1-14-2416/222 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2014, Tartu Kriminaalasja number 1-14-2416 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. aprilli 2014 taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Rainer Kristersoni (Kristerson) kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 16. aprilli 2014 määrus muutmata ning süüdistatav Rainer

Kristersoni kaitsja vandeadvokaat Rainer Objarteli määruskaebus rahuldamata.

2. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel lugeda kaitsja tasu vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 18 (kaheksateist) eurot, menetluskulude hulka. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur menetles Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtimisel käesolevat kriminaalasja selles, et ajavahemikul 2011. aasta algusest kuni 2013. aasta alguseni asetati alaealine S.S. (sünd. 03.01.1997) olukorda, kus ta oli sunnitud tegelema prostitutsiooniga. 11.09.2013 peeti kahtlustatavana kinni Rainer Kristerson, kellele esitati kahtlustus KarS § 133 lg 2 p 2, § 187 lg 1 ja § 121 järgi. 10.02.2014 lõpetati menetlus osaliselt, s.o R. Kristersonile KarS § 187 lg 2 järgi esitatud kahtlustuse osas, sest puudus võimalus tõsikindlalt tuvastada, millist narkootilist ainet kannatanule manustati. 2.

13.09.2013 esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa taotluse

R. Kristersoni vahistamiseks, et vältida tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Tartu Maakohtu 13.09.2013 määrusega rahuldati prokuröri taotlus ja vahistati R. Kristerson.

3. 26.02.2014 esitas Riigiprokuratuur taotluse R. Kristersoni vahistamise pikendamiseks üle kuue kuu. Riigi peaprokurör on seisukohal, et kuna tegemist on eriliselt keeruka ja mahuka kriminaalasjaga, mida komplitseerivad nii uuritavate sündmuste ulatus ja iseloom kui kahjustatud psüühikaga alaealise kannatanu erikohtlemisvajadus, esinevad KrMS § 130 lg-s 3¹ sätestatud alused vahistamise pikendamiseks üle kuue kuu.

4. Tartu Maakohtu 05.03.2014 määrusega rahuldati Riigiprokuratuuri taotlus ning pikendati

R. Kristersoni vahi all pidamise tähtaega üle kuue kuu. Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2014 määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata.

5. 08.04.2014 saabus Tartu Maakohtusse R. Kristersoni taotlus asendada tema suhtes kohaldatud vahistamine elektroonilise valvega.

6. Maakohus jättis 16.04.2014 määrusega rahuldamata R. Kristersoni taotluse asendada vahistamine elektroonilise valvega, põhjendades oma seisukohta järgnevalt.

6.1 Kuigi kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on XXX asuv elukoht sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks, ei ole süüdistatav R. Kristersoni suhtes elektroonilise valve kohaldamine põhjendatud. Süüdistatava senisest elukäigust ja temale käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistusest KarS § 133 lg 2 p 2, 7 ja KarS § 121 ilmnevalt on R. Kristersoni eluviis vabaduses olles olnud kuritegelik ning vahistamisest leebemad meetmed ei ole osutunud tema suhtes otstarbekohaseks. Käesolevaks ajaks on teada, et R. Kristersoni suhtes on tehtud kümme süüdimõistvat kohtuotsust. Viimased karistused on määratud narkokuritegude eest. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale süüdistusaktis etteheidetavad kuriteod jäävad 09.01.2012 Tartu Maakohtu kohtuotsusega määratud 3-aastase katseaja sisse – katseaeg algas 09.01.2012 ning süüdistusasktis kajastatud kuritegude toimepanemise ajaks on 2012 suvi, sügis ja 2013 algus.

6.2 R. Kristersoni senisest elukäigust nähtuvalt on ta vabaduses viibides toime pannud eriliigilisi kuritegusid – viimased süüdimõistvad kohtuotsused on küll narkokuritegude toimepanemise eest, kuid enne seda on toime pannud ka varavastaseid kuritegusid. Praktikast tulenevalt on üldteada, et nii varavastaste kui ka narkokuritegude toimepanemisel on neid kuritegusid toime pannud isikutest lähtuv reaalne oht uute samalaadiliste kuritegude toimepanemiseks kõrge.

6.3 Süüdistatava kohta on teada, et varasemate süüdimõistvate kohtuotsustega tema suhtes kohaldatud erinevad meetmed, sealhulgas 11.09.2007 kohtuotsusega kohaldatud 4 aastat vangistust, mis on reaalselt ära kantud, ning ka viimase, s.o 09.01.2012 kohtuotsusega kohaldatud kriminaalhooldus kriminaalhooldusametniku järelevalve all ei ole suutnud mõjutada R. Kristersoni õiguskuulekale käitumisele. Ehk teisisõnu - vaatamata tema suhtes kohaldatud erinevatele meetmetele, on R. Kristersoni kuritegeliku käitumise aktiivsus jäänud vabaduses olles kõrgeks. Kohtul puudub küllaldaselt kaalukas ja põhjendatud alus, millel võiks süüdistatav suhtes kohaldada vahistamisest leebemat meedet.

6.4 Neil eeltoodud asjaoludel kogumis hindas maakohus süüdistatava suhtes elektroonilise valve uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise aspektist ebapiisavaks ja mitteküllaldaseks meetmeks ning ei pidanud põhjendatuks seetõttu tema suhtes vahistamist elektroonilise valvega asendada.

7. Kaitsja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb vahistamise asendamist elektroonilise valvega. Kaitsja seisukohad on järgnevad.

7.1 Maakohus ei ole täpsustanud, milliseid kuritegusid oleks R. Kristersonil võimalik elektroonilise valve all viibides toime panna, sisuliselt on kohus viidanud abstraktsele uute kuritegude toimepanemise ohule, mis kaitsja arvates ei ole piisav tegemaks kaugemaleulatuvaid järeldusi uute kuritegude toimepanemise kohta. R. Kristersoni süüdistus hõlmab kahte kannatanut, kellest ühe kannatanu S.S. i asukoht on salastatud, kriminaalasja materjalide põhjal ta viibib inimkaubanduse ohvrite varjupaigas, seega puudub põhjendatud alus arvata, et R. Kristerson võiks hakata mõjutama vabaduses kriminaalmenetlust. Elektroonilise järelevalve all olles on isik allutatud intensiivsele järelevalvele, mis piltlikult kujutab endast seda, et isik peab oma planeeritava liikumise arutama läbi kriminaalhooldusametnikuga – saama selleks vastava loa. Käesolevas kriminaalasjas on kriminaalasja kohtueelne menetlus lõpule viidud, prokuratuur on saatnud süüdistusakti koos kriminaaltoimikuga Tartu Maakohtusse, kus seda arutatakse esialgse kava kohaselt lühimenetluses.

7.2 Kriminaalhooldusosakond on andnud arvamuse, et elukoht, kuhu R. Kristerson soovib vahistamise elektroonilise valvega asendamise korral elama asuda, vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele ja selle korteri omanik K.T. , kes on R. Kristersoni ema, on andnud oma nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks temale kuuluvas korteris, s.o XXX . R. Kristerson läheb elama isiku juurde, kellel ei ole käesoleva kriminaalasjaga mitte mingisugust puutumust ning isikud, kelle süüdistusega R. Kristersoni süüdistus puutumust omab, viibivad vahi all. Seega eeltoodud asjaolusid arvestades puudub alus arvata, et süüdistatav hakkaks panema toime uusi kuritegusid, kui ta oleks vabaduses. Lisaks on R. Kristersonil võimalik vahistamise asendamise korral elektroonilise valvega asuda Kambjas tööle tema vennale kuuluvas ettevõttes OÜ XXX .

7.3 Kaitsja leiab, et käesoleval ajal on elektrooniline valve piisav meede, mis hoiab ära

R. Kristersoni poolt uute kuritegude toimepanemise. R. Kristerson on kohtueelses menetluses andnud temale esitatud kahtlustuse kohta ütlusi ning menetlusele kaasa aidanud. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et R. Kristersoni kahtlustuse maht kohtueelses menetluses vähenes, kuna tema suhtes lõpetati menetlus tõendamatuse tõttu ära kahtlustuses alaealise kallutamises narkootiliste ainete tarvitamisele (KarS § 187). Seega käesolevas menetluses ei ole R. Kristersonile esitatud süüdistust, mis seonduks narkootiliste, psühhotroopsete või muude uimastava toimega ainete käitlemisega mingilgi viisil. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ning määruskaebusega, leiab ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, et R. Kristersoni vahistamise asendamata jätmine elektroonilise valvega on seaduslik ja põhjendatud ning kaevatava kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus.

9. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda karistusseadustiku § 751 lõikes 1 sätestatud elektroonilisele valvele. Osutatud sätte sõnastusest tulenevalt on vahistamise asendamisel elektroonilise valvega lahendamisel antud kohtule otsustamisruum; seejuures väärib märkimist, et KrMS § 1371 ei sätesta konkreetseid materiaalseid eeldusi, millest kohus peaks asendamise või asendamata jätmise puhul juhinduma. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on esimese kohtuastme otsustus jätta vahistamine elektroonilise valve kohaldamisega asendamata täielikult motiveeritud.

10. Maakohus jättis R. Kristersoni taotluse vahistamise asendamiseks rahuldamata, arvestades eeskätt süüdistatava varasemat elukäiku, s.o karistusandmeid. Väärib meeldetuletamist, et peaasjalikult samadel asjaoludel on Tartu Ringkonnakohus 28.03.2014 määrusega jätnud muutmata Tartu Maakohtu 05.03.2014 määruse – mõlemad nimetatud määrused on jõustunud –, millega anti luba vahistada R. Kristerson üle kuue kuu. Nii märkis kohus, et R. Kristerson on varasemalt kriminaalkorras karistatud kümme korda eriliigiliste kuritegude eest, viimasel ajal enamasti narkokuritegude toimepanemise eest (enne seda peamiselt varavastaste kuritegude sooritamise eest). Ka väärteokorras on teda valdavalt karistatud narkootiliste ainetega seotud rikkumiste eest. Lisaks jätkas isik 2012-2013 kriminaalhooldusel olles narkootiliste ainete tarvitamist. Tähelepanu tuleb pöörata ka kahtlustuse sisule: nimelt, R. Kristerson võib olla pika ajavahemiku jooksul toime pannud väga raskeid inimkaubandusega seotud ja alaealise vastu suunatud kuritegusid; kusjuures nende kuritegude toimepanemine jääb suuresti perioodi, kus süüdistatav oli kriminaalhooldusel. Neil asjaoludel, eriti arvestades R. Kristersoni varasemat kriminaalset eluviisi ning seda, et kõik varasemad katsed (mõistetud karistused ja kriminaalhooldus) pöörata süüdistatav õiguskuulekale teele on täielikult luhtunud, tuleb järeldada, et süüdistatava puhul on olemas tugev negatiivne tulevikuprognoos.

11. Kriminaalkolleegium leiab, et elektrooniline valve võib küll mõningal määral raskendada

R. Kristersonil uute kuritegude toimepanemist, kuid suure tõenäosusega ei hoia neid ära. Elektrooniline valve võimaldab jälgida vaid isiku liikumist, mitte aga tema muid tegusid. Samaselt maakohtuga puudub ka ringkonnakohtul süüdistatavat iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et elektrooniline valve paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.

12. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

13. Kaitsja esitas seoses määruskaebuse esitamisega ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 108 euro suuruses summas (sh käibemaks 18 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra punktidest 2 ja 23 rahuldada. Märgitud kaitsjatasu tuleb arvata menetluskulude hulka.

Aarne Sarjas Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus