1-12-1491/59 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-1491

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-1491 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Liane Peets Kriminaalasi

Süüdimõistetu .P suhtes karistusjärgse F

käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu F.P

isikukood: elukoht (vabanemisel): puudub ; XXX Kohtuistungi toimumise aeg

17.04.2014. a ja 05.05.2014. a (kaugkohtuistung ) id

RESOLUTSIOON

Jätta F.P karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata suhtes .

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 30.08.2012. a otsusega on

199 lg 2 p

F.P süüdi tunnistatud KarS §

8, 9 järgi ning karistuseks mõistetud .P on süüdi tunnistatud F

3 aastat vangistust.

KarS ning karistuseks

6 kuud vangistust. § 266 lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes .P le F - karistuseks 3

aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses .o 26.04.2011.a-27.04.2011.a, 28.02.2012.a-29.02.2012.a, viibitud aeg 6 päeva, s

28.03.2012. a-29.03.2012. a ning lõplikuks karistuseks määrati 2 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust. Karistusaja kandmist arvestati alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

23.04.2012. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 23.04.2012. a 16.06.2014. a. ja lõppeb

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid

F.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu .P l jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll F

palus kohtu kohaldamata.

Prokurör palus jätta .P suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata F

, kuna F.P ei ole elukohta.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ning ja ga kuulanud ära .P F

prokuröri .P suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine F , leiab, et põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused F.P suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KarS § 871

lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku

kuriteo eest v - ähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega.

Harju Maakohtu 30.08.2012. a otsusega on .P-le F

mõistetud liitkaristus KarS §

lg 2 p 8, 9 ja KarS ning karistuseks § 266 lg 2 p 1, 3 järgi mõistetud 2 aastat 1 kuu 24 päeva

vangistust. Harju Maakohtu 26.02.2010. Eelnevalt on .P süüdi tunnistatud F a

otsusega KarS § 199 lg järgi. Toimepandud teo eest karistati .P F

2 p 7,8,9 1-aastase

vangistusega. Olenemata sellest, et F.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu

14.04.2011. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 1,3 ja § 199 lg 2 p 7,8,9 § 25 lg 2 järgi ja karist - atud

KarS § 64 lg 1 ja KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuu 22 päeva vangistusega, on kohtu hinnangul

F.P suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

ohus kohaldada isiku suhte lg 1 p 3 järgi võib k s pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - arvestades kuriteo toimepanemise

asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

F.P on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest.

Käesolevat karistust kannab varavastaste kuritegude ja grupis omavolilise sissetungi eest.

Kuritegude ajen .P F diks on olnud majandusliku kasu saamine ning sõltuvusprobleemid. on selgitanud, et varastanud on ta korteritest, autodest ja autosid. Kuritegusid on .P F toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuigi ta möönab, et „nähtavasti see ei ole õige, et varastada raha saamiseks“. .P sõnul on kõik tema tutvusringkonnas F kriminaalselt karistatud. .P tunnistab narkootikumide tarvitamist. Põhiliselt tarvitas F

F F .P fentanüüli, kuid ka amfetamiini ja kan .P arvab, et kuna ta ei epit.

ole 2 aastat narkootikume tarvitanud, suudab ta sellest loobuda. Ravil ei näe .P F

mõtet ja leiab, et see on aja ja raha raiskamine. .P sõnul on ta „terve elu vanglas F istunud“ ja ta „loodab, et ei hakka vabanemise korral kuritegusid toime panema“. .P F

on veendunud, et „vargusi paneb ta toime ainult äärmistel juhtudel“. .P ei ole F kunagi töötanud, midagi õppinud ta kunagi ei ole. Ta on suur osa ajast veetnud vanglas karistust kandes.

F.P käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud kinnipidamiskohas kehtivat

õiguskorda järgiv. .P le on käesoleva karistuse kandmise ajal määratud F -

mitmeid

distsiplinaarkaristusi. on karistuse kandmise a

12 Sammu tugigrupi F.P jal läbinud

kohtumised ning õppinud riigikeelt. Viimatinimetatud õpingud on ta katkestanud isiklike probleemide tõttu omal soovil.

4. Kuigi

F.P suhtes esinevad asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei pea kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist võimalikuks .P puudub vabanemise korral elukoht. F , kuna

Tartu Vangla edastatud materjalide kohaselt on .P elukohaks pärast vabanemist F cxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. F.P selgituste kohaselt elab seal tema tuttav xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldajal ei õnnestunud teha nimetatud aadressile kodukülastust. Nimetatud korteri omanikuks on xxxxxxxxxxxxxxxxxa. Kohus tegi

kriminaalhooldusosakonnale ülesandeks teostada veelkordselt kodukülastus aadressile

xxxxxxxxxxxxxxxnn. Kriminaalhooldusametnikuga võttis ühendust korteri omanik xxxxxxxxxxxxxxxxxa, kes teatas, et on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ema, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kannab käesoleval ajal karistust, .P ei tunne ega anna nõusolekut selleks, et .P F F asuks elama temale kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Eeltoodust tulenevalt ei ole asuda on kohus välja selgitanud, et .P võimalik F

vabanemisjärgselt elama korterisse asukohaga .P on F xxxxxxxxxxxxxxxxxx

selgitanud, et vabanemise korral läheb ta Tallinnasse elama. Samas on tema selgitused olnud üldsõnalised ja ebamäärased. .P on veendunud, et vabanemise kor F ral on ta ise

suuteline omale elukoha leidma. Praegusel ajal ei tea .P kindlalt, kuhu ta elama F

läheb Kohus nõustub prokuröri , kuid arvab, et tuttavate kaudu ta elukoha leiab. seisukohaga ja

leiab, et kui puudub kindel elukoht. Asja kriminaalhooldust ei ole võimalik teostada, materjalidest ja väljaselgitatud asjaoludest ei tulene viiteid muid võimalike elukohtade kohta, mida kohus saaks kontrollida.

5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, kuna .P puudub vabanemise korral elukoht, F

ei o K le tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. aristusjärgne

käitumiskontroll täita eesmärki, milleks on süüdimõistetu üle ei saa nimetatud olukorras

järelevalve teostamine ja resotsialiseerimine.

Raina Pärn Kohtunik