1-12-12424/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-12-12424

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06 mai 2014.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 28. .2014.a) Kriminaalasja number 1-12-12424 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekr

etär Viivi Kalme Prokurör Ruti Kilg (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu M.S

isikukood XXX; asukoht: Tartu Vangla; elukoht vabanemisel: Rxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON

Jätta M.S Tartu Maakohtu 28.12.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12- 12424 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse nõuda M.S-ilt (M.S; isikukood XXX; asub Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) riigituludesse

kaitsetasu 241 (kakssada nelikümmend üks) eurot 44 senti vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt os Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi utatud õigusabi eest.

arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank), arvelduskontole nr EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaal) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kõikidel juhtudel viitenumber 2800049874.

Saata kohtumäärus teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

2 (3)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

M.S on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.12.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-12424 KarS § 120 järgi ja karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust ning KarS § 203 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes karistuseks kuritegude kogumi eest

3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristuse algust alates 25.07.2012.a, s.o tema kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohtuotsus on jõustunud 14.01.2013.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 25.07.2012.a ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 tulenev 25.10.2015.a. võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks peale poole karistusaja ärakandmist avanes 12.03.2014.a.

Tartu Vangla edastas 12.03.2014.a vangistusseaduse alusel kohtule kinnipeetava kohta § 76 lg 1 koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta M.S-i vabastamist enne tähtaega. Tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ja kannab kuuendat reaalset vangistust. Kuritegude ühiseks toimepanemise tunnuseks on olnud alkoholi kuritarvitamine, kuriteod on muutunud raskemaks, lisandunud on isikuvastase kuriteo toimepanek. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Varasem kriminaalhooldus ei ole M.S-i puhul olnud tulemuslik ega takistanud kuritegude toimepanemist.

M.S avaldas kohtuistungil, et Ta soovib on käimasoleva vangistuse ajal muutunud.

vabanemisel asuda elama xxxxxxx külla, mis on rehabilitatsioonikeskus, vastav nõusolek on tal olemas. Vangistuse ajal on ta läbinud erinevaid programme ja see karistus on pannud teda mõistma, et alkohol on olnud oluliseks tõukeks kuritegude toimepanemisel. Käesolevalt on ta ennast kokku võtnud, loobunud ka suitsetamisest. ülast lahkumise järel on võima xxxxxxxxx lus asuda elama

xxxxxx valda, kust loodab saada sotsiaalkorteri. Esialgseks sissetulekuks on töövõimetuspension, kuid loodab uuesti ka tööle asuda.

Kaitsja toetas M.S-i taotlust ja leidis, et alused isiku vabastamiseks enne tähtaega on täidetud. M.S-i käitumine olnud vangistuse ajal suhteliselt positiivne. Ta tunnistab, et on probleemid alkoholiga ja on oluline, et M.S on võimalik asuda rehabilitatsioonikeskusse, kust on võimalik saada alkoholi probleemile abi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § kohaselt võib kohus toimepanemises süüdimõistetud isiku

76 lg 1 p teise astme kuriteo

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. M.S

3 (3) on temale mõistetud karistusajast ära üle poole mõistetud karistusajast, mis on ühtlasi ka üle kandnud kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

M.S on kriminaalkorras karistatud 6-ndat korda üle 10 korra, hetkel kannab ta

vangistust. Teda on aastate jooksul karistatud erinevate karistusliikidega, ta on olnud ka tingimisi karistuse kandmisest vabastatud, kuid M.S on jätkanud järjekindlalt uute kuritegude toimepanemist. Kuriteod on muutunud raskemaks, lisandunud on isikuvastased kuriteod. Varasemad katseajad ei ole olnud tulemuslikud ega hoidnud ära uusi õiguserikkumisi. Positiivne on, et vangistuse ajal on M.S taaskord osalenud erinevates programmides, kuid ta enda kinnitusel on ta läbinud programme ka varasemate karistuste ajal ning vabanedes jätkanud väljakujunenud käitumismustrit – asunud uuesti tarvitama alkoholi ja pannud toime uued kuriteod.

M.S-i käitumine vangistuses ei kinnita kinnipeetava muutusi, pigem mõjuvad paljasõnalisena – , s.h ühel korral teda on vangistuse ajal kahel korral distsiplinaarkorras karistatud määratud karistuseks kartser. Isik peaks enesele teadvustama, kui oluline on kehtestatud reeglitest kinnipidamine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa nende rikkumine. Kui isik ei suuda range kontrolli tingimustes kehtestatud reegleid täita, siis puudub veendumus, et ta suudaks seda teha vabaduses olles.

Kohus nõustub, et külla elama asumine võiks toetada M.S xxxxxxxxxxxx alkoholisõltuvusega tegelemisel ning sellest tulenevaid riske maandada, kuid see võimalus on tal ka peale karistusaja lõppu vangistusest vabanemisel. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et M.S-i vangistusest enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

Menetluskulud

M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.04.2014.a osa vandeadvokaat Rainer Objartel. Kaitsja kohtuistungist määratud korras

esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga 241,44 eurot.

Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks taotletud summa.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §

-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse krimina KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud almenetluses. süüdimõistetu. Seega tuleb M.S-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3 RÕS § st 22 lg 1 ning KrMS § , - -dest

175 lg 1 p 4, § 180 lg 1 ja § 189 lg 2.

Kohtunik