Legislator Case Law & Legislation
1-13-3721/39 AI generated

1-13-3721/39 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-13-3721/39
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla esitas 30.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava suhtes D.B karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 3 kuulist vangistust Harju Maakohtu 12.07.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 09.05.2013 seisuga 10 kuu ja 24 päevase vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust.

Legislator headnote

AI generated

1-13-3721/39 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 3 kuulist vangistust Harju Maakohtu 12.07.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 09.05.2013 seisuga 10 kuu ja 24 päevase vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust.

Keywords

AI generated
monitoring period dismissal during probation attorney disciplinary measures professional career monitoring of bank accounts periodic review of detention
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr.1-13-3721

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

08.mail 2014

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-3721 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu Inga Kaljus , tõlk Prokurör Sigrid Nurm Asja läbivaatamise kuupäev 08.05.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid suhtes D.B karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu D B . , isikukood , viibib Viru Vanglas XXX RESOLUTSIOON

Kohus j

uhindudes KarS § 87¹ ja KrMS § 426¹, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta D B suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata .

.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 30.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava suhtes D.B karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

D.B on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS § 331 järgi

Harju Maakohtu 09.05.2013

ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 3 kuulist vangistust Harju Maakohtu 12.07.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 09.05.2013 seisuga 10 kuu ja 24 päevase vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 24 päeva vangistust.

Karistuse kandmise . algus 09.05.2013 03.07.2014 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses D. kinnipeetaval B kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub elama aadressile xxx, mille omanik ta on. Nimetatud korteris ei ela käesoleval ajal hetkel keegi. Kinnipeetav plaanib vabanemisjärgselt elama asuda koos elukaaslasega, samuti on väljendanud soovi alustada uut elu väljaspool Eestit.

Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud programmides Eluviisitreening, EQUIP ja läbinud riigikeeleõppe B1 taseme. Ajavahemikel töötanud 04.03.2011-03.09.2012, 26.09.-16.12.2013 on vangla majandustöödel abitöölisena ning alates 18.01.2014 töötab vangla majandustöödel koristajana. Isik paikneb alates 17.12.2013 avavanglaosakonnas. Isik omab 8-klassiharidust. Enne vangistust oli püsiva tööhõiveta, töökohad olid mitteametlikud. Erialane väljaõpe puudub, konkreetseid tööoskusi ei ole välja kujunenud. Kinnipeetav omab positiivset suhtumist töösse, mõistab töötamise vajalikkust ). Vabanedes D.B kindel töökoht puudub, samas on .

kinnipeetava väitel võimalus tal vabanemisjärgselt saada töö tuttavate abil. Lisaks on kinnipeetavat valmis materiaalselt toetama sugulane xx xx. K- raha andmetel D.B

puuduvad rahalised kohustused. Uue kuriteo risk väljendub selles, et omamata töökohta võib toime panna uue kuriteo rahalise kasu saamise eesmärgil. Alkoholi osas sõltuvusdiagnoosi ei ole määratletud, lähtudes vangla meditsiiniosakonna andmetest. Varasemalt on isik alkoholi kuritarvitanud, arvestades alkoholijoobes toimepandud kuritegusid. D.B sõnul enne vangistust tarvitas alkoholi harva ja väikestes kogustes. Uue kuriteo risk tuleneb sellest, et õigusrikkumised on ajendatud alkoholi kuritarvitamisest. Vangla meditsiiniosakonna poolt sõltuvusdiagnoosi ei ole narkootiliste ainete osas tuvastatud. Varasemalt on D.B tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Vanglas tarvitas (2012, juuli) fentanüüli ja metadooni (2012, september, oktoober), mille eest on määratud ka praegune vanglakaristus.

Varasemalt on kinnipeetav korduvalt väljendanud agressiivset käitumist läbi sooritatud kuritegude, mis on seotud vägivalla kasutamisega. Kinnipeetav põhjendab vägivaldset käitumist enesekaitse aspektiga. Vangistuses on kinnipeetav läbinud programmi EQUIP, mille raames tegeletakse käitumises ja mõtlemises esinevate puudustega ja nende korrigeerimisega.

Varasemalt on D.B rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, pannes toime uue kuriteo käitumiskontrolli nõuete ajal. Antud juhul ei ole kinnipeetav motiveeritud vabanema karistusjärgse käitumiskontrolli alla. Kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, mida väljendub asjaolu, et omab realistlikke ja saavutatavaid eesmärke vanglast vabanemise järgselt. Viru Vangla toetab D.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt soovib kinnipeetav vabaneda aadressile xxx. Kodukülastus antud aadressile toimus eelmise vanglapäringu koostamise käigus (07.11.2013.a). Telefonivestlusest kinnipeetava sugulase xx xx selgus, et eluaseme tingimused on samad. Tegemist on 1 toa Kinnistusregistri – lise ühiselamu tüüpi korteriga.

andmetel on korteri omanik D.B. D.B plaanib asuda tööle . Äriregistri

xxx

andmetel antud firma on kustutatud 19.02.2014.a. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud saada xxx juhatuse liikme xx xx. Samuti xx xx on valmis esialgselt kinnipeetavat ühendust OÜ materiaalselt toetama.

D.B

on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibib korduvalt

kinnipidamisasutuses. Käesolevat karistust kannab KarS § 118 p 1 ja KarS § 121 järgi.

Vangistuse ajal 2013 a. on teda karistatu toime pandud d KarS § 331 alusel. Varasemalt

kuritegude hulka kuuluvad vargu

sed. D.B oli 1 korral käitumiskontrollil. Tuginedes käitumiskontrolli toimiku – le nr 79597 (2008.a 2009.a) selgus, et katseaja 8 kuul pani ta uue kuriteo toime. Kinnipeetavat on 5 korra NPALS ja 2 korral

l karistatud väärteomenetlusega

Alkoholiseaduse alusel. Seega saab da, et ta omab probleeme järelda sõltuvusainete tarvitamisega. Seda kinnitas ka tema sugulane xx xx. Rahvastikuregistri andmetel kehtib D.B isikuttõendav dokument kuni 29.10.2018.a.

Prokurör arvestades isiku käitumist vanglast, milles oli päris palju positiivset ja tema avaldas, et

kindlat soovi otsida töökoha ja asuda elama , ei ole karistusjärgse kontrolli kohaldamine xxx põhjendatud.

D.B avaldas, et ta ei ole kriminaalhooldusest huvitatud. Ta sooviks minna xxx, kus elab tema elukaaslane. Eestis ei ole tal kedagi, korter seisab ja seda hooldab sugulane.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et D.B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole põhjendatud.

KrMS § 426¹ teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku § s 87¹ sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid -

ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

KarS § 87¹ lg 1 kohaselt võib isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist kohus kohaldada

käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 87¹ lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos,

11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Harju Maakohtu 09.05.2013 kohtuotsusega (nr 1-13-3721) tunnistati D.B süüdi KarS §

331 järgi ning teda karistati KarS § 65 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 1 kuu 24 päevase vangistusega. Seega kannab

gistust pikkusega 1 aasta 1 kuu 24 D.B käesoleval ajal van

päeva Mõistetud karistuse kandmiselt peaks süüdimõistetu pärast . Karistuse algus 09.05.2013.

karistuse täielikku ärakandmi Seega ei esine D.B puhul KarS § st vabanema 03.07.2014.

87¹ s 1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise alus lg 1 pt.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu D.B suhtes karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ / Kohtunik Inna Kirsipuu