1-12-11427/71 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-11427

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

8. mai 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-11427 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Prokurör Liane Peets Kriminaalasi

Süüdimõistetu suhtes karistusjärgse K.

B käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu K. B

isikukood: elukoht (vabanemisel): puudub ; XXX Kohtuistungi toimumise aeg

11.04.2014. a ja 05.05.2014. a (kaugkohtuistung ) id

RESOLUTSIOON

Jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata K. suhtes B .

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 11.03.2013. a otsusega on K.

199 lg 2 p 7, B

süüdi tunnistatud KarS §

8, 9 karistuseks 2 aastat vangistust. järgi ning mõistetud KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust alates K. kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.06.2012.a. B

Kinnipeetava karistusaeg algas 14.06.2012. a 14.06.2014. a. ja lõppeb

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid K.

B suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu l jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll K. palus kohtu B kohaldamata.

Prokurör palus jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata K.

, kuna B

K. ei ole Eestis elukohta. B

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ning K. ja ga B kuulanud ära

prokuröri suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine , leiab, et K.

B põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et K. suhtes esinevad formaalsed alused B karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

KarS § 871

lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku

kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies -

ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1-aastase vangistusega.

K. on Harju Maakohtu 11.03.2013. a otsusega KarS

199 lg 2 p 7, B mõistetud süüdi §

8, 9 järgi mõistetud süüdi ja karistuseks

2 aastat vangistust. Varasemalt on K. B

tunnistatud Harju Maakohtu 04.05.2011

. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 266 lg 2 p alusel ja karistatud 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega.

Eeltoodust tulenevalt on K.

B suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - arvestades kuriteo toimepanemise

asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

K. on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. B

Käesolevat karistust kannab K. varavastaste kuritegude toimepanemise eest. B

Kuriteod on K. toime pann l. Kuritegude B ud majandusliku kasu saamise eesmärgi

toimepanemist soodustavaks teguriks on olnud peamiselt , aga majanduslikud sõltuvusprobleemid vajadused. K. narkosõltuvust ei tunnista, kuid on kohtuistungil öelnud, et tarvitas iga B päev fentanüüli aastaid, esimest korda tarvitas 1998. a. K. ravi saanud ei ole, vanglas B pakutavatest programmidest on keeldunud.

K.

kinnipidamiskohas kehtivat B käitumine karistuse kandmise ajal ei ole olnud õiguskorda järgiv. K. on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Positiivseks peab kohus B

asjaolu, et K. on karistuse kandmise ajal B osalenud tööhõives ning tegelenud

riigikeele õppega. sõltuvusteemasid käsitlevas Samas ei ole K. soovinud osaleda B

tugigrupis ning on katkestanud riigikeele õppe tasemel A2. K. on selgitanud, et ta B

täielikult keeldub sotsiaalprogrammides osalemisest, kuna tal on teine eesmärk – pärast vabanemist hakata tööle. Kohus tunnustab K. eesmärki omale vabanemisjärgselt töö B

leida ja alustada õiguskuulekat elu. Siiski peab kohus oluliseks, et K. mõtleks enda B

jaoks konkreetsed eesmärgid läbi ja läheneks neile realistlikult. detailselt

Ametlikult ei ole on tal pooleli. K.

B

K. töötanud, haridustee jäänud B on

enda sõnul töötanud Tallinna laevaremonditehases pärast vabanemist 16.03.2012. a. T öötas a t

kuu aega, kuna sai trauma ja pidi haiglasse minema. Enne seda ei ole K. töötanud. B

K. on küll vangistuses töötanud, kuid 19.12.2013. a on loobunud töötamis B est.

Arvestades, et K.

B on küllaltki väheste töökogemustega, on tema konkureerimisvõime tööturul madal ning see võib anda tagasilööke ja viia teda tagasi kuritegelikule teele.

K.

B sõnul soovib ta karistuse ärakandmise järel lahkuda Eestist ning asuda tööle

Norras . Samas ei ole kalatööstuses

K. kindlat visiooni, kuhu kalatööstusesse saab ta B

minna ja milliseid oskuseid tal töötamiseks vaja oleks ning millist töötasu ta saama hakkaks.

K. teadmine võimalusest Norrast töötada, piirdub ajalehes nähtud kuulutusega B ,

millele ta reageerinud ei ole (ei ole kellegagi ühendust võtnud jne). Samuti ei ole kohtu hinnangul realistikud K. Norra vabanemisfondi kogutud raha eest, B kavatsused sõita milleks on peaaegu 100 eurot. K. arvates on kogutud raha piisav, et selle eest Norra B sõita.

Vabanemise korral puudub K. Eestis kindel elukoht. Kriminaalhooldaja ettekande B

kohaselt toetasid enne vangistust K.

tema B surnud sõbra

vanem xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ad

ei toeta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx K.

karistusjärgset B

käitumiskontrollile allutamist ning ei saa K. enda juurde elama võtta. B Ka

varasemalt, s.o K. tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel, on B

kriminaalhooldaja välja selgitanud, et K.

ei saa elama minna B

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxjuurde. Enne karistuse kandmisele asumist elas

K. xxxx xxxxxxxxx. K. selgituste kohaselt oli tegemist B B tänaval üürikorteriga, kuhu ta enam minna ei saa, kuna korteri perenaine ei oleks tõenäoliselt nõus seoses korteris tehtud läbiotsimisega, kui K. kinni peeti. Harju Maakohtu 11. B 03.2013. a

otsusest nähtuvalt on K. elukohaks märgitud B xxxxxxxxxxxxxxxxx. K.

B

on selgitanud, et nimetatud korteris elas ta koos vanematega, kuid alates aastast 2005 elavad selles korteris teised inimesed. K. on korduvalt taotlenud Tallinna Linnavalitsuselt B

elamispinna saamist. Kohus tegi . Sellest selgus, et Tallinna Linnavalitsusele järelpärimise sotsiaalruume K. -le pakkuda ei saa, kuna nende andmetel ei kuulu K.

B B

sotsiaalsetel põhjustel abivajajate hulka. Munitsiplaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmist saab otsustada pärast K. vabanemist kinnipidamiskohast. B

Eeltoodust tulenevalt puudub K. vabanemise korral kindel elukoht. Kuna B

kriminaalhoolduse teostamine eeldab kindla ja konkreetse elukoha olemasolu (kasvõi ajutise) ning K. ei ole elukohta ja menetluse käigus ei ole õnnestunud välja selgitada kohti, B

kuhu K. oleks võimalik pärast vabanemist elama minna, ei ole karistusjärgse B

käitumiskontrolli kohaldamine K. suhtes võimalik. B Kuigi kohus ei pea reaalseks

K. võimalust asuda tööle Norras kohe peale vabanemist, ei ole kohtul võimalikke B

elukohti, milles elamist kohustuseks. Sellest tule määrata K. le nevalt tuleb jätta B- karistusjärgne käitumiskontroll K. suhtes kohaldamata. B

Raina Pärn Kohtunik