3-14-50465/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-50465

Määruse kuupäev

05.mai 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Artur Boiko kaebus vandeadvokaat Gennadi Kulli

tegevuse peale ning tema karistamiseks

Resolutsioon

1. Tagastada Artur Boiko kaebus haldusasjas nr 3-14-

50465.

2. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale.

3. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Tartu Halduskohtusse saabus 8. aprillil 2014 Artur Boiko kaebus vandeadvokaat Gennadi Kulli

tegevuse peale. Kaebaja märgib, et vandeadvokaat tegutses tema tahte vastaselt, esitades

kriminaalasjas nr 1-13-2276 Riigikohtule kassatsioonkaebuse. Kaebaja on seisukohal, et

vandeadvokaat pani toime distsiplinaarrikkumise ning teda tuleb karistada kutseeetika rikkumise

eest.

Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121

lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et A.Boiko kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu

pädevuses ning kaebus tuleb tagastada.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) kohaselt riigi õigusabi on füüsilisele või juriidilisele isikule riigi

kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 7

järgi on riigi õigusabi liigiks muu hulgas ka isiku esindamine täitemenetluses.

Vastavalt advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg-le 1 õigusteenus on kutsetegevusena

õigusnõustamine, isiku esindamine või kaitsmine kohtus, kohtueelses menetluses või mujal ning

isikule dokumendi koostamine ja tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Õigusteenuse

osutamiseks sõlmib advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku

õigusteenust osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus

või määr (AdvS § 55 lg 1). Advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki seadusega

kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse ning teavitama klienti

õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest (AdvS § 44 lg 1). Tulenevalt AdvS § 55 lg-st 3

kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades advokatuuriseaduses

sätestatud erisusi.

Eeltoodust tuleneb, et õigusteenuse osutamisel tekib isiku ja advokaadi vahel eraõiguslik

lepinguline suhe, mis olemuselt sarnaneb käsundiga (VÕS § 619).

3. Kohus leiab, et ka juhul, kui õigusteenust osutatakse riigi õigusabi korras, on isiku ja advokaadi

vaheliste suhete olemus eraõiguslik. Tegemist on olemuslikult teenuse osutamisega lepingulisel

alusel, s.o võlasuhtega. Asjaolu, et avalik võim finantseerib teenuse osutamist ja seadusega on

kehtestatud reeglid riigi õigusabi osutaja määramiseks ei muuda isiku ja advokaadi vaheliste

suhete iseloomu. Õigusteenuse kättesaadavuse ja isikute kaitseõiguse tagamine on küll avalikud

ülesanded, kuid sellest ei järeldu, et õigusteenuse osutamisel tekivad isikute vahel avalik-

õiguslikud suhted. Ka õigusteenuse osutamisel riigi õigusabi korras on isikul õigus nõuda, et

advokaat kasutaks isiku huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja advokaadil on

vastavalt õigus saada tasu. Seega on õigusteenuse osutamine riigi õigusabi korras samuti käsund.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamisel isiku ja

advokaadi vahel tekkivad suhted on eraõiguslikud.

4. Vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Halduskohtul puudub

pädevus eraõigussuhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1

kohaselt vaadatakse eraõigussuhtest tulenev kohtuasi läbi tsiviilkohtumenetluses. Seega on A.

Boiko esitanud halduskohtule kaebuse, mis tuleks lahendada maakohtus tsiviilkohtumenetluse

korras.

5. A. Boiko taotleb vandeadvokaadi Gennadi Kulli karistamist kutseeetika rikkumise eest.

Kohus selgitab, et HKMS § 37 lg 2 sätestab võimalikud nõuded, mida kaebaja saab halduskohtule

esitada. Kellegi isiklik vastutusele võtmine ja karistamine ei ole halduskohtumenetluses

võimalik. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta kaebuse esitamisega Eesti Advokatuuri

Aukohtule. Advokatuuriseaduse § 4 lg 5 kohaselt on võimalik seejärel advokatuuri organi

õigusakti või toimingu peale esitada kaebus halduskohtule. Samas märgib kohus, et

advokatuuriseaduse § 18 lg 1 kohaselt on isikul aukohtu otsuse peale halduskohtusse kaebuse

esitamise õigus üksnes juhul, kui vaidlustatud aukohtu otsus rikub tema enda subjektiivseid õigusi

või piirab tema vabadusi.

Kuigi kaebuse lisadest nähtub, et A.Boiko on pöördunud kaebusega Eesti Advokatuuri poole, mis

on jäetud läbi vaatamata, on kaebaja halduskohtusse esitatud kaebuses selgesõnaliselt märkinud,

et ta ei kaeba advokatuuri keeldumise peale, vaid kaebab G.Kulli toimingute peale ning nõuab

tema karistamist kutseetika rikkumise eest.

6. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodu alusel juhindudes HKMS § 121 lg 1

p-st 1 tagastab kohus kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

7. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab A. Boiko

kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik