekorralduse OÜ Top Consult poolt

ostuhinna tasumise kohta. Tõenditega on kaebaja hinnangul ümber lükatud kahtlused, nagu

oleks OÜ Top Consult võtnud Looduse tn kinnistu omandamisel lisaks ostuhinna tasumisele

või selle asemel kaebaja ees mingeid detailplaneeringu elluviimiseks vajalike kulude kandmise

kohustusi.

20. AR täpsustas 25.03.2013 kirjalikus seisukohas enda nõudeid järgmiselt:

1) Kuivõrd detailplaneeringuala avalike tänavate maaüksused koos nende koosseisu kuuluvate

kaebaja poolt ehitatud avalike teede ja välisvalgustusega juba on vastustaja omandis ja nimeta-

tud asjaolu on kohtumenetluse käigus kinnitanud ka vastustaja ise, siis loobub kaebaja teede ja

valgustuse vastustaja poolt ülevõtmise taotlusest.

2) Juhindudes RVastS § 22 lg-st 1, § 23 p-st 1, HKMS § 2 lg-st 4, § 49 lg 3 p-st 4, § 167 lg-st

1, § 168 lg-st 1 täpsustab kaebaja oma 05.04.2011 menetlusdokumendi taotluste p-s 4 esitatud

taotlust alljärgnevalt ning palub:

-

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista Tabasalu põhjaosa 13. kvartali teede, kergliiklus-

teede ja välisvalgustuse projekteerimistööde maksumuse hüvitis summas 13 303,34 € (208

152,00 krooni);

-

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista Tabasalu alevikus vastavalt Harku Vallavalitsuse

01.04.2008 korraldusele nr 461 ning 03.04.2008 ehitusloale nr 8060 aadressil Looduse tn,

Punga tee lõik väljaehitatud tänava (avalikult kasutatava tee) maksumuse hüvitis summas

67 860,37 € (1 061 784,00 krooni);

-

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista Tabasalu alevikus vastavalt Harku Vallavalitsuse

01.04.2008 korraldusele nr 462 ning 03.04.2008 ehitusloale nr 8061 aadressil Looduse tn,

Punga tee lõik väljaehitatud välisvalgustuse (muu kohalik elektrijaotusvõrgu või sideliini

rajatis) maksumuse hüvitis summas 27 576,90 € (431 484,70 krooni);

-

vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista intress tänavavalgustuse ja avalikult kasutatava tee

ehitusmaksumuse hüvitiselt 95 437,26 € 12% aastas alates 20.08.2011 alanud aja eest kuni

tänavavalgustuse ja avalikult kasutatava tee maksumuse hüvitise täies ulatuses kaebajale

tasumiseni või alternatiivselt vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista intress tänavavalgus-

tuse ja avalikult kasutatava tee projekteerimis- ja ehitusmaksumuse hüvitiselt 108 740,61

€ 6% aastas alates 08.09.2010 alanud aja eest kuni tänavavalgustuse ja avalikult kasutatava

tee projekteerimis- ja ehitusmaksumuse hüvitise täies ulatuses kaebajale tasumiseni. Sh

määrata kohtul rahaliselt kindlaks vastustaja poolt kaebajale tasumisele kuuluv intressi-

summa kohtuotsuse tegemise päeva seisuga;

-

määrata kohtuotsuse resolutsioonis kindlaks vastustaja poolt kaebajale tasumisele kuuluva

hüvitise ja intressi tasumise tähtaeg.

3-11-297

16(25)

21. AR 15.05.2013 täiendavates seisukohtades täpsustatakse järgmist:

1) Kokkuleppe puudumisel tuleb planeerimismenetluses eeldada, et vastavate tööde tegemise

ja tasumise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel. EhS §-s13 sätestatud finantseerimiskohus-

tusest vabanemiseks peaks vastustaja tõendama vastava kokkuleppe olemasolu (vt ka nt Riigi-

kohtu otsused 3-3-1-37-10, p 12; 3-3-1-26-10, p 14).

2) Vastutaja ise taotles vaidlusalused tänavate maaüksused (Looduse tn, Punga tee lõik) koos

nende osadeks olevate avalike rajatistega riigilt enda munitsipaalomandisse ning tänase seisuga

on need vastustaja omandis. Vastustaja poolt avalike teede ja välisvalgustuse projekteerimise ja

valmis ehitamise tulemusel hoidis vastustaja vastavas ulatuses EhS §-s 13 sätestatud tööde te-

gemiseks ja detailplaneeringu realiseerimiseks vajalikud rahalised vahendid kokku. Rajatiste

üleandmise või üle andmata jätmise küsimus ei ole asjassepuutuv.

3) Vastavalt AÕSRS § 14 lg-le 1 on õigusliku aluseta püstitatud ehitiseks ehitis, mis on püsti-

tatud maakasutusõiguseta või ehitusloata. Seega juhul kui üks tingimus (maakasutusõiguse või

ehitusloa olemasolu) on täidetud, ei ole tegemist õigusliku alusta püstitatud ehitisega. Kaebaja

ei ole vaidlusalustele maaüksustele ehitanud ehitusloata. Kaebaja ei ole ehitanud ka maao-

maniku nõusolekuta. Käesoleva vaidluse lahendamisele on immanentne EhS § 13 kohaldamine

ja vastustaja viidatud muude õigusaktide (AÕS, AÕSRS, VÕS, RVastS jne) kohaldamisel ei

saa jätta kõrvale EhS § 13 konteksti.

4) Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailplaneeringu kehtestamisega võttis vastustaja endale ko-

hustuse EhS §-s 13 sätestatud kohustused detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja

välisvalgustuse väljaehitamiseks ning nendeks vajalike projekteerimis- ja ehitustööde finant-

seerimiseks. EhS § 13 alusel on kaebajal tekkinud tema poolt valmis ehitatud detailplaneerin-

gukohaste avalike rajatiste maksumuse hüvitamiseks nõue vastustaja vastu. Detailplaneeringu

kehtestamisel vaidlusaluste maaüksuste omaniku, so riigi, vastu saaks kaebajal olla nõue juhul,

kui vastustaja oleks enne detailplaneeringu kehtestamist või enne kaebajale detailplaneeringu-

kohaste avalike rajatiste ehitamiseks ehituslubade väljastamist detailplaneeringu realiseerimi-

seks EhS §-13 sätestatud kohustused üle andnud riigile.

22. Harku Vallavalitsus vaidleb 31.07.3012 kokkuvõttes AR apellatsioonkaebusele vastu ja

palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused:

1) Kaebaja on meelevaldselt omistanud halduskohtule seisukoha, et vastustajal puudub kae-

baja poolt väljaehitatud Looduse tänava ja Punga tee lõigu osas EhS §-s 13 määratletud taga-

miskohustus. Halduskohus on siiski leidnud, et puudub alus nimetatud kohustuse kogu planee-

ringuala osas (sh nii väljaehitamata kui väljaehitatud ala) tuvastamiseks. Kohus on tuvastanud,

et nimetatud rajatiste kaebaja poolt rajamine ei olnud avalikes huvides.

2) Asjaolu, et detailplaneeringuga nähti tee kasutamine avaliku teena, tuleb antud juhul käsit-

leda liikluskorraldusliku põhimõttena PlanS § 9 lg 2 p 4 tähenduses, mis ei näe ette teel kulgeva

liikluse liikluskorralduslike vahenditega piiramist või füüsilist (tõkkepuuga vms) takistamist.

Kaebaja on meelevaldselt jätnud tähelepanuta, et detailplaneeringu seletuskirja kohaselt regu-

leerib teede väljaehitamist kohaliku omavalitsuse ja tellija vaheline leping. Käesolevas vaidlu-

ses ei ole vaidlust selles, et poolte vahel sellist lepingut kunagi olnud ei ole. Käesolevas asjas ei

ole vaidluse all tee korrashoiu ja hoolduse küsimus. Seega tuleks kõik kaebaja selleteemalised

tähelepanekud ning kaebused jätta tähelepanuta.

3) Vastustaja on halduskohtus väitnud, et munitsipaalomandisse taotluse ettevalmistamine põ-

hines kaebaja suulisel ettepanekul. Kaebaja ei ole väidet ümber lükanud. Asjaolust, et vallavo-

likogu kõnealused maaüksused munitsipaalomandisse taotles ja riik need munitsipaalomandisse

3-11-297

17(25)

andis, ei saa tuletada avalikku huvi kõnealuste teede hetkel välja ehitamiseks, arvestades siin-

juures, et maa munitsipaalomandisse taotlemisel ja ammugi juba nende munitsipaalomandisse

andmise otsustamisel oli kaebaja antud maadel paiknevad teed välja ehitanud.

4) Kohus on õigustatult hinnanud tunnistaja IT tunnistust asjassepuutumatuks. Vastustaja ar-

vates saab kolmanda isiku ütluste usaldusväärsust sellistes asjades hinnata pigem ebamääraseks

teabeks, mis ei saa kummutada dokumentaalsetes tõendites esinevat. Teiste isikute tegevuse

põhjusi avavad ütlused saavad ilmselgelt olla vaid oletuslikud. Tunnistaja erapooletus on ka-

heldav.

5) Vastustaja ei nõustu kaebaja märgituga, et halduskohus on otsuse EhS § 23 lõiget 5 tõlgen-

danud selliselt, et vastustaja oleks pidanud hankima nimetatud sättes sisalduva maaomaniku

nõusoleku, mis on maale ehitusloa andmise eelduseks. Vastustaja peab sellist tõlgendust eksli-

kuks. Nõusoleku maale ehitamiseks pidi maaomanikult saama siiski ehitusloa taotleja. Vastus-

tajal ei ole õigust ja kohustust sekkuda eraõiguslikku suhtesse ja pidada ehitaja nimel maaoma-

nikuga läbirääkimisi maale ehitamise tingimuste suhtes. Sõltumata EhS väärtõlgendusest, on

kohus siiski jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebaja pidi aru saama, et ehitusloa väljastamine

ei anna õigust maaomanikuga loata ehitamiseks. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaeba-

japoolne avalike teede ja välisvalgustuse ehitamine oli õigusvastane, kuna selleks puudus maa

omaniku (ehk riigi) nõusolek. Vastustaja poolt väljastatud ehituslubadel on märgitud, et ehitus-

luba ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise omaniku loata.

6) Vastustaja ei nõustu kaebajaga, nagu oleks riik kaebajale detailplaneeringu alusel väljasta-

tud ehituslubadel märgitud õiguste realiseerimise oma tahteavaldustega selgelt ja üheselt mõis-

tetavalt nii eelnevalt kui tagantjärele heaks kiitnud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest

vastavat asjaolu saaks järelda.

7) Kaebaja 04.06.2012 taotlus täiendavate tõendite esitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kae-

baja taotluse põhjendused on asjakohatud. Nagu kaebaja ka ise on väitnud oma taotluses, on

need avaldatud 2012. aasta kevadel, so mitu aastat pärast vaidlusaluste sündmuste aset leidmist.

Seega ei saanud ei kaebaja ega vastustaja nende tõenditega arvestada. Kaebaja poolt viidatud

tõendid olid avaldatud mitu nädalat enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega, so

30.04.2012. On arusaamatu, miks kaebaja ei esitanud seda taotlust juba apellatsioonkaebuses.

Seega ei ole nende tõendite asja juurde võtmine õigustatud. Isegi kui kaebaja oleks esitanud

tõendite taotluse juba apellatsioonikaebuses, oleks vastustaja sellele vastu vaielnud. Vastustaja

ei nõustu kaebaja meelevaldse seisukohaga, et detailplaneeringu algatamisel kohaliku omava-

litsuse vaikimist või tegevusetust planeeringust tulenevate EhS §-13 sätestatud realiseerimisko-

hustuse (sh finantseerimiskohustus) üleandmiseks kokkuleppe sõlmimise osas loetakse koha-

liku omavalitsuse nõustumuseks detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike avalikult kasutata-

vate rajatiste ehitamiseks ja ehitamise finantseerimiseks.

23. Harku Vallavalitsus ei nõustu enda 21.01.2013 seisukohas kaebaja poolt 07.01.2013 me-

netlusdokumendis esitatud väidetega, nagu oleks vastustaja vaidlustanud teede ja tänavate ehi-

tuskulude kandmise kaebaja poolt liiga hilises menetluse staadiumis ning oleks nõus sellega, et

kaebaja on kulud kandnud. Vastustajal on seejuures kahtlus, et tegelikult kandis kaebaja poolt

väidetud summad OÜ Top Consult eesmärgiga tagada endale juurdepääs Looduse tänava kin-

nistutele.

24. Harku Vallavalitsuse 29.04.2013 täiendavates seisukohtades märgitakse seoses kaebaja

muudetud nõuetega järgmist.

3-11-297

18(25)

1) Vastustaja ei ole kunagi nõustunud sellega, et kaebaja ehitab teed ja tänavavalgustuse omal

äranägemisel välja ning vastustaja hüvitab seejärel kantud kulud. Selline kaebaja seisukoht on

ekslik ning sellekohased väited paljasõnalised ja tõendamata.

2) Asjaolu, et vastustaja taotles (ja ka sai) maaüksused, millele kaebaja rajas teed ja valgustuse

munitsipaalomandisse, ei näita mitte mingil juhul valla tahet saada ilmtingimata just teede ja

valgustuse omanikuks. Siinjuures on oluline rõhutada, et vastustaja taotles vaidlusaluste teede

ja valgustuse alused maad munitsipaalomandisse üksnes kaebaja tungival initsiatiivil.

3) Kohalik omavalitsus saab seaduse kohaselt keelduda ehitus- või kasutusloa väljastamisest

üksnes väga selgelt piiritletud juhtudel. Seega pelgalt seetõttu, et vald väljastas ehitusload ning

et ehitamine toimus valla teadmisel, ei saa asuda seisukohale, et valla ja kaebaja vahel oleks

olnud leping ning et vallal oleks automaatselt tekkinud kohustus hüvitada kaebajale kantud

kulu.

4) Kaebaja ringisõnastatud taotluste valguses on väär kaebaja seisukoht, justkui oleks kaebaja

riigile või vallale midagi (st teid või valgustust) üle andnud ning et vastustajal on kaebaja ees

alusetust rikastumisest tulenev kohustus. Kaebaja ei ole kunagi olnud vaidlusaluste teede või

valgustuse omanik, seega ei saanud kaebaja ka midagi üle anda. Seega ei ole tal ka õigust midagi

tagasi nõuda või tagastamise võimatuse korral nõuda selle hüvitamist rahas. AÕSRS § 14 lg-

test 1 ja 2 tulenevalt ei ole kaebajal õigust nõuda tehtud kulusid, ka mitte alusetu rikastumise

sätete alusel.

5) Kaebaja ei ole vaidlustanud Vabariigi Valitsuse 19.08.2010 korraldust nr 318, millega vaid-

lusaluste tänavate ning valgustuse alune maa anti vastustaja munitsipaalomandisse. Vaidlusa-

lused maaüksused on registreeritud maakatastris 09.09.2010, so sellest ajast sai vastustaja

maaüksuste omanikuks. Kaebaja esitas vastustajale oma taotluse 08.09.2010, milles nõudis a)

tänava ja välisvalgustuse ülevõtmist valla poolt ning b) hüvitada projekteerimise ning ehitamise

kulud. Mainitud taotluse esitamise ajal oli teede aluste maaüksuste omanikuks Eesti Vabariik.

Kaebaja ei ole varesemalt maininud, et soovib millegi hüvitamist alusetu rikastumise sätete alu-

sel ega ole esitanud vallale ka RVastS § 24 lg 2 mainitud nõuet, et vald oleks saanud teostada

sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannet. Alusetu rikastumise sätete alusel (teise isiku ka-

suks tehtud kulude hüvitamise regulatsioon) kulutuste hüvitamiseks on sealjuures kohustatud

see isik, kes on kulude tegemise ajal eseme omanik ning eseme võõrandamisega ei lähe hüvita-

mise kohustus üle eseme omandajale.

25. Harku Vallavalitsus esitas 30.04.2012 apellatsioonkaebuse, milles palub jätta AR kaebus

tuvastamiskaebuse osas rahuldamata, jätta AR menetluskulude väljamõistmise taotlus osas ra-

huldamata ning jätta kõigi menetlusosaliste kõik menetluskulud tervikuna AR kanda. Muus osas

vastutaja halduskohtu otsust ei vaidlusta. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Halduskohus on otsuse resolutsiooni punktis 1 tuvastanud apellandil sellise kohustuse ole-

masolu, mis on niikuinii seaduses sätestatud eelduste esinemisel olemas ning mille tuvastami-

seks puudus vajadus. Kaebaja on ise korduvalt kinnitanud, et tema ainsaks huviks vastustaja

kohustuse tuvastamiseks on soov saavutada kaebaja poolt tema äranägemisel kantavate kulu-

tuste hüvitamist. Kohus on selgelt asunud seisukohale, et ilma vastavasisulise lepinguta kaeba-

jal sellist õigust ei ole. Järelikult puudub vajadus tuvastada, et vastustajal on selline kohustus.

EhS §-s 13 sätestatud valla kohustuse on kaebaja tema omandis olevate või olnud kruntide tee-

nindamiseks vajalikus osas omaalgatuslikult täitnud. Ülejäänud detailplaneeringujärgsete teede

ja välisvalgustuse väljaehitamine kaebajat ei puuduta, vastava kohustuse vallale teke on seotud

sellel alal toimuva ehitustegevusega ega ole tähtajaline. Kohus on oma resolutsiooni punktis 1

rahuldanud kaebuse osas, milles kaebajal puudus kaebeõigus.

3-11-297

19(25)

2) Kuna halduskohus on rahuldanud kaebuse osaliselt ilma õigusliku aluseta, tuleb tühistada

ka otsuse resolutsiooni p 3, teha asjas uus otsus ning jätta kaebaja menetluskulude väljamõist-

mise taotlus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise avaldus tu-

leb rahuldada. Käesolevas asjas pole tegemist kohaliku omavalitsuse põhitegevust puudutava

vaidlusega, nagu ekslikult on väitnud halduskohus. Käesolevas asjas on põhimõtteline õigus-

vaidlus ennekõike selles, kas kaebajal oli olemas kaebeõigus ning kas vastustaja peaks kaeba-

jale hüvitama viimase poolt väidetavalt tehtud kulusid – ehk sisuliselt on tegemist olnud raha

nõudmisega. Rahaliste ning sisuliste ja põhimõtteliste õigusvaidluste pidamine aga ei ole ole-

muslikult haldusorgani põhitegevus ning selle vaidluse pidamiseks oli ilmselgelt põhjendatud

ja vajalik haldusvälise õigusteenuse kasutamine.

26. AR vaidleb Harku Vallavalitsuse apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata

jätta järgmiste põhjendustega:

1) Poolte vahel on üheks vaidluse esemeks, kas kaebaja poolt ehitatud detailplaneeringuko-

haste teede ja välisvalgustuse näol on tegemist EhS § 13 sätestatud avalikult kasutatava tee ja

välisvalgustusega ning kas vastustajal on Tabasalu põhjaosa 13. elamurajooni detailplaneerin-

gukohaste teede ja välisvalgustuse valmisehitamise ja ehitamiseks vajalike kulude kandmise

kohustus. Vastustaja on enne kohtumenetlust olnud läbivalt seisukohal, et tegemist ei ole ava-

likult kasutatavate teede ja välisvalgustusega, st et tegemist ei ole EhS §-s 13 sätestatud teede

ja välisvalgustusega, ning seetõttu ei ole vastustajal ka nende teede ja välisvalgustuse ehitamise

ega ehitamiseks vajalike kulutuste kandmise ega kaebajale hüvitamise kohustust. Asjaolu, et

vastustaja on kohtus kinnitanud, et ta ei vaidle vastu endal EhS §-s 13 sätestatud kohustuste

olemasolule, ei muuda olematuks fakti, et suhetes kaebajaga on vastustaja läbivalt endal selliste

kohustuste olemasolu eitanud. Seega on halduskohus põhjendatult tuvastanud vastustajal ko-

hustuse Tabasalu põhjaosa 13. elamurajooni detailplaneeringus ettenähtud tänavate ja tänava-

valgustuse väljaehitamiseks ja finantseerimiseks.

2) Vastustaja väitel tal Tabasalu põhjaosa 13. elamurajooni detailplaneeringus ettenähtud tä-

navate ja tänavavalgustuse väljaehitamiseks ja ehituse finantseerimiseks kohustused puuduvad

või on need kaebaja täidetud ulatuses lõppenud. Vastustaja selline seisukoht on põhjendamatu,

õigusvastane ja kaebaja huvisid riivav. Järelikult on põhjendatud kaebaja taotlus, et kohus tu-

vastaks vastustajal Tabasalu põhjaosa 13. elamurajooni detailplaneeringus ettenähtud avalikult

kasutatavate teede ja välisvalgustuse väljaehitamise ja selleks vajalike kulutuste kandmise ko-

hustused.

3) Vastustaja väidab, et sisuliselt on kaebaja esitanud käesolevas vaidluses vastustaja vastu

raha maksmise nõude. Selline väide on eksitav ja ainetu. Kaebaja ei ole esitanud käesolevas

vaidluses vastustaja vastu raha maksmise nõuet. Vaidlus ei ole väljunud vastustaja kui haldu-

sorgani pädevusest ega põhitegevusest. Kohaliku omavalitsuse ruumiline planeerimine ja sel-

leks vajalike lahenduste elluviimine on kohaliku omavalitsuse üldises pädevuses. Harku valla-

kantselei koosseisu kuulub akrediteeritud juriidilise kõrgharidusega vallasekretär, kelle

ametiülesandeks on mh valla esindamine kohtus. Harku vallavalitsuse koosseisu kuulub ka ak-

rediteeritud juriidilise kõrgharidusega jurist, kelle ametiülesandeks on mh valla esindamine

kohtus. Harku vallavalitsuse koosseisu kuulub ka õigusalaste teadmistega konsultant, kelle

ametiülesandeks on mh valla, vallavolikogu ja vallavalitsuse esindamine kohtus. Käesolevas

vaidluses ei kohaldu mitte ükski õigusakt, mille tundmine ei oleks kohaliku omavalitsuse poolt

nõutav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-11-297

20(25)

27. Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja apellatsioonkaebuse (I) ja vastustaja apellat-

sioonkaebuse kaebuse osalist rahuldamist puudutavas osas (II) ning seejärel menetluskulude

jaotuse ja kaebaja poolt apellatsiooniastmes esitatud riigilõivu tagastamise taotluse (III).

I

28. Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsusega nr 71 kehtestati Tabasalu põhjaosa 13. kvartali

detailplaneering. Sellega on muu hulgas hõlmatud vaidlusalused Looduse tn ja Punga tee. De-

tailplaneeringu kohaselt on planeeritavad tänavad ette nähtud kasutamiseks avalike teedena,

mille korrashoiu ja hoolduse eest vastutab vald. Eelnevas poolte vahel vaidlus puudub (vastus-

taja vastus kaebusele, p 2.1-2.2, I kd, tl 173).

29. Vaidlus puudub ka selles, et Looduse tänaval ja osaliselt Punga teel on avalikuks kasuta-

miseks mõeldud tee ja tänavavalgustuse projekteerimine ja ehitamine toimunud kaebajale väl-

jastatud ehituslubade alusel ja viimase organiseerimisel (vastustaja vastus kaebusele, p 2.4, I

kd, tl 173).

30. Halduskohus on tuvastanud, et puuduvad tõendid, millest nähtuks vastustaja tahteavaldus

kaebaja poolt ehitatavate teede ja välisvalgustuse projekteerimise ja ehitamise kulude hüvita-

miseks kokkuleppe sõlmimiseks või kokkuleppeta hüvitamiseks. Ringkonnakohus nõustub hal-

duskohtu põhjenduste ja järeldusega.

31. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks käesolevas asjas on, kas kohalikul omavalitsusel on

EhS §-st 13 tulenevalt kohustus hüvitada eraõigusliku isiku poolt detailplaneeringukohase ava-

likult kasutatava tee ja välisvalgustuse väljaehitamise kulud, kui selles ei ole eraldi kokku lepi-

tud.

32. EhS § 13 sätestab, et detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava hal-

jastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud

maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koosta-

mise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.

33. EhS §-st 13 tulenev kohustus kujutab endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapäde-

vusse kuuluvat ülesannet KOKS § 6 lõike 3 punkti 1 mõttes. EhS §-ga 13 kohalikele omavalit-

sustele pandud kohustuse, kui kohalike omavalitsuste enesekorraldusõiguse piirangu taustaks

on kaalukas avalik huvi. Selliseks avalikuks huviks on kohalike elanike jaoks täisväärtusliku

elukeskkonna loomine nende igapäevaseks elutegevuseks vajalike avalikult kasutatavate hü-

vede näol, tagamaks kohaliku omavalitsuse territooriumil tervikliku ruumilise arengu, keskkon-

nakaitse ning elanike ohutuse. EhS §-st 13 tulenev piirang (tagamise kohustus) on nimetatud

avalike hüvede kaitseks vajalik, sest muudel isikutel või muude vahenditega ei ole võimalik

samaväärset kaitset sama hästi saavutada. Seega tähendab kohaliku omavalitsuse tagamisko-

hustus EhS § 13 mõttes ka seda, et kohalik omavalitsus peab leidma detailplaneeringukohaste

teede ja tehnovõrkude rajamiseks vajaliku raha.

34. Samas ei tule eelnevast järeldada, et EhS §-st 13 tuleneva kohustuse täitmine peaks välti-

matult toimuma kohaliku omavalitsuse kulul. Kohtupraktika on aktsepteerinud kokkulepete alu-

sel vastava kohustuse üleandmist kolmandatele isikutele (RKHK otsused nr 3-3-1-35-04, p 11;

3-3-1-26-10, p 13; 3-3-1-37-10, p 12; RKPJKo nr 3-4-1-9-06, p 31). Küll aga on finantseerimine

kohaliku omavalitsuse kohustus juhul, kui puudub muu isik, kes oleks kohustatud vastavad ku-

lud kandma. Vastava asjaoluga, et detailplaneeringu kohaste kulude kandmine on alternatiivide

3-11-297

21(25)

puudumisel kohalik omavalitsus kohustus, peab kohalik omavalitsus detailplaneeringu kehtes-

tamisel kui kaalutlusotsustuse tegemisel arvestama. Võimaluste puudumisel on võimalik jätta

detailplaneering kehtestamata.

35. Eeltoodud käsitlus lähtub Riigikohtu praktikast (RKHKo 3-3-1-35-04, p 14; 3-3-1-53-04,

p-d 12-13; 3-3-1-26-10, p-d 13-14; 3-3-1-37-10, p 12; RKPJKo 3-4-1-9-06, p-d 20-35; RKEKm

3-3-4-2-11, p 7).

36. Käesoleva kohtuvaidluse kontekstis on oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et vaidlus ku-

lude kandmise üle on tõusetunud peale ehitustööde lõppu, mitte eesolevate tööde finantseerimi-

seks. Seega tuleb analüüsida, kas EhS §-st 13 tulenev tagamise kohustus hõlmab endas ka ehi-

tustööde järgset kulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata ei-

tavalt ja seda järgmistel põhjendustel.

37. EhS §-ga 13 taotletavaks eesmärgiks ja kaitstavaks hüveks on eelnevalt nimetatud avalik

huvi, so täisväärtusliku elukeskkonna loomine kohalike elanike jaoks (RKPJKo 3-4-1-9-06, p-

d 25-26). Teiste sõnadega on eesmärgiks, et detailplaneeringuga kehtestatud avalik ruum selli-

sel kujul faktiliselt ka realiseeruks. Vastav eesmärk on täidetud, kui detailplaneeringukohased

teed ja tehnovõrgud on ehituslikult lõpetatud. Seda seisukohta on korduvalt kinnitanud ka Rii-

gikohus (RKHKo 3-3-1-35-04, p 11; RKPJKo 3-4-1-9-06, p 31). Seega tuleb asuda seisukohale,

et EhS §-st 13 tuleneva nn tagamise kohustuse sisuks on detailplaneeringukohaste teede ja teh-

novõrkude väljaehitamise organiseerimine, hõlmamata otseselt kulude jaotuse küsimuse regu-

latsiooni. Kulud on vahend, mille peab kohalik omavalitsus EhS §-st 13 tuleneva avaliku huvi

kaitseks leidma, kuid EhS § 13 ei ole normiks, mis kaitseb ehitustöö teostaja huvi kompensat-

sioonile.

38. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude ehi-

tustööde lõppemisega on EhS §-st 13 tulenev kohaliku omavalitsuse tagamiskohustus täidetud,

so lõppenud. Ehitustööde järgselt toimuv vaidlus kulude jaotuse üle ei ole enam otseselt hõlma-

tud EhS § 13 regulatsiooniga (sellega kaitstava kaaluka avaliku huviga), vaid tegemist saab olla

tsiviilõigusnormidel tugineva vaidlusega vastavas õigussuhtes osalenud isikute vahel. Nimeta-

tud küsimuses on Riigikohus asunud seisukohale, et kohaliku omavalitsuse kohustus väljaehi-

tamine hüvitada saab tuleneda ainult vastavast kokkuleppest. Kokkuleppe puudumine tähendab,

et ehitustööde teostajal puudub nõudeõigus kohaliku omavalitsuse vastu (RKHKo 3-3-1-53-04,

p 12). Viidatud lahend käsitleb küll nõudeõigust kuni 31.12.2002 kehtinud PES alusel, kuid

alates 01.01.2003 kehtiv EhS § 13 on oma sisult analoogne PES §-ga 47, mida on möönnud ka

Riigikohus (RKPJKo 3-4-1-9-06, p 31). Seega kohalduvad samad põhimõtted ka EhS §-le 13.

39. Lähtudes eeltoodust leiab ringkonnakohus, et EhS §-st 13 ei tulene kohaliku omavalitsuse

kohustust hüvitada eraõiguslikule isikule detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja

välisvalgustuse väljaehitamise kulud, kui selles ei ole eraldi kokku lepitud. Käesoleval juhul

vastav kokkulepe kaebaja ja vastutaja vahel puudub. Seega puudub EhS §-st 13 tuleneva nõu-

deõiguse eelduseks olev faktiline asjaolu (kokkulepe) ning seetõttu ka kaebaja õigus kulude

hüvitamisele.

40. Kaebaja on selgitanud, et tal tekkis ootus kulude hüvitamiseks seoses vallalt saadud infor-

matsiooniga, et vallas kehtib Kord, mille alusel hüvitatakse tehtud kulutused teede ja tänava-

valgustuse rajamiseks (II kd, tl 73). Ringkonnakohus leiab, et kui ka selline informeerimine

toimus, ei saa seda pidada kokkuleppe sõlmimiseks konkreetsete tööde osas (seda enam, et kae-

baja selgituste pinnalt ei ole võimalik kontrollida, kelle poolt ja millises kontekstis selline in-

formeerimine on toimunud). Küll aga on mõistlik eeldada, et kaebaja tutvuks enda tegevust

puudutava regulatsiooniga, eriti kui sellest on kaebajat informeeritud. Korraga tutvumisel pidi

kaebaja aru saama, et tema suhtes see konkreetsete ehitustööde puhul ei rakendu ning isegi kui

3-11-297

22(25)

rakenduks, saaks kulude hüvitamise aluseks Korra kohaselt olla eraldiseisev kokkulepe (ana-

lüüs esitatud halduskohtu otsuse punktis 68). Kaebaja on küll märkinud, et korra rakendumise

küsimus ei ole asjassepuutuv, kui kulude hüvitamine on seaduses ette nähtud (I kd, tl 9). Samas

ei saa ka EhS-st tuletada kaebaja õigust kokkuleppe puudumisel kulude hüvitamiseks, nagu ko-

hus eelnevalt selgitas. Regulatsiooni mittetundmine selle kohaldumist ei mõjuta. Seega pidi

kaebaja teadma, et kulude hüvitamiseks on vajalik leping ning selle puudumine tähendab, et

kaebaja on võtnud kulud enda kanda. Seda, et teede väljaehitamist reguleerib kohaliku omavalit-

suse ja tellija vaheline leping, näeb muu hulgas ette Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailplanee-

ring (I kd, tl 80).

41. Arvestades eelnevat käsitlust, puudub alus ka kahju hüvitamise ja alusetu rikastumise sätete

kohaldamiseks (RVastS § 7 lg 1, § 22 lg 1, VÕS § 1041, § 1042). Kohalikul omavalitsusel on

küll kohustus tagada detailplaneeringujärgsete teede ja kommunikatsioonide rajamine, kuid fi-

nantseerimine võib seejuures toimuda kolmandat isikute poolt. Arvestades, et kulude kandmine

kohaliku omavalitsuse poolt ei ole obligatoorne ning kaebaja esitas omal initsiatiivil ehitusloa

taotlused tee ja välisvalgustuse väljaehitamiseks, ilma et oleks kokku lepitud valla poolt vasta-

vate kulutuste tagantjärele hüvitamises, oli vastustajal põhjendatud alus eeldada, et vastavaid

kulusid vald kandma ei pea (s.o kulud jäävad huvitatud isiku kanda). Vastustajal puudusid seal-

juures ka otsesed seaduslikud alused kaebajale ehitusloa andmisest keeldumiseks ja seega kae-

baja takistamiseks ehitustööde sooritamisel. Eeltoodust lähtudes puudub alus asuda seisuko-

hale, et kaebaja oleks täitnud vastustaja eest kohustuse olemata selleks õigustatud, ning vastus-

taja oleks ilma õigusliku aluseta kaebaja arvel rikastunud või temale õigusvastaselt kaebajale

kahju tekitanud.

42. Halduskohus on kohtuotsuse punktis 72 märkinud: „Kohus leiab, et antud juhul ei ole toi-

munud ei alusetut rikastumist. Alusetu rikastumisega oleks tegemist, kui vald oleks kaebaja

arvelt kulutusi kokku hoidnud. Kohus leiab, et vald ei ole kaebaja poolt Looduse tänava ja

Punga tee lõigu teede ja välisvalgustuse valmisehitamise tulemusena vabanenud rahalisest ega

rahaliselt hinnatavast kohustusest kaebaja ega kellegi kolmanda ees“. Nimetatud sõnastust saab

tõlgendada kaheti: selliselt, et vald ei ole kohustusest vabanenud ja kohustus on alles, ning sel-

liselt, et vallal ei olnud kõnealusel juhul kulude kandmise kohustust ja seetõttu ei saanud vald

ka kohustusest vabaneda ja kulutusi kokku hoida. Ringkonnakohus peab õigeks viimast tõlgen-

dust.

43. EhS §-st 13 ning alusetu rikastumise sätetest tuleneva nõudeõiguse puudumise tõttu on hal-

duskohus põhjendatult jätnud kaebuse rahuldamata taotluste osas Harku Vallavalitsuse

20.10.2010 kirjas nr 8-1/3480 esitatud otsuste osaliseks tühistamiseks ning vastustaja hüvita-

miskohustuse tuvastamiseks kaebaja poolt väljaehitatud teede ja tänavavalgustuse osas. Sama-

del põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebaja poolt apellatsioonimenetluses täiendavalt esitatud

hüvitamisnõue. Teede ja valgustuse vastustaja poolt ülevõtmise taotlusest kaebaja loobus (kae-

baja 25.03.2013 taotluse täpsustus).

44. See, kas vaidlusalune teelõik on faktiliselt avalikus kasutuses ja/või on kantud teeregist-

risse, ei oma eeltoodud kontekstis määravat tähendust. Kohaliku omavalitsuse tagamiskohustus

tekib detailplaneeringu alusel ning tagamiskohustuse saab lugeda täidetuks, kui rajatised on

ehituslikult lõpetatud. Looduse tänava ja Punga tee lõigu avalikuks kasutamiseks määramine

(lisaks detailplaneeringule) ning nimetatud teede ja välisvalgustuse ehitamise õiguspärasus,

mida halduskohus on kaebaja arvates ekslikult hinnanud, ei saa eeltoodud põhjustel kaebuse

rahuldamata jätmisele mõju avaldada. Samal põhjusel ei oma iseseisvat tähendust nimetatud

küsimustega seotud tõendite hindamine.

3-11-297

23(25)

45. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jätnud põhjendatult rahuldamata ka kaebaja

taotluse Harku Vallavalitsuse 21.12.2010 korralduse nr 1665 osaliseks tühistamiseks korraldu-

ses sisalduva otsustuse p 2 osas, seoses Harku Vallavalitsuse 20.10.2010 kirjas nr 8-1/3480

vigade parandamisega. Kaebaja on taotlust põhjendanud asjaoluga, et vaideotsuse resolutsioo-

nis selliste küsimuste lahendamine, mis ei ole vaidemenetluse esemeks, rikub vaide esitaja õi-

gust selgele, kohasele, eesmärgipärasele ja vaide piiridesse jäävale vaidemenetlusele (I kd, tl

151). Halduskohus on leidnud HMS § 87 lg 2 p-le 3 (kuni 01.01.2012 kehtinud redaktsioonis)

tuginedes, et vaidlustatud osas puudutab 21.12.2010 korraldus 20.10.2010 kirjas tehtud otsust,

seega olles vaidemenetluse esemega seotud, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus. Selline jä-

reldus on iseenesest õige, lähtudes eeldusest, et 21.12.2010 korralduse resolutsiooni p 2 on osa

vaideotsusest. Samas märgib ringkonnakohus, et vastustaja selgituste kohaselt (I kd, tl 177)

hõlmas 21.12.2010 korraldus endas sisuliselt kahte haldusakti – vaideotsust (resolutsiooni p 1)

ning otsust Harku Vallavalitsuse 20.10.2010 kirjas vigade parandamise kohta (resolutsiooni p

2). Ringkonnakohus leiab, et selline kahe haldusakti vormistamine ühe dokumendina ei ole õi-

guslikult keelatud. Sellisel juhul ei saa vaidemenetluse läbiviimisest sõltumatu otsustus rikkuda

ka kaebaja õigusi vaidemenetluses.

II

46. Halduskohus on tuvastanud, et Harku vallal on EhS §-st 13 tulenevalt Tabasalu põhjaosa

13. kvartali detailplaneeringus ettenähtud tänavate ja tänavavalgustuse väljaehitamise ja finant-

seerimise kohustus kaebaja poolt veel väljaehitamata teede ja tänavavalgustuse osas, ning ra-

huldanud selles osas kaebuse.

47. Vastustaja leiab esitatud apellatsioonkaebuses, et halduskohus on tuvastanud apellandil sel-

lise kohustuse olemasolu, mis on niikuinii seaduses sätestatud eelduste esinemisel olemas ning

mille tuvastamiseks puudus vajadus. Halduskohus oleks saanud ehk tuvastada seaduses sätes-

tatud eelduste olemasolu, kuid sellist taotlust ei olnud kaebaja kunagi esitanud. Lisaks sellele

puudus kaebajal tuvastamisnõude osas kaebeõigus.

48. Kaebaja on selgitanud 27.05.2011 kaebuse täpsustuses (I kd, tl 151), miks on nõude esita-

mine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Detailplaneeringu algatamise taotlejana ning detailpla-

neeringu piirkonnas Looduse tänava äärde jäävate kinnistute omanikuna on kaebaja huvitatud

sellest, et kõik detailplaneeringus ette nähtud avalikud rajatised, sh teed ja tänavavalgustus,

saaksid vastavalt detailplaneeringule valmis ehitatud ning et detailplaneeringu piirkonnas jagu-

neks liikluskoormus ühtlaselt Looduse tänava ja Looduspargi põigu tänava vahel. Samuti leiab

kaebaja, et tal on põhjendatud huvi teada saada, kas Harku vallal on Tabasalu põhjaosa 13.

kvartali detailplaneeringu alal kohustus Looduspargi tänava teede ja valgustuse valmisehitami-

seks ja selleks vajalike kulutuste tegemiseks ning millised on kaebaja ja Harku valla vastasti-

kused õigused ja kohustused juhul, kui kaebaja täidab Looduspargi tänava teede ja valgustuse

valmisehitamise kohustusi Harku valla eest.

49. Kaebaja on seega taotlenud Harku valla kohustuse tuvastamist nii detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamise organiseerimiseks kui ka väljaehitamise finantseerimiseks.

50. Halduskohus on taotluse rahuldamist põhjendanud asjaoluga, et Riigikohtu lahenditest tu-

lenevalt on kohalikele omavalitsustele EhS §-s 13 loetletud tagamiskohustuse elluviimisel jäe-

tud kaalutlusruum, st tagamiskohustus ei ole seotud konkreetse tähtajaga, kuid vastustajal tuleb

mõistliku aja jooksul kavandada tegevused detailplaneeringus ettenähtud ja kaebaja poolt veel

välja ehitamata tänavate ja tänavavalgustuse väljaehitamiseks ning näha valla eelarves ette raha

eelnimetatud kohustuse täitmiseks. Samuti on halduskohus lisanud, et vallal on jätkuvalt või-

malik sõlmida EhS §-st 13 tuleneva kohustuse täitmiseks kokkuleppeid kaebajaga või muude

3-11-297

24(25)

isikutega ning kaebajal ei teki vallaga vastavat kokkulepet sõlmimata õigust detailplaneeringu

alal ehitatavate teede ja välisvalgustuse ehitamise kulude hüvitamisele (kohtuotsuse p 74).

51. Halduskohus on seega tuvastanud kohtuotsuse resolutsioonis nii väljaehitamise kui finant-

seerimise kohustuse, täpsustades seda samas põhjendavas osas selgitustega, et vastav kohustus

on kohalikul omavalitsusel juhul, kui seda ei anta lepinguga üle kolmandatele isikutele või kui

kolmandate isikute poolt väljaehitatud rajatiste kompenseerimiseks puudub kokkulepe.

52. Ringkonnakohus nõustub vastustaja käsitlusega, et tuvastusnõude menetlemine peab

HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 tulenevalt olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See tähen-

dab, et esineksid asjaolud, mis annavad aluse eeldada õiguste rikkumist. Selliste eelduste puu-

dumisel ei saa lugeda kaebeõigust tekkinuks. Vastasel juhul tuleks aktsepteerida ükskõik mil-

liste seadusest tulenevate õiguste tuvastamise kaebuste menetlemist, ilma et keegi oleks vasta-

vat õigust rikkunud või seadnud selle olemasolu kahtluse alla.

53. Kaebaja ei ole kohtuasja materjalidest nähtuvalt pöördunud vastustaja poole veel väljaehi-

tamata detailplaneeringukohaste avalike rajatiste tagamise kohustuse küsimuses ega saanud sel-

les osas vallalt seisukohta, mis annaks aluse eeldada vastava kohustuse (s.o organiseerimise

kohustuse) eitamist vastustaja poolt. Sealjuures tuleb eristada EhS §-st 13 tulenevat tagamise

kohustust kui sellist ning tagamise kohustuse realiseerimise tähtaega. Sellele on viidanud nii

halduskohus vaidlustatud otsuses kui ka Riigikohus, selgitades, et EhS §-s 13 sätestatud detailp-

laneeringukohaste ehitiste rajamise kohustus realiseerub alles pärast detailplaneeringu kehtes-

tamist ja/või ehitusloa andmist (RKPJKo 3-4-1-9-06, p 32).

54. Vahemärkusena kordab ringkonnakohus, et sisustab EhS §-s 13 sisalduvat tagamise kohus-

tust Riigikohtu praktikale tuginedes (vt käesoleva kohtuotsuse p 35) kaebajast erinevalt, s.o EhS

§-st 13 tuleneva tagamise kohustuse all tuleb mõista kohaliku omavalitsuse kohustust detailp-

laneeringkohaste avalike rajatiste väljaehitamist organiseerida, mitte tingimata finantseerida

(kui finantseerimine toimub kolmandate isikute poolt), ning tagamise kohustus tuleb lugeda

täidetuks, kui detailplaneeringukohased teed ja tehnovõrgud on ehituslikult lõpetatud.

55. Seega tuleb asuda seisukohale, et käesolevas kohtuvaidluses ei nähtu asjaolusid, mis an-

naksid aluse eeldada kaebaja õiguste rikkumist seoses Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailpla-

neeringus ettenähtud avalike rajatiste osalise väljaehitamata jätmisega. Lähtudes eeltoodust,

kuulub vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamisele, halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 tühis-

tamisele ning kaebaja nõue Tabasalu põhjaosa 13. kvartali detailplaneeringus ettenähtud ja veel

väljaehitamata tänavate ja tänavavalgustuse rajamise kohustuse tuvastamiseks jääb rahulda-

mata.

56. Ringkonnakohus lisab selgitavalt, et nõustub samas halduskohtu põhjendustega osas, mille

kohaselt ei teki kaebajal ka edaspidi vallaga vastavat kokkulepet sõlmimata õigust detailplanee-

ringu alal ehitatavate teede ja välisvalgustuse ehitamise kulude hüvitamisele. Kaebajal on või-

malik kokkuleppe mittesaavutamisel loobuda avalike teede ja tehnovõrke väljaehitamisest ning

hoiduda seeläbi kulude kandmisest.

III

57. Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2012 määrusega kohustati kaebajat riigilõivuseaduse

(RLS) § 57 lg 13 ja lg 20 ning HKMS § 104 lg 1 alusel tasuma täiendavalt riigilõivu summas

31,94 €. Kaebaja tasus täiendava riigilõivu, samas vaidles vastavale kohustusele 08.05.2012

seisukohas vastu ning palus täiendavalt tasutud 31,94 € tagastada.

3-11-297

25(25)

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et käesolevas kohtuasjas esitatud taotluste näol

on tegemist ühe nõude erinevate osadega. Teatud juhtudel võib tõesti olla üks nõue teisega hõl-

matud (näiteks on haldusakti tühistamisnõudega hõlmatud selle haldusakti õigusvastasuse tu-

vastamise nõue), kuid kaebaja poolt esitatud nõuete puhul sellise olukorraga tegemist ei ole.

Kahe erineva haldusakti tühistamisnõuetel, detailplaneeringujärgsete teede ja kommunikatsioo-

nide rajamise ja finantseerimise kohustuse tuvastamise nõudel (sh kaebaja poolt väljaehitamata

rajatiste osas) ning kaebaja poolt rajatud teede ja tänavavalgustuse ülevõtmiseks kohustamise

nõudel on erinevad esemed (HKMS § 41 lg 1).

Seega on tegemist iseseisvate nõuetega ning HKMS § 104 lg 1 (kuni 30.06.2012 kehtinud re-

daktsioonis) kohaselt kuulus kaebuses mitme nõude esitamise korral tasumisele riigilõiv iga

nõude eest eraldi. RLS (kuni 30.06.2012 kehtinud redaktsioonis) § 57 lg 13 kohaselt kuulus

halduskohtule kaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv 15,97 €, välja arvatud sama paragrahvi

lõigetes 12, 14–18 ja 21 sätestatud juhtudel. Sama paragrahvi lg 20 kohaselt kuulus halduskohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisele sama palju, kui tuli tasuda

kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Seega on

põhjendatud nõuda kaebajalt kolme nõude osas kokku 47,91 € suuruse riigilõivu tasumist.

58. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Vastus-

taja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15,97 eurot. Nimetatud kulu tuleb kae-

bajalt vastustaja kasuks välja mõista. Vastustaja taotleb ka esindajakulude hüvitamist, kuid as-

jakohasest kohtupraktikast lähtudes leiab ringkonnakohus, et välise õigusabi kasutamine ei ol-

nud antud juhul möödapääsmatu. Vastastaja esindajakulud jäävad tema enda kanda. Ümber tu-

leb jagada ka esimese astme menetluskulud (HKMS § 109 lg 4). Sarnaselt eespoolt toodud põh-

jendustele jäävad vastavad kulud menetlusosaliste endi kanda.

59. Resolutsiooni selguse huvides tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse tervikuna.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets