1-13-5758/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-5758

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

6. mai 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-5758 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Prokuröri abi Jane Pajus (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu U. tingimisi enne tähtaja lõppemist G vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu U. G elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx või xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood:

XXX garanteeritud puudub ; töökoht (vabanemisel) Kohtuistungi toimumise aeg 30.04.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta U. temale Tartu Maakohtu 26.06.2013. a otsusega kriminaalasjas nr G

1-13-5758 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu . a otsusega on .

U G Võru kohtumaja 20.06.2013 süüdi tunnistatud

KarS

8 kuud vangistust. KarS

§ 424 järgi ja mõistetud karistuseks § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 07.09.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistus . a e

ärakandmata võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud osa, s.o 8 kuud vangistust, vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 05.08.2013. a 05.12.2014. a. ja lõppeb

Vangl toetab . htaegselt karistuse kandmisest. a U G vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha .

U G rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht

a. Prokuratuur ei toeta U. tingimisi enne tähtaega vabastamist. G

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu . sel tas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi gi U G ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning prokuröri seisukoha kuulanud ära ga

U G . , leiab, et .

U G tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.

2. U G .

tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise kannab käesoleval ajal karistust eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, U G .

kuid mitte vähem kui 6 kuud. Seega esinevad formaalsed alused U G . tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

U G U G . on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kohtuistungil selgitas . , et

käesolev vangistus on sõiduki joobes juhtimise tal neljas. . kannab karistust mootor U G

eest. Kuna U. juhtis mootorsõidukit ajal, kui talle oli määratud katseaeg, suurendati G U. le mõistetud karistust varasema, kuid ärakandmata karistuse võrra. Tartu Maakohtu G-

07.09.2011. a otsusega mõisteti U. süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistuseks G

mõisteti tingimisi vangistus. Lisaks nimetatud kuritegudele on . varasemalt U G

samalaadsete kuritegude toimepanemises (s.o mootorsõiduki joobes juhtimine ja karistuse täitmisest kõrvalehoidumine) ja karistuseks mõistetud eriliigilisi karistusi, sh asendatud vangistust üldkasuliku tööga, mõistetud nn šokivangistust jne. Olenemata . -le U G

varasemalt mõistetud karistustele, on ta jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. See annab alust karistused avaldanud mingisugust arvata, et U. le ei ole eelnevalt mõistetud G- mõju. Seda kohtu veendumust kinnitavad ka U. selgitused kohtuistungil, mille kohaselt G arvab ta, et vanglas oldud aeg on maha visatud aeg.

Arvestades . U G G poolt toimepandud kuritegusid, on ilmne, et U. põhiliseks

riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarvitamine. . selgitas istungil, U G

et kui ta kaineks sai, siis ei tarvitanud ta alkoholi kui aga kuskil pool aastat või rohkemgi, tarvitama hakkas, siis jõi keskeltläbi 2 nädalat järjest. Selliselt on U.G tarvitanud alkoholi juba 15 aastat. . tunnistab, et tal on alkoholi tarvitamisega probleeme. Samuti on U G

U G . selgitanud, et ta on varasemalt ud sellega ka , lastes teha püüdn võidelda

alkoholivastased süstid ja võtnud tablette. Ettevõetud tegevused on küll mõju avaldanud tema alkoholi tarvitamisele, kuid tal on alati tekkinud liigne enesekindlus enne uu ide tegemise te süst aega. . on taas alkoholi tarvitanud. ja U G Alkoholiprobleem on U. väga sügav G

sellest vabanemine on pikaaegne ning protsess. . puhul on U G pidevat kõrvalist abi vajav

alkoholi tarvitamisel ja kuritegude toimepanemisel r seos ning kuna eelnevad karistused väga suu ei ole . suhtumist muutnud, on oht uute kuritegude toimepanemiseks suur. U G

Vangistuses viibides on U. läbinud vestlused sotsiaalprogrammi Eluviisitreening G

läbimiseks, osalenud tööhõives ning vabanemiseelsel nõustamisel. Alkoholiprobleemiga tegelemist peab . vajalikuks. Kohus peab positiivseks, et . tunnistab U G U G probleemi ja peab oluliseks psühhiaatri poole pöördumist. Samas peab kohus oluliseks, et U.G sellel korral läbiks vangistuses kindlasti sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. .

U G on varasemalt alustanud selle läbimist, kuid see on jäänud pooleli. Samas on U. puhul G

äärmiselt oluline alkoholi tarvitamisega seonduvate probleemide teadvustamine ja

tagasilangusega seotud olukordade hindamine, millele aitab suuresti kaasa just nimetatud programmi läbimine. Negatiivseks peab kohus . -le vangistuse ajal m . U G õistetud distsiplinaarkaristust

Vabanemise korral on U. võimalik elama asuda oma ema ja tema elukaaslase juurde G

maakoju või linnas asuvasse korterisse. Lähedased on nõus U. vabanemise korral G

teotama juhul, kui U. näitab üles soovi seadusekuulekalt elada. G U G . on enne

vangistust töötanud nii ametlikult kui mitteametlikult, omab keskeriharidust, õppinud mitut eriala. Vabanemisel puudub .

. on 60% U G U G garanteeritud töökoht.

töövõimetu. Samas on U. avaldanud kohtuistungil, et tal on tuttavaid, kes tegelevad G

kinnisvara ostuohtu hinnangul on .

U G müügiga ja kelle juurde ta tööle saaks. K selgitused töölesaamise osas positiivsed, kuid nimetatud üldised selgitused ei veena kohut, et

U. ka reaalselt töökoha saamise võimalus tagatud oleks. G Kohtu arvates on oluline, et

U. omaks võimaluse korra G l iseseisvat sissetulekut. . ema on 80% U G töövõimetu ja tema elukaaslane tegeleb juhutöödega. Kuigi U. ema ja tema elukaaslane G

on andnud lubaduse . vabanemise korral toetada, saab see kohtu arvates olla siiski U G lühiajaline, arvestades nende sissetulekuid.

4. Kohus on seisukohal, et .

U G tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Kohtu hinnangul ei võimalda U. tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema varasem G elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja . isik. Kohtu arvates ei ole . U G U G karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegne vabastamine kooskõlas karistuse eesmärkidega, sh õiguskorra kaitsmise huvidega. U. tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda G .

Raina Pärn Kohtunik