Legislator Case Law & Legislation
2-13-38757/17 AI generated

2-13-38757/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-13-38757/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XXX, XXX, XXX, jt. hagi OÜ XXXvastu võla ja viiviste väljamõistmiseks rahuldada. Välja mõista OÜ-lt XXXvõlgnevus 5354,38 (viis tuhat kolmsada viiskümmend neli eurot ja 38

Legislator headnote

AI generated

2-13-38757/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: XXX, XXX, XXX, jt. hagi OÜ XXXvastu võla ja viiviste väljamõistmiseks rahuldada. Välja mõista OÜ-lt XXXvõlgnevus 5354,38 (viis tuhat kolmsada viiskümmend neli eurot ja 38

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. mai 2014 Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-38757

Tsiviilasi

XXX, XXX, XXX, jt. hagi OÜ XXXvastu võla ja viiviste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6 524.52 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja 1: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 2: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 3: XXX(isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 4: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 5: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 6: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 7: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 8: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 9: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 10: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 11: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 12: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 13: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 14: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 15: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 16: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 17: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 18: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 19: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 20: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 21: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 22: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 23: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 24: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 25: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 26: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 27: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 28: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 29: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 30: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 31: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 32: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 33: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 34: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 35: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 36: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 37: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 38: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 39: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 40: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 41: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 42: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 43: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 44: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 45: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 46: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 47: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 48: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 49: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 50: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 51: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 52: XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX)

Hageja 53: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 54: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 55: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 56: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 57: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 58: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 59: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 60: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 61: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 62: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 63: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 64: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 65: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 66: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 67: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 68: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 69: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 70: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 71: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 72: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 73: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 74: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 75: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 76: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 77: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 78: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 79: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 80: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 81: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 82: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 83: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 84: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 85: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 86: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 87: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 88: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 89: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 90: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 91: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 92: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 93: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 94: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 95: Aktsiaselts XXX(registrikood XXX, aadress XXX)

Hageja 96: XXX(isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 97: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 98: XXX (isikukood XXX, aadress XXX)

Hageja 99: Tallinna linn

Hagejate lepingulised esindajad: XXXOÜ, juhatuse liige Jaan X ja Merike X

Kostja: OÜ XXX(registrikood XXX, XXX) juhatuse liige XXX, lepinguline esindaja Janec X

Resolutsioon

1. XXX, XXX, XXX, jt. hagi OÜ XXXvastu võla ja viiviste väljamõistmiseks rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt XXXvõlgnevus 5354,38 (viis tuhat kolmsada viiskümmend neli eurot ja 38

senti), viivis 721,19 (seitsesada kakskümmend üks eurot ja 19 senti) ja alates 22.08.2013 viivis

põhivõlalt 5354,38 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XX X, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXOÜ, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX , XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, Aktsiaseltsi XXX, XXX, XXX, XXX ja

Tallinna linna kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud täies ulatuses OÜ XXXkanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti XXXOÜ ja kostja vahel 29.06.2011 XXX elamu haldamise ja

majandamise üleandmise-vastuvõtmise akt, mille järgi kohustus kostja tagastama XXXOÜ-le

XXX elamu kasutamata remondiraha 5354,38 eurot.

XXXOÜ esitas 28.03.2012 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

(tsiviilasi nr 2-12-12641). 18.06.2012 kohtumäärusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest ja

tagastas hagejale hagiavalduse koos kõigi lisadega, kuna endisele valitsejale ehk kostjale tasutud

kasutamata remondiraha tagasinõude õigus on korteriomanikel, mitte uuel valitsejal.

Seega on käesolevas tsiviilasjas hagejateks Tallinnas asuva elamu XXX korteriomanikud, kes on

volitanud XXXOÜ-d kui elamu XXX valitsejat kõigi korteriomanike nimel nõudma sisse ning

esitama kohtusse nõude kostja vastu kasutamata remondiraha 5354.38 euro saamiseks, lähtudes

29.06.2011 elamu XXX haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise aktist.

Tallinnas, XXX asuva elamu haldamisega tegeles perioodil 01.05.1995 kuni 30.11.2010 kostja.

Kuna elamus XXX ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud,

siis korraldas elamu haldamist kostja kui isik, kellele oli elamu haldamine üle antud õigusaktides

sätestatud korras ja kellele erastatud eluruumide omanikud kohustusid maksma majandamiskulusid

korteriomandiseaduse järgi, tulenevalt Eluruumide erastamise seaduses (EES) § 15 lg 1 sätestatust.

Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud,

kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid.

Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku

tagandada.

Kostja andis elamu XXX haldamise ja majandamise üle XXXOÜ-le poolte vahel sõlmitud

29.06.2011 elamu haldamise ja majandamise üleandmise - vastuvõtmise akti alusel.

Akti p 4 kohaselt on elamu XXX remondifondi jääk seisuga 28.02.2011 11718,93 eurot. Akti p

4.1. alusel tasaarveldati 11718,93 eurot korteriomanike üürivõlgnevusega 10.04.2011 seisuga

6364,55 eurot.

Seega jäi tasaarvestuse tulemusena allesjäänud summaks on 5354,38 eurot. Aktis p. 4.2 on aga

märgitud, et kasutamata ja tagastamisele kuuluv remondiraha seisuga 28.02.2011 on 5320,03 eurot,

mis tagastatakse vastavalt akti lisale 1. Nimetatud maksegraafiku alusel tuleb kostjal tasuda

XXXOÜ arveldusarvele elamu XXX remonttöödeks määratud ja remondiks tegelikult kulutatud

summade vahe – 5320,03 eurot üheksa kuu jooksul iga kuu 30.-ndaks kuupäevaks. Igakuiste

osamaksete suuruseks on 591,11 eurot. Esimese osamakse tasumise tähtaeg oli 30. juuli 2011.a.

Viimane osamakse tuli maksegraafiku kohaselt tasuda 30. märtsil 2012.a.

Kostja on jätnud kõik osamaksed põhjendamatult tasumata, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma

oma õiguste kaitseks kohtusse.

Hagejad nõuavad kostjalt 29.06.2011.a. maksegraafikus märgitud põhivõla 5320,03 euro tasumist

koos viivistega lähtudes VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast.

Samuti nõuavad hagejad kostjalt lisaks eeltoodule täiendavalt 34,35 euro väljamõistmist, kuna

arvutusvea tõttu on aktis p 4.2. alusel arvestatud tasaarvestamise tulemusena kostja poolt hagejale

tagastatavat remondiraha 34,35 eurot võrra vähem.

Seega nõuab hageja kostjalt tagastamisele kuuluvat remondifondi jääki 5354,38 eurot ja viiviseid

perioodil 31.07.2011 – 21.08.2013, kokku 721,19 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja hagi õigeks ei võta, palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hagejate kanda.

Vastuväidete kohaselt nõuavad hagejad kostjalt 5354,38 euro ja viiviste tasumist XXXOÜ ja

kostja vahel sõlmitud kokkuleppe alusel.

Kostja leiab, et tema ja XXXOÜ vahel sõlmitud kokkulepe ei anna hagejatele alust nõuda kostjalt

mistahes summasid. Kostja ja OÜ XXX vahel sõlmitud kokkuleppest ei nähtu, et XXXOÜ oleks

olnud kokkuleppe sõlmimisel XXX korteriomanike esindaja. Tallinna Linn ei ole andnud volitust

XXXOÜ-le

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltel ei ole vaidlust, et elamu XXX oli kostja halduses perioodil 01.05.1995 – 31.10.2010; et

elamu haldamise lõpetamisega alates 01.11.2010 lõpetas kostja elamu haldamise ja majandamise

ning elanike teenindamisega seotud lepingud; et 29.06.2011 sõlmis kostja XXXOÜ-ga elamu

XXX haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt kohustus kostja

tagastama XXXOÜ-le elamu XXX kasutamata remondiraha; et kostja remondiraha tagastanud ei

ole. Vaidlust ei ole ka põhivõla ja viivise arvutuskäigu ja suuruse üle.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas hagejad saavad esitada kostja vastu nõude XXXOÜ ja kostja vahel

sõlmitud elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti alusel.

Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 sätestab, et elamutes, kus ei ole korteriühistut

moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002.aasta

31.detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine

õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud

maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud

subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes

korteriomandiseaduses valitseja kohta sätestatut.

EES § 151 lg 5 kohaselt annab eluruumide erastamise kohustatud subjekt või avalikul konkursil

valitud juriidiline või füüsiline isik elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle

kolme kuu jooksul vastava avalduse saamisest, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise

üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

EES § 152 lg 3 kohaselt korraldab linna- või vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud haldaja

elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjektiga samadel alustel kuni haldamise

üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele.

Vabariigi Valitsuse 01.07.1993.a määrusega nr 198 on kinnistatud Eluruumide erastamise kord

(edaspidi Kord). Nimetatud Korra punkti 92 kohaselt annab eluruumide üleandmise kohustatud

subjekt (üleandja) kolme kuu jooksul pärast korteriühistult või ühise tegutsemise lepingu alusel

tegutsevatelt korteriomanikelt (vastuvõtja) avalduse laekumisest elamu haldamise ja majandamise

üle käesoleva Korra lisas 8 ettenähtud vormi kohase akti alusel korteriühistule või lepingu alusel

tegutsevate korteriomanike poolt volitatud isikule või elamu omanikule.

Nimetatud säte sätestab, et akti punktis 4 fikseeritakse üüri ja/või hooldustasu koosseisus elamu

remondiks ettenähtud vahendite laekumine alates 01.juulist 1994.a ja rahaliste vahendite tegelik

kasutamine elamu remondiks ja lepitakse kokku vahendite üleandmises kohustatud subjekti poolt

või kohustatud subjektile ning rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus.

Korra punkti 93 kohaselt loetakse elamu haldamine ja majandamine korteriühistule üleantuks akti

allakirjutamisel. Lahkarvamused akti sisu osas ei ole akti vormistamisest või allakirjutamisest

keeldumise aluseks.

Elamu XXX korteriomanike 13.09.2010 korduskoosoleku protokolliga on tõendatud, et hagejad

otsustasid anda majanõukogule volitused uue haldusfirma valimiseks. Majanõukogu 23.09.2010

koosoleku protokolliga on tõendatud, et majanõukogu liikmed ja osad korteriomanikud valisid

uueks haldusfirmaks XXXOÜ ja otsustasid lõpetada haldusteenuse kostjaga. XXXOÜ andis

14.09.2010 nõusoleku olema elamu XXX valitseja.

Elamu XXX korteriomanike 26.10.2010 erakorralise üldkoosoleku protokolliga, otsuse punkt 2,

on tõendatud, et sellel üldkoosolekul otsustasid hagejad häälteenamusega tagandada kostja elamu

valitseja ametikohalt KOS § 21 lg 1 p 4 rikkumise ja majanduskavade esitamata jätmise tõttu

31.10.2010.

Sama üldkoosoleku punktidest 3 ja 4 nähtuvalt otsustati valida uueks haldusfirmaks XXXOÜ,

sõlmida uus haldus- ja hooldusleping XXXOÜ-ga alates 01.11.2010 ning volitada XXXOÜ-d üle

võtma kostjalt elamu haldamise ja majandamise dokumendid 01.11.2010. Eeltooduga on

tõendatud, et XXXOÜ on hagejate valitsejaks alates 01.11.2010.

KOS § 21 lg 1 p 4 järgi on valitseja õigustatud ja kohustatud valitsema korteriomanike ühiseid

rahalisi vahendeid. KOS § 21 lg 2 p-s 1 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel

korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires

tehinguid.

Eelnevatest sätetest ja hagejate 26.10.2010 üldkoosoleku otsustest tulenevalt võis XXXOÜ teha

uue valitsejana korteriomanike nimel tehinguid sh sõlmida ka kostjaga elamu haldamise ja

majandamise üleandmise akt. Aktist nähtuvalt on see sõlmitud korteriomanike, mitte valitseja

huvides, sest puudutab elamu haldamisega ja korteriomanike teenindamisega seotud kulude

arvestust, lepingute lõpetamist ja remondiks kogutud vahendite tasaarvestamist ja tagastamist.

KOS § 21 lg 2 p 5 järgi on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade

puhul esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Järelikult

on XXXOÜ õigustatud elamu XXX korteriomanike nimel nõudma endiselt valitsejalt sisse

tagastamata kasutamata remondiraha ja esitama vastava nõude kohtusse kõigi korteriomanike

nimel, olles seejuures kõigi korteriomanike esindaja.

29.06.2011 üleandmise-vastuvõtmise akti alusel andis kostja XXX asuva elamu haldamise ja

majandamise üle OÜ-le XXX.

Akti p 4 alusel oli remondifondi jääk 11 718,93 eurot, mis tasaarvestati korteriomanike

võlgnevusega 6364,55 eurot akti p 4.1. alusel. Lähtudes akti p-st 4.2. pidi kostja tagastama seisuga

28.02.2011 korteriomanikele kuuluva remondiraha 5320,03 eurot.

P-st 4 nähtuvalt on tagastamisele kuuluva remondiraha arvestamisel tehtud arvutusviga hagejate

kahjuks 34,35 euro ulatuses, 11 718,93 – 6364,55 = 5354,38 eurot. Järelikult tuleb akti punktist 4

ja 4.1. lähtudes tagastada kostjal hagejale ka arvutusvea tõttu punktis 4.2 vähem märgitud 34,35

eurot, seega kokku 5354,38 eurot.

29.06.2011 elamu XX X haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti lahutamatuks

osaks on lisa 1, maksegraafik, millest nähtuvalt tuli kostjal tasuda remontöödeks määratud ja

remondiks tegelikult kulutatud summade vahe 5320,03 eurot osamaksete kaupa alates 30.juulist

2011 kuni 30.märtsini 2012. Järelikult on antud nõue muutunud sissenõutavaks.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 5354,38 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 alusel kui kohustuselt tuleb

vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära enne iga aasta

1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla

summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni.

Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 721,19 eurot põhivõlalt 5320,03

eurot seisuga 21.08.2013 ja alates 22.08.2013 viivis põhinõudelt 5354,38 eurot VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et asja lahendamise seisukohast ei oma tähendust hagiavaldusele lisatud tõendid, mis

puudutavad kostja tagandamist valitseja ametist ning sellekohased teavitused, mistõttu jätab kohus

need tähelepanuta.

Kohus on seisukohal, et sõltumata kostja vastuväidetest kuulub hagi rahuldamisele ka hageja

Tallinna linna osas, kuivõrd volitus kohtus esindamiseks on antud Merike XXX.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;

lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada;

lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega

seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise

vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik