1-11-14084/62 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-14084

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-11-14084 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Prokurör Margit Luga Kriminaalasi

Süüdimõistetu suhtes karistusjärgse L.

B käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu L. B

isikukood: elukoht (vabanemisel): ; XXX xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg

07.04.2014. a ja 05.05.2014. a (kaugkohtuistung ) id

RESOLUTSIOON

1. Kohaldada L.

(isikukood ) suhtes e B XXX karistusjärgs t käitumiskontrolli.

2. KarS § 871

lg 3 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 1 (üks) aasta.

3. KarS §

lg 1 ja alusel kohustada L.

B § 75 lg 1 järgima karistusjärgse

käitumiskontrolli perioodil KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid: -

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukohas –

2) oldusosakonda ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalho registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumisek Eesti

s

territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel määrata karistusjärgse käitumiskontrolli

L. -le ajaks B järgmised lisakohustused:

1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

2) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest alates.

5. Tallinna Määrus L. suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks B Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 02.02.2011.a kohtuotsusega on L. süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7 B

ja 9 - karistuseks lg 1 alusel arvati § 25 lg 4 järgi ja mõistetud

3 aastat vangistust. KarS § 68

karistusaja hulka L. eelvangistuses viibitud aeg 05.- 07.12.2010. a, s.o 3 B päeva, kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Viru Maakohtu 05.01.2012.a. kohtuotsusega on L. süüdi tunnistatud KarS § 266 lg 2 p 1 B järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 02.02.2011.a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva ning mõisteti L. le liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust. B-

Kinnipeetava karistusaeg algas 04.03.2011. a 31.05.2014. a. ja lõppeb

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid L.

B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu l jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll L. palus kohtu B kohaldamata.

Prokurör palus L. suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldada. B Lisakohustustena

kohustada L. mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume B ning koheselt asuma töökohta otsima.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ning L.

, ga ja B kuulanud ära prokuröri leiab, et L. suhtes on B karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused L.

B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KarS § 871

lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku

kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies -

ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt 2-aastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 pnevat s 2 sätestatud eel karistatust.

Tartu Maakohtu 02.02.2011. otsusega on L. - a B karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 § 25 lg 4 järgi 2 aasta 11 kuu 27 päeva pikkuse vangistusega. Sellest tulenevalt on L. B karistatud röövimise eest, mille süüteokoosseisu tunnuseks on vägivalla kasutamine, vähemalt 2- aastase vangistusega. KarS § 871

lg 2 alusel on seega formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli teostamiseks täidetud. Samas peab kohus vajalikuks täiendavalt märkida järgnevat. Viru Maakohtu 05.01.2012. a otsusega on L. B karistatud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi 3 kuu pikkuse Kuriteod, vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust.

mille eest L. süüdi mõisteti on toime pandud Viru Vanglas. B

Enne käesolevat vangistust (mis mõisteti Tartu Maakohtu 02.02.2011. a otsusega) on L. B

karistatud Tartu Maakohtu 13.10.2008. a otsusega

1 aasta KarS § 122 ja § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi

6 kuu pikkuse vangistusega. Mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ja mõisteti liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel ga mõistetud ärakandmata Tartu Maakohtu 26.03.2008. a otsuse osaga, kokku karistus 1 aasta 5 kuud vangistust.

Sellest tulenevalt on L. suhtes B täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - arvestades kuriteo toimepanemise

asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

L. on kriminaalkorras karistatud mitmel korral ning ka vanglakaristust kannab mitmendat B korda. Kuriteod, mille eest L. käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud Viru B

Vanglas karistust kandes grupilise sissetungimise valveruumi ja lukustatud trellukse avamine – ning vahekoridori sisenemine. Karistust asus L. kandma röövimise katse toimepanemise B eest. L. hinnangul ei saa tegu röövimisega, kui „ta joob end purju, koputab ühe inimese B

uksele, annab talle vastu hambaid ja läheb minema“. L. poolt jäi süüdistuse kohaselt B

tegu lõpule viimata, kuna korteris elav isik kinnitas, et raha ei ole ning kannatanu asus enese aktiivsele kaitsele. Varasemalt on L. lisaks varavastaste süüte B gude toimepanemisele süüdi tunnistatud veel isiku piinamise eest. Kusjuures kuriteo (s.o grupilise piinamise) pani L.B toime eelvangistuses viibides. L. on mitmel korral olnud ka kriminaalhooldusel, B

kuid

ebaõnnestunult, sest ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L. võib pidada ohtlikuks kurjategijaks, kellel on B kalduvus panna toime vägivaldseid kuritegusid, aga ka varavastaseid kuritegusid. Siinjuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et L. puhul on tegemist äärmiselt noore inimesega B

(käesoleval ajal 21 aastane), kellel on märkimisväärne kriminaalne minevik. - Fakti, et L. B

ei ole mõistetud karistused seniselt avaldanud piisavat mõju, kinnitab see, et L. on B

korduvalt jätkanud kuritegude toimepanemist ka vangistuses olles. Lisaks toimepandud kuritegudele, on kehtivat distsiplinaarkaristust. See annab alust L. käesoleval ajal 12 B

olla veendunud, et L. ei ole ka sellel B korral mõistetud karistusest vajalikke järeldusi teinud. Arvestades L.

suhtumist kehtestatud reeglitesse ja , on B ükskõikse õiguskorda t

alust arvata, et vabanemise korral on L. puhul täiendavate B meetmete rakendamine oluline.

Kuigi L.

ka B on karistuse kandmise ajal läbinud mitmeid sõltuvusteemasid käsitlevaid

loenguid ja sotsiaalprogramme ja on osalenud , ei (Eluviisitreening, Õige Hetk) vangla tööhõives

ole kohtu hinnangul sotsiaalprogrammide läbimise ja tööhõives osalemisega piisava maandatud lt temast lähtuvat riski uute kuritegude toimepanemisele.

Algselt kinnitas L. , et ta soovib vabanemise korral asuda Soome elama ja tööle. B Kohus kontrollis 27.02.2013. a välja antud garantiikirja selle kohta, et vabanemise korral on L.B tagatud töökoht Peshond OY s. Garantiikirja väljastanud - xxxxxxxxxxxxxxx selgitas ärakuulamisel, et Soomes tal ei ole enam võimalik L. le tööd pakkuda. Küll on ta Eestis B-

tegutseva äriühingu juhatuse liikmeks (OÜ Ehituspärl) ja on nõus L. võimeid B kontrollima ja seejärel tema töölevõtmise otsustama. Vabanemise korral on L. võimalik B

minna ka oma ema juurde. Valmisolekut on avaldanud L. xxxxxxxxxr ka B

ärakuulamisel. L. on kinnitanud, et ta ei soovi minna ema juu B rde, kuigi 05.05.2014. a kohtuistungil avaldas, et tal on võimalik sinna elama minna.

Varasemalt, kui kohus arutas L. tingimisi ennetähtaegset vabastamist, avaldas L. B B oma vabanemisjärgse elukohana xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinn. Nimetatud elukohas elab tema abikaasa xxxxxxxxxxxxx koos nende kahe lapsega. Kriminaalhooldaja on tingimisi ennetähtaegse materjalide ettevalmistamisel vestelnud nii korteri omaniku xxxxxxxxxxxxxx, kui ka xxxxxxxxxxxxxxxx, kes on olnud nõus sellega, et L. läheb vabanemisjärgselt elama B

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kogutud materjalidest nähtuvalt olid vahepealsel ajal L.B ja tema abikaasa suhted keerulised. 07.04.2014. a kohtuistungil kinnitas L. , et nad B ei suhtle enam abikaasaga. Samas 05.04.2014. a kohtuistungil selgitas L. , et paar nädalat B

tagasi sai ta selgeks, et tal on võimalus minna elama abikaasa juurde – nad on omavahel suhelnud. Arvestades, et varasemalt on kriminaalhooldaja kontrollinud ja suhelnud xxxxxxxxxxxxxxxa, aga ka seda, et xxxxxxxxxxxxx on L. abikaasa ja neil on ühised B

lapsed, peab kohus võimalikuks määrata L.

elukohaks B

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn. Kohtu hinnangul soodustaksid L.

B resotsialiseerumist ja avaldaks positiivset mõju head ja toetavad peresuhted. Olukorras, kus L.B jaxxxxxxxxxxxxxx suhted ei kujune headeks ja toetavateks on kriminaalhooldusel võimalik anda L. le luba elukoha vahetamiseks. B-

Vangla iseloomustusest , et L. on probleeme alkoholiga avalt on L. B B nähtub . Väidet alkoholi tarvitanud igal nädalal mitu päeva järjest alates 14. eluaastast. Enamik varasemaid kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Kohtuistungil ei kinnitanud L. , et tal oleks B

alkoholisõltuvus. Samas on ta leidnud, et alkoholi ta siiski tarvitama ei peaks. Vangla iseloomustuse kohaselt on L. tarvitanud ka narkootikume regulaarselt, enne vangistust B

umbes 2 korda kuus, peamiselt kanepit ja amfetamiini. L. kinnitustel on narkootikume B tarbinud, kuid vajadust ei tunne ja probleemi ei näe. Kohtu hinnangul on aga oluliseks kuritegude toimepanemise riski vähendavaks see, kui L. loobub täielikult alkoholi ja B narkootikumide tarvitamisest.

4. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et L. suhtes esinevad asjaolud, mis tingivad B

tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise. Kohus peab põhjendatuks, seda

tuginedes karistuse kandmise ajal, aga ka Ilmo L.B varasemale elukäigule, käitumisele

L. isikust tulenevatele asjaoludele tuginedes B . Kohus leiab, et karistusjärgne käitumiskontroll on meede, mis toetaks teda kuriteoriskide maandamisel ja õiguskuulekale elule asumisel. Samas võimaldab karistusjärgne käitumiskontroll järelevalvet, mis tagab ühiskonna turvalisuse.

5. Kohus peab põhjendatuks kohaldada L. suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli B seaduses sätestatud minimaalmääras, s.o KarS § 871 lg 3 alusel 1 aasta. Nimetatud aeg on kohtu hinnangul piisav, et toetada L. resotsialiseerumist ja teostada järelevalvet B , kuid ei riiva

L. iseotsustamisvabadust põhjendamatult. B

Karistusjärgse käitumiskontrolli ajal tuleb L. täita KarS § 75 lg sätestatud B -s 1

kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel peab kohus põhjendatuks määrata L. le B-

lisakohustusi. Kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb kohustada L. B

karistusjärgse käitumiskontrolli mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kuna L. on B

seotud sõltuvusainete vähendamisega ja see on viinud teda ka kuritegude toimepanemiseni, on lisakohustuse eesmärgiks L. distsiplineerida ja toetada, et ta oleks võimeline sõltuvust B

tekitavate jookide ja ainete tarvitamisest loobuma. Lisaks tuleb L. kohustada asuma B

tööle või võtma end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 nädala jooksul vabanemisest alates.

Töökoha olemasolu võimaldab kohtu hinnangul paremat resotsialiseerimist ja maandab uute kuritegude toimepanemise riske. Siinjuures on oluline, et varasemalt on L. korduvalt B

pannud toime varavastaseid süütegusid. Seega kindla sissetuleku ja seeläbi materiaalse kindlustatuse olemasolu on vajalik.

Raina Pärn Kohtunik