3-14-113/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-113

Määruse kuupäev

08.05.2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla peale

Asja läbivaatamise kuupäev

08.05.2014 kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi

saamiseks rahuldamata;

2. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr

3-14-113;

3. Määrus saata kaebuse esitajale koos tõlkega vene

keelde;

4. Kaebus tagastada kaebuse esitajale pärast määruse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 05.02.2014. a saabus Tartu Halduskohtusse Aleksei Maksimovi kaebus seonduvalt Tartu

Vangla tegevusega. Kaebuses oli märgitud, et vanemvalvur A. Rõžikov ei võta kaebajalt vastu

kahju hüvitamise nõudeid ja tagastab need. Lisaks oli viidatud sellele, et kaebaja küsis

14.02.2014. a selle kirja kohta, kuid keegi midagi ei tea. Millise kirjaga tegemist oli, kaebaja ei

täpsusta. Kaebaja palus avalduse lisada oma kahe eelmise hagiavalduse juurde ning palus endale

edastada riigi õigusabi ankeedi.

Tartu Halduskohtu 05.03.2014. a kohtumäärusega jäeti Aleksei Maksimovi kaebus käiguta.

Kohus märkis määruses, et kuna kaebaja ei ole kaebuses ühtegi nõuet välja toonud, jääb kohtule

selgusetuks, mida kaebaja taotleb. Kohus selgitas A. Maksimovile milliseid nõudeid on võimalik

halduskohtule esitada. Kuna kaebaja oli palunud lisada oma avalduse eelmiste hagiavalduste

juurde, järeldas kohus, et kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõuet, kuid kaebaja pidi seda

täpsustama. Kohus viitas määruses HKMS § 38 lg 1 p-le 6 ja HKMS § 37 lg 1 p-le 7 ning

märkis, et kaebusest ei ole arusaadav, milliste asjaolude pinnalt see esitatud on. Kaebaja pidi

kohtule selgitama, millist konkreetset toimingut (või haldusakti) ta vaidlustab, mis on selle sisuks

ja millal see toiming aset leidis (või haldusakt anti). Kohus selgitas, et kui kaebaja soovib

vaidlustada taotluste/kirjade vastuvõtmata jätmist ja esitada kahju hüvitamise nõude, siis peab

kaebaja kohtule teatama, millistel kuupäevadel ja millise sisuga kirju vangla keeldus vastu

võtmast. Rahalise hüvitise nõudmise korral pidi kaebaja ära märkima hüvitise suuruse või

selgitama, kas ta nõuab õiglast hüvitist kohtu äranägemisel (mittevaralise kahju hüvitise

nõudmise korral). Kahju hüvitamise nõude esitamise korral tuli kaebajal selgitada, millist liiki

kahju talle tekkinud on (varaline või mittevaraline), kui suur on taotletav hüvitis ja kuidas see

kujunenud on. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise korral tuli märkida, millisel

riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 sätestatud alusel seda taotletakse. Kaebajale selgitati, et kahju

hüvitamise nõude korral on ta kohustatud läbima eelnevalt kohtueelse menetluse ning tal paluti

edastada kohtule vanglapoolne otsus tema kahjunõude osas. Kaebaja pidi kaebuse esitamisel

tasuma riigilõivu või maksejõuetuse korral esitama riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise

taotluse. Lisaks pidi kaebaja täpsustama asja läbivaatamise vormi. Koos 05.03.2014. a

kohtumäärusega edastati kaebajale riigi õigusabi taotluse blanketid.

11.03.2014. a saabus kohtusse A. Maksimovi kaebuse täiendus, mille juurde olid lisatud riigi

õigusabi taotluse blanketid ja kaebaja isikukonto väljavõte. 18.03.2014. a saabus kohtusse uus

kaebuse täiendus koos isikukonto väljavõttega.

Kohtu seisukoht

2. Kaebaja taotleb riigi õigusabi korras endale esindaja määramist.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi

saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda

tegema kohe või täies ulatuses (HKMS § 110 lg 1 p 3). HKMS § 110 lg 2 kohaselt menetlusabi

andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd,

kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti.

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik

seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Lisaks majanduslikule

seisundile tuleb arvestada ka isikut, kas ta on ise võimeline end kohtus esindama ja oma õigusi

kaitsma.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kuigi käesolev kaebus kuulub tagastamisele, on kohus seisukohal, et Aleksei Maksimov oli

käesolevas asjas ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja puhul ei ole tegemist isikuga, kes

oleks halduskohtumenetluses täielikult kogenematu. A. Maksimov on esitanud halduskohtule

kümneid kaebusi ning saavutanud ka kaebuste menetlusse võtmise. 05.03.2014. a käiguta jätmise

määruses kohtu poolt välja toodud küsimustele vastamine ei vajanud eriteadmisi. Ainult kaebajale

endale on teada see, milline ja kui suur kahju talle on tekkinud ja millistel aegadel esitatud

taotlusi on vangla talle tagastanud. Eeltoodud määruses nimetatud küsimusi oleks kaebajale

esitanud ka tema esindaja. Lisaks märgib kohus, et haldusasjas nr 3-14-50692 kaebaja poolt

esitatud dokumentidest nähtub, et teda on nõustutud 2010. a tööle võtma OÜ-sse Darnova juristi

abi ametikohale, millest saab teha järelduse, et see valdkond ei ole kaebajale võõras. Käesoleva

kaebuse puhul ei oleks olnud tegemist ka juriidiliselt keeruka vaidlusega.

Kuigi kaebaja ei ole konkreetselt välja toonud, kas tema poolt nõutav hüvitis on seotud varalise

või mittevaralise kahju tekkimisega, võib kaebusest järeldada, et tegemist on pigem mittevaralise

kahjuga. Siinjuures viitab kohus RÕS § 7 lg 1 p-le 6, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat

avalikku huvi.

Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on

kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama

seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esinevad RÕS § 7 lg-st 1 tulenevad kohased alused riigi

õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi

hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A. Maksimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu

rahuldamisele.

3. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et Aleksei Maksimovi

kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kohus leiab, et vaatamata 11.03.2014. a ja 18.03.2014. a kohtusse saabunud vastustele, ei ole A.

Maksimov oma kaebuses esinevaid puuduseid kõrvaldanud. Kohtu hinnangul oli 05.03.2014. a

kaebuse käiguta jätmise määrus selge ning konkreetne ning puudub põhjus kaebuse teistkordseks

käiguta jätmiseks.

Kaebaja ei ole oma vastustes välja toonud, kas temale tekkinud kahju on varaline või

mittevaraline. Kohus võib vaid järeldada, et tegemist võib kaebaja hinnangul olla mittevaralise

kahjuga, kuid kaebaja ei ole välja toonud, millisel RVastS § 9 lg 1 alusel ta seda nõuab. Need

alused olid 05.03.2014. a määruses kaebaja jaoks välja toodud. Kaebaja vastustest ei selgu ka

see, kas ta nimetab konkreetse summa, mille hüvitamist nõuab või taotleb õiglast hüvitist kohtu

äranägemisel, kuna kaebaja on välja toonud mõlemad variandid. Lisaks ei ole kaebuse ja selle

hilisemate täienduste põhjal võimalik kindlaks määrata kaebuse eset. Kaebaja soovib küll kahju

hüvitamist, kuid jätab nimetamata, millistel kuupäevadel ja millise sisuga taotlusi on keeldutud

vastu võtmast. Kaebaja väidab, et kõik taotlused on kohtu käsutuses, kuid haldusasja 3-14-113

juures ei ole ühtegi vanglale esitatud taotlust, mis oleks kaebajale tagastatud. A. Maksimov on

esitanud kohtule kümneid kaebusi sarnastel asjaoludel, mistõttu peab ta väga konkreetselt välja

tooma nõude aluse. Kaebaja seda teinud ei ole. Kaebaja poolt toodud asjaolude pinnalt ei ole

kohtul võimalik ka kindlaks teha, kas kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse kahju

hüvitamise nõudes läbinud või mitte. Kaebaja ise sellekohast informatsiooni kohtule andnud ei

ole. Kaebaja kinnitab, et soovib hüvitist vastu võtmata taotluste eest, kuid samas viitab vangla

vee kvaliteedile, halvale toitlustamisele, pakkide saatmise keelamisele, sunniviisilisele orjatööle

jne justkui sooviks ka neid tegevusi vaidlustada. Kohus saab aru, et vangla poolt kaebajale

tagastatud taotluste sisuks oli eelnevalt väljatoodu, kuid kaebaja ei ole välja toonud, mis ajal

sellise sisuga kahjunõuded talle vangla poolt tagastati.

Kohus asub seisukohale, et A. Maksimovi kaebust ei ole võimalik selles esinevate puuduste tõttu

menetleda ning kaebus ei ole seetõttu lubatav.

4. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg-st 1 p 2 leiab kohus, et A. Maksimovi

kaebus haldusasjas nr 3-14-113 kuulub tagastamisele.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tamara Hristoforova

kohtunik