2-13-38179/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-38179

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

8.mai 2014. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-38179

Tsiviilasi

Elina Visk hagi KÜ XXX vastu 110 euro nõudes

Tsiviilasja hind

110 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Elina Visk (isikukood: 46701252714, elukoht: XXX)

hageja esindaja Eve Kallas (isikukood: 47907302734,

elukoht: XXX)

kostja KÜ XXX (registrikood: 80149162, asukoht: XXX ,

Lohkva küla, 51013 Luunja vald)

kostja esindaja Grete Lüüs isikukood: 48703292712; e-post:

XXX)

Kohtuistungi toimumise

aeg

21. aprill 2014. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Elina Visk hagi KÜ XXX vastu.

2. Välja mõista KÜ-lt XXX Elina Visk kasuks 110 (ükssada kümme) eurot.

3. Jätta menetluskulud KÜ XXX kanda.

4. Välja mõista KÜ-lt XXX Elina Visk kasuks riigilõiv 60 (kuuskümmend) eurot ning

õigusabikulud 150 (ükssada viiskümmend) eurot.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel

on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.08.2013 esitas Elina Visk (hageja) kohtusse hagi (tl 2-6), paludes, et kohus mõistaks KÜ-lt

XXX (kostja) hageja kasuks välja korteri reoveeuputuse järgse koristamise kulud 110 eurot.

2(4)

Hagiavalduse kohaselt tekkis 24.03.2013 korteris järjekordne ummistus ning vesi ujutas korteri

põrandad üle. Hageja tellis koristusteenuse ning saatis arve korteriühistu juhatusele. Ühistu

vastas 06.04.2013, et ei ole puhastusteenust tellinud. Hageja maksis ise koristuse eest 110 eurot.

Sellega seoses palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise summas 110 eurot.

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 26.03.2013 reoveeuputuse järgse

koristuse arve summas 110 eurot (tl 12), korteriühistu 06.04.2013 vastuse (tl 13) ning 110 euro

tasumise kviitungi (tl 14).

2. 07.11.2013 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 19-23), milles vaidleb nõudele vastu.

Hageja ei ole tõendanud, kas ja millal on reoveeuputus toimunud ning et kostja vastutab selle

eest. Kostja vastutab nende tehnovõrkude või –süsteemide eest, mis on korteriomanike

kaasomandis ning mille ühiseks majandamiseks on korteriühistu loodud. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja on veeuputuse põhjustanud või jätnud midagi tegemata selle ärahoidmiseks.

Arve on väljastanud ettevõte Advert OÜ, mis kuulub hagejale ja Urmas Viskile. OÜ peamine

tegevusala on raamatupidamine ja maksualane nõustamine. Võib järeldada, et esitatud arve on

fiktiivne. Arvel on märgitud „reoveeuputuse järgne koristus XXX -2, 24.03.2012“. Tasumist

tõendavast dokumendist ei nähtu, millise kauba või teenuse eest tasutakse. Hageja ise ei ela

korteris XXX -2. Seega nad ei taga oma omandi säilitamist ja korrashoidu, millest tulenevalt on

ka ise VÕS § 139 kohaselt endale kahju tekitamises süüdi ning vastutavad selle eest.

3. Hageja esitas 21.11.2013 kirjaliku vastuse (tl 43-46), mille kohaselt hageja tegi koheselt

ummistusest teada saades väljakutse XXX haldava ettevõtte OÜ Ropka Elamu avariinumbrile.

Hageja on lisanud seda tõendava väljavõtte (tl 51-52). Äriregistris on kirjas põhiline tegevusala,

kõrvalalad esitatakse majandusaasta aruande esitamisel. Koristusteenuse arvel oli ekslikult

märgitud aasta 2012, õige on 2013. Ükski seadus ei nõua oma omandi hooldamiseks seal elamist.

28.11.2013 esitas hageja kohtule 24.03.2013 ummistuse tõendamiseks ummistust likvideerinud

ettevõtja (FIE Raivo Kägo) kinnituse, mille kohaselt ta käis ummistust likvideerimas ning esitas

ühistule ka arve ning et temale tegi väljakutse OÜ Ropka Elamu (tl 62). OÜ-le Ropka Elamu on

ummistuse likvideerimise eest koostatud arve summas 45 eurot (tl 63). Ettevõtja on käinud ka

varasemalt majas ummistusi likvideerimas ning sellest ka ühistu esimeest teavitanud. Ettevõtja

väitel on tegu ehitusliku veaga. Ummistus oli püstakutorudes, seega ei olnud korteriomanikul

kuidagi võimalik seda ära hoida.

4. Kostja esitas 23.12.2013 kirjaliku vastuse (tl 72-75), mille kohaselt on hageja tõendid

vastuolulised ega tõenda kahju tekkimist. Veeuputuse toimumine ei ole hageja poolt tõendatud.

Tekkinud on olukord, kus hageja nõue tugineb pelgalt arvel, millest ei saa tuletada kahju

tekkimist hagejale. Püstakus ummistuse olemasolu ei tähenda ilmtingimata uputust hageja

korteris. Hageja on väitnud, et tegemist on ehitusliku veaga, seega see väljub korteriühistu võimu

piiridest. Korteriühistu ei saa pidevalt järgida püstakute olukorda, et avariisid ära hoida. Ka

kaasomanikud peavad tagama kaasomandi eseme säilimise. Väidetavat puhastusteenust osutanud

firma kuulub hagejale ning tema abikaasale, firma tegevusala ei ole seotud puhastusteenuse

osutamisega. Tegemist on fiktiivse arvega, see ei kajasta tegelikkuses osutatud teenust või selle

eest samasugustel asjaoludel tasutavat tasu.

5. Hageja 20.01.2014 vastuse (tl 89-91) kohaselt ei oleks ta väljakutset teinud, kui reovesi tema

korterit uputama ei oleks hakanud. Seega on tõendatud, et püstakutorudes toimunud ummistuse

tagajärjel toimus fekaalvee uputus hageja korteris.

6. 21.04.2014 kohtuistungil andis hageja Elina Visk vande all ütlused, mille kohaselt helistas ta

pärast ummistuse tekkimist Ropka elamu avariitelefonile, Ropka elamu tuli 20 minutiga kohale

ja likvideeris ummistuse. Uputused on majas sagedased, probleeme on sellega juba

aastakümneid. Uputuse likvideerimiseks kulus 3-4 tundi, hilisemad probleemid võtsid rohkem

aega, kõik haises, see ei olnud tavaline kraanivesi. Torud on sügisel välja vahetatud. Kostja

esindaja Grete Lüüs on seisukohal, et hagi ning kahju ulatus on tõendamata.

3(4)

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

Käesoleva tsiviilasja hind on 110 eurot.

8. Kohus leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine

õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise

kahju tekkimise eest. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu,

millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju eest,

kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS §

132 lg 3 esimese lause kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks muu hulgas

korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Ka

Riigikohus on leidnud, et sellest tulenevalt on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks

ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide

korrashoidmine (nt Riigikohtu 11.05.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 18). Käesolevas

asjas ei ole vaidlust selles, et 24.03.2013 tekkis heitvee ummistus XXX korteriomanike

kaasomandis olevates püstakutorudes, taolisi ummistusi oli tekkinud ka varasemalt. Pooled on

nõustunud, et ummistuste tekkepõhjuseks on ehituslik viga, mis on majas eelmise aasta sügisel

toimunud remondi käigus likvideeritud. Tehnosüsteemide korrashoidmine on korteriühistu

seadusest tulenev kohustus, mida kostja on käesoleval juhul rikkunud.

Kohus leiab, et hageja vande alla antud ütlustega on tõendatud, et ummistuse tagajärjel toimus

hageja korteris reoveeuputus. Hageja helistas maja hooldusfirmale OÜ Ropka Elamu-le.

Tõendatud on ummistuse likvideerimine FIE Raivo Kägo poolt (tl. 62-63). Tulenevalt VÕS §

132 lg-st 3 on hagejal õigus nõuda mõistlike puhastuskulude hüvitamist. Mõistlike kulude

hüvitamist saab nõuda ka juhul kui kulusid reaalselt kantud ei ole, need kuuluksid hüvitamisele

ka juhul kui esitatud arve on fiktiivne. Hageja on palunud kostjalt välja mõista reoveeuputuse

järgse koristuse kulud summas 110 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist asjaolusid arvestades

mõistlike puhastuskuludega. Asjaolu, et hageja ise korteris ei ela, ei anna alust hüvitist VÕS §

139 lg 1 alusel vähendada.

10. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

11. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

rahuldas hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Käesoleva hagi hinnaks on 110 eurot, millelt hageja on RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel tasunud

riigilõivu summas 60 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 mõistab kohus lepingulise esindaja

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosaliselt sissenõudmise piirmääraks vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määruse

nr 137 § 1 lg-le 1 tsiviilasjas hagihinnaga 110 eurot on 320 eurot. Mõeldud on kulusid läbi

kõigi kohtuastmete. Kohtu hinnangul on arvestades hagi hinda ning vaidluse keerukust

põhjendatud kostjalt välja mõista õigusabikulu 150 eurot.

4(4)

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik