3-13-1800/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-1800

Haldusasi

V.V.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.06.2013 korralduse nr

12.2-3/14264-15 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja — V.V.

Vastustaja — Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 07.05.2014, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb

apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks

vajatakse

menetlusabi.

Menetlusabi

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse

võimalike

puuduste

kõrvaldamise

lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu-

ja

Tolliamet

(MTA)

andis

V.V.ile

21.06.2013

korralduse

ilmuda

30.07.2013

kell 13.00 maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks. Korraldus vormistati haldusaktina, s.o

21.06.2013 korraldusena nr 12.2-3/14264-15 (tl 8) ning selles märgiti, et maksuhaldur kontrollib OÜ

Gabariit 2013. aasta jaanuarikuu käibedeklaratsioonil kajastatud käibemaksu tagastusnõude õigsust. Samuti

märgiti korralduses, et maksuhaldur on 01.04.2013 korraldusega nr 12.2-3/14264-2 maksumenetluses

tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks pöördunud OÜ Gabariit poole ning saadud teabe õigsuses

veendumiseks on ilmnenud vajadus saada teavet ka asjasse puutuvalt kolmandalt isikult. OÜ Gabariit

esitatud teabe ja dokumentide kohaselt on perioodil 2013. aasta jaanuar teostatud töid Vääna-Jõesuu, Saku

ja Riisipere objektidel. Kuna V.V. oli kontrollitaval perioodil OÜ Gabariit töötaja, teostades töid

ülalnimetatud objektidel, võib tema valduses olla teavet, mis on abiks OÜ Gabariit poolt kontrollimiseks

esitatud andmete ja seletuste tõepärasuse hindamiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks. V.V.it kohustati suulise teabe andmiseks kontrolliobjekti puudutavate küsimuste kohta

ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse.

2. V.V. esitas MTA 21.06.2013 korraldusele nr 12.2-3/14264-15 vaide, mille MTA 06.08.2013

vaideotsusega nr 6-1/1631-2 rahuldamata jättis (tl 9–10).

3. 28.08.2013 esitas V.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 21.06.2013 korralduse nr 12.2-3/14264-15

tühistamiseks (tl 3–7).

4. Kohus võttis 02.09.2013 kohtumäärusega (tl 12–14) kaebuse menetlusse. Vastustajaks tunnistas kohus

MTA (määruse resolutsiooni punkt 2). 04.04.2014 kohtumäärusega määras kohus asja kirjalikku

menetlusse (tl 39-40).

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Korraldus on õigusvastane, kuna kaebajat kohustatakse andma ütlusi ilma, et selleks esineks õiguslik

alus. Nõue selgituste andmiseks maksuhalduri ametiruumides on kaebaja jaoks ühtlasi ülemäära koormav.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 46 lõike 2 kohaselt peavad halduse adressaadi õigusi piiravad ja talle

kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ja põhjendatud. Sama tuleneb ka maksukorralduse seaduse

(MKS) § 46 lõikest 2.

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. HMS § 55 lõike 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56

lõike 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud; lõikega 2 sätestatakse, et haldusakti

põhjendustes tuleb märkida haldusakti faktiline ja õiguslik alus. Kaevatav haldusakt eelpool toodud

nõuetele ei vasta. MKS § 61 lõike 1 esimese lausega sätestatakse teabe nõudmise eesmärk —

maksuhalduril on õigus nõuda teavet vastava korralduse aluseks olevas maksumenetluses tähtsust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks.

6. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu selle andmise faktilist ega õiguslikku alust. MKS § 61 lõike 1

kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet

maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud

andmed esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest

keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma

maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lõikega 2 sätestatakse,

et üldjuhul tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase

poole. MKS § 61 lõikes 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik. Selles nähakse ette konkreetne

toiming, mis tuleb teha enne kolmanda isiku poole pöördumist. Erandid nimetatud reeglist on ammendavalt

loetletud samas sättes. Kohtupraktikas on leitud, et piiranguga - enne kolmandalt isikult teabe nõudmist

tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole - ei peeta silmas nõuet pöörduda

maksukohustuslase poole ükskõik millises küsimuses, vaid et sama teavet, mida nõutakse nn kolmandalt

isikult, on eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt. Korralduses küll väidetakse, et maksumenetluses tähtsust

omavate asjaolude kindlakstegemiseks on eelnevalt pöördutud OÜ Gabariit poole, kuid nimetatud väide on

umbmäärane ja kontrollimatu. Korraldusest ei selgu, millised on konkreetsed tehingud ja tehingutega

seotud küsimused, millega on varasemalt pöördutud OÜ Gabariit poole ja mille kohta soovitakse teavet

kaebajalt kui töötajalt. Korralduse põhjal ei ole võimalik aru saada, kas temalt nõutakse sama teavet

samade tehingute kohta, mida on juba nõutud OÜ-lt Gabariit. Vastavad põhjendused peavad nähtuma

haldusaktist. Kuna kaebaja on OÜ Gabariit töötaja, pidanuks maksuhaldur veenvalt põhjendama, et tal on

alus arvata, et kaebajale kui töötajale võivad olla teada asjaolud, mille kohta on juba teavet andud

maksukohustuslane. Vastavad põhjendused korralduses puuduvad.

Kaebajal kui töötajal ei saa olla teavet asjaolude (tehingute jne) kohta, mille kohta on juba selgitusi andnud

maksukohustuslane ise. Seega on välistatud, et MTA oleks nõudnud OÜ-lt Gabariit varasemalt teavet, mida

ta soovib saada kaebajalt. Kuna MTA ei ole enne korralduse andmist teostanud MKS § 61 lõikes 2

sätestatud toimingut, puudub õiguslik alus teabe nõudmiseks kolmandalt isikult.

7. Korraldusest ei nähtu, milliste konkreetsete asjaolude kohta maksuhaldur soovib teavet kaebajalt kui

töötajalt. Samuti ei ilmne korraldusest, miks on maksuhaldur veendunud, et just nimelt kaebajal, mitte

mõnel muul töötajal, võib olla teavet tehingute kohta, mille alusel teostas OÜ Gabariit töid korralduses

nimetatud objektidel. Samuti ei nähtu korraldusest, et kaebajal võib olla teavet asjaolude kohta, mille kohta

ei pruugi olla teavet mõnel teisel töötajal. Korraldusest ei nähtu, miks on olulised just kaebaja ütlused.

Maksuhalduril ei ole õigust oma pädevust kuritarvitada ja kutsuda ütluste andmiseks nö igaks juhuks välja

kõik või valdav osa maksukohustuslase töötajatest ja juhtkonnast. Olukorras, kus maksuhaldur oma õigusi

kuritarvitab, ei ole kolmanda isiku koormamine proportsionaalne. Maksuhaldur peab korralduses

põhjendama iga töötaja ülekuulamise vajalikkust eraldi, tuues välja põhjendused, miks ta leiab, et isikul on

teavet asjaolude kohta, mille kohta ei pruugi olla teavet mõnel teisel isikul. Kolmandalt isikult teabe

nõudmine peab olema põhjendatud konkreetse isiku suhtes. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja oli

kontrolliperioodil maksukohustuslase töötaja, ei tähenda, et just temalt teabe nõudmine on õigustatud.

Eeldatavalt on enne ja pärast vaidlustatud korralduse teatavaks tegemist kutsutud maksuasjas ütluste

andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ka teisi maksukohustuslase praegusi ja varasemaid töötajaid.

Sellises olukorras ei ole maksuhaldur toonud välja asjaolusid, miks on lisaks juba varasemalt kogutud

tõenditele maksuasjas vajalikud ka kaebaja ütlused. Kuivõrd vaidlustatavast haldusaktist ei nähtu selle

andmise faktiline alus ja on alus arvata, et selle andmise faktiline alus puudub, siis ei vasta haldusakt HMS

nõuetele.

8. Kaevatav haldusakt ei ole taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne. Põhjendatud ei ole koormata

kolmandaid isikuid kohustusega ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri juurde nö igaks juhuks. Kui teavet

nõutakse mitmetelt kolmandatelt isikutelt, peab maksuhaldur põhjendama, miks ta leiab, et isikutele teada

olevad asjaolud võivad olla erinevad ja seetõttu on vajalik kuulata üle kõik maksuhalduri poolt oluliseks

peetud isikud. Kaevatava korralduse sõnastusest jääb mulje, et teavet ei nõuta mitte üksnes kaebajalt, vaid

sama teavet nõutakse ka paljudelt teistelt. Seega on maksuhaldur pannud isikule kohustusi ilma, et ta oleks

veendunud kaebajalt teabe saamise vajalikkuses ja teabe olulisuses seonduvalt maksumenetlusega. Taolisel

eesmärgil antud haldusakt ei ole taotletava eesmärgi suhtes proportsionaalne.

9. Kuigi uurimispõhimõte lubab maksuhalduril valida asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi

korral ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe esitamine sidevahendite abil või

kohapeal), on kohtupraktikas peetud teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ilmumise nõuet teabe

nõudmise viisidest nõude adressaati kõige enam koormavamaks. Teabe nõudmist sellisel viisil tuleb

vastavas korralduses eraldi põhjendada. MKS § 61 lõike 1 esimese lause kohaselt on küll õigus nõuda

kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, kuid sama

lõike kolmandas lauses on märgitud, et vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe

andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Seega peab esinema

mitte ainult teabe saamise vajadus, vaid ka isiku kohaleilmumise vajadus. Vastava kohaleilmumise

vajaduse peab näitama ära korralduses. Vaidlustatud haldusaktist nimetatud põhjendusi ei nähtu ning

rikutud on oluliselt põhjendamiskohustust.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

10. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta.

11. Vaidlustatud korraldus on antud MKS-s sätestatud regulatsiooni alusel (MKS § 61 lg 1 ja 3), mitte aga

lähtudes HMS regulatsioonist. MKS § 1 lõikega 1 sätestatakse, et MKS määrab maksuhalduri ja

maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste

lahendamise korra. Kaebaja viited HMS-i regulatsioonile ei ole asjakohased.

12. Vaidlustatud korralduse adressaadiks on OÜ Gabariit suhtes läbiviidavas maksumenetluses nö kolmas

isik — füüsilisest isikust kaebaja, kes on ühtlasi ka OÜ Gabariit tööline. MKS § 61 lõikes 2 on sätestatud

eeldus, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase

poole. Vaidlustatud korraldusest nähtub, et maksuhaldur on pöördunud 01.04.2013 korraldusega

maksukohustuslase poole ning viimane on esitanud maksuhalduri poolt nõutud teabe ja dokumendid.

13. Kaebaja ei viita, millisele õigusele tuginevalt on maksuhalduril kohustus kajastada korralduses

põhjendusi selle kohta, milliste konkreetsete tehingutega seotud küsimustes on maksuhaldur varasemalt

maksukohustuslase poole pöördunud või põhjendama veenvalt seda, millest tingituna on maksuhalduril

alust arvata et kaebajale võivad teada olla asjaolud, mille kohta maksukohustuslane on teavet juba andnud.

Samuti ei viita kaebaja, millisele õigusele tuginevalt on maksuhalduril kohustus loetletud seisukohti

motiveerida. Kaebaja etteheited on alusetud ja oma iseloomult otsitud. Kaebaja, kui maksukohustuslase

töötaja, ei soovi korraldust täita, kartuses anda oma tööandjale ebasobilikke seletusi.

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-26-11 märgib kolleegium, et ei ole õige MKS § 61 lõike 1 esimeses lauses

sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2

sätestatud menetlusnõude kaudu. MKS § 61 lõike 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline

volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes

läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt

isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks.

Lahendis nr 3-3-1-98-10 on Riigikohus kaebajaga vastupidisel seisukohal, märkides, et vaidlustatud

korralduses väidab maksuhaldur, et ta on eelnevalt pöördunud OÜ P.T. poole, kuid „soovib võrrelda OÜ

P.T. poolt esitatud andmeid S&T OÜ andmetega“. Kolleegiumi arvates on selline kontroll hõlmatud MKS

§ 61 lõikes 1 sätestatud teabe nõudmise eesmärgiga — teha kindlaks OÜ P.T. maksumenetluses tähendust

omavad asjaolud. Piirangu sisuks olevat nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt,

ei tule mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Eeltoodust nähtuvalt ei ole maksuhaldur

kaebajalt teabe nõudmisel seotud eelnevalt maksukohustuslasele esitatud küsimustega. Maksukohustuslase

poolt esitatud teabe kohaselt tehti 2013. aasta jaanuaris töid Vääna-Jõesuu, Saku ja Riisipere objektidel.

Samal perioodil töötas kaebaja maksukohustuslase juures. Seetõttu ongi korralduses selgitatud, et kaebajalt

nõutakse teavet maksukohustuslase poolt esitatud teabe ja dokumentide õigsuses veendumiseks ning

maksustamisel tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks. Vastustaja hinnangul on seesugune

põhjendus piisav mõistmaks, miks kaebaja maksuhalduri juurde kutsutakse.

14. MKS § 61 lõikega 1 sätestatakse, et vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut

teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Vastav vajadus

on kaevatavas korralduses põhjendatud, kuivõrd on üheselt arusaadav, et kaebajalt soovitakse teavet

Vääna-Jõesuu, Saku ja Riisipere objektide kohta. Kirjalikult küsimuste esitamine on võimalik olukorras,

kus palutakse mõne dokumendi esitamist ühes pealiskaudsete selgitustega dokumendi kohta.

Maksuhalduril ei ole võimalik viia läbi vestlust, esitades kaebajale küsimusi kirjalikult, kuna pole teada,

kas maksuhalduril tuleb sõltuvalt vastusest esitada täiendavaid täpsustavaid küsimusi või mitte. Samuti

tagab kaebaja kohaletulek kaebaja seletuste usaldusväärsuse, kuivõrd seletused võetakse maksuhalduri

juures ning välistatud on olukord, kus küsimustele esitatud vastused oleksid kooskõlastatud kellegi teisega,

näiteks tööandjast maksukohustuslasega. Kohaletuleku vajaduse eraldi motiveerimine ei ole nõutud.

15. Maksuhalduri ametiruumidesse tulek ei ole kaebajale ülemäära koormav. Kaebaja vastupidine väide on

paljasõnaline. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks ta leiab, et korralduse täitmiseks

maksuhalduri juurde tulek on temale ülemäära koormav. Maksuhaldur väljastas korralduse 21.06.2013 ja

kaebajal paluti ilmuda maksuhalduri juurde rohkem kui kuu aja pärast ehk 30.07.2013. Samuti nähtub

korraldusest, et kaebaja elab Tallinnas ning ka maksuhalduri ametiruumid asuvad Tallinnas. Seega on

vastustaja seisukohal, et kaebaja kohustus ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse neil asjaoludel ei ole

kaebaja suhtes ülemääraselt või põhjendamatult koormav.

16. Kaevatava korralduse tühistamise nõue ei ole põhjendatud ning kaebus tuleks jätta rahuldamata.

Kaebuses toodud seisukohad on vastustaja hinnangul oma iseloomult otsitud ning kaebuse esitamine on

ajendatud kaebaja ettevaatlikkusest mitte anda maksumenetluses kolmanda isikuna oma tööandjast

maksukohustuslase kohta ebasobivaid seletusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamata ja

tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

18. MTA 21.06.2013 korraldusega nr 12.2-3/14264-15 kohustati kaebajat kui OÜ Gabariit maksumenetluse

suhtes kolmandat isikut ilmuma maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks. Kaebaja esitas

korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille MTA 06.08.2013 vaideotsusega nr 6-1/1631-2

rahuldamata jättis. Kaebusega taotleb kaebaja MTA 21.06.2013 korralduse nr 12.2-3/14264-15 tühistamist.

19. Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas MTA 21.06.2013 korraldus nr 12.2-3/14264-15 kaebaja

kohustamiseks ilmuda maksuhalduri juurde suulise teabe andmiseks on õiguslikult ja faktiliselt

õiguspärane ning kas kaebaja isiklikult ilmumise kohustust on piisavalt põhjendatud.

20. MKS § 59 lõike 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, muuhulgas ka

kolmandalt isikult saadud teave, dokumendid, asjad; ning maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega

pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

MKS § 11 lõike 2 kohaselt on maksuhalduril pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega

seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. MKS § 11 lõikest 2 tuleneb, et

maksuhaldur otsustab, millised toiminguid ta peab vajalikuks maksumenetluse läbiviimisel sooritada ja

milliseid tõendeid koguda selleks, et realiseerida uurimispõhimõtet. Uurimispõhimõte määrab, et

maksuhaldur on kohustatud välja selgitama kõik maksustamisel olulised asjaolud. Järelikult ei saa

maksuhaldur piirduda ainult menetlusosaliste esitatud tõenditega vaid tal on kohustus vastavad asjaolud

vajadusel ise välja selgitada. Uurimispõhimõtte teostamisse on kätketud maksuhalduri õigus valida

maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajadus, toimingute liigid ja

ulatus. Maksuhalduri konkreetset õigust saada kolmandalt isikult teavet reguleeritakse MKS §-ga 61.

MKS § 61 lõike 1 esimeses lauses sätestatakse maksuhalduri õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet

maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Sama lõike teises lauses sätestatakse,

et kolmandad isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus

tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut

teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61

lõike 3 kohaselt toimub teabe nõudmine selles sättes nimetatud ja viidatud vorminõuetele vastava

korraldusega. Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad

MKS § 46 lõike 2 järgi olema kirjalikud ning põhjendatud. Ainsa eeldusena kolmandale isikule MKS § 61

lõikes 3 nimetatud korralduse adresseerimisel sätestatakse sama paragrahvi lõikes 2 see, et maksuhaldur

oleks varem pöördunud maksukohustuslase poole. Tõendite ja andmete esitamisest on kolmandal isikul

õigus keelduda MKS § 64 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel.

Esmalt märgib kohus, et maksumenetlus on haldusmenetluse eriliik ning selle läbiviimisel on kohaldatavad

ka kõik haldusmenetluse üldpõhimõtted. Seetõttu kohaldatakse maksumenetluses HMS, võttes arvesse

MKS-s sätestatud erisusi (MKS § 45). Olulisemad HMS sätted ja üldpõhimõtted on parema arusaadavuse

huvides toodud üle ka MKS teksti (nt MKS § 46 lg 2).

21. Kuivõrd MKS-ga on maksuhaldurile antud õigus kolmandalt isikult maksumenetluses igasugust

tähendust omavat teavet nõuda ja kolmas isik on sellisel juhul kohustatud nõutud andmeid esitama

(MKS § 61 lg 1; vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-24-11, 3-3-1-25-11, 3-3-1-26-11), kaebaja ei ole ka

kaebuses toonud välja tõendite ja andmete esitamisest keeldumise asjaolusid (MKS § 64), lähtub kohus

asja lahendamisel eeldusest, et kaebaja osas ei esinenud kaevatava korraldusega pandud kohustuse

täitmisest keeldumist tingivaid aluseid.

22. Maksuhalduri korraldus, millega nõutakse kolmandalt isikult teabe andmist, on õigusvastane eelkõige

juhul kui nõutav teave ei ole ilmselgelt vajalik kontrollitava isiku maksumenetluses tähtsust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks või kui teabe andmine oleks kolmandale isikule põhjendamatult koormav

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2011 otsus nr 3-10-1784). Käesoleval juhul leiab kohus, et kumbagi

neist põhjustest ei esine.

MKS § 61 lõikest 3 tulenevalt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46

sätestatud nõuetele vastava korralduse. Korralduses märgitakse maksukohustuslase nimi, kelle

maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Muuhulgas

märgitakse korralduses selle andmise faktiline ja õiguslik alus (MKS § 46 lg 3 p 5). Seega tuleb

korralduses märkida andmed, millise maksukohustuslase maksumenetlusega seoses teavet kogutakse ning

kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Praegusel juhul on kaevatavas korralduses märgitud, et

maksuhaldur kontrollib OÜ Gabariit 2013. aasta jaanuarikuu käibedeklaratsioonil kajastatud käibemaksu

tagastusnõude õigsust. Lisaks on MTA 21.06.2013 korralduses nr 12.2-3/14264-15 märgitud, et

maksuhaldur on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks pöördunud

OÜ Gabariit poole, kes on esitanud maksuhaldurile teavet ja dokumente, mille õigsuses veendumiseks ja

maksustamisel tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks on ilmnenud vajadus saada teavet ka

asjasse puutuvalt kolmandalt isikult. Sealjuures on täpsustavalt märgitud, et maksukohustuslase poolt

esitatud teabe ja dokumentide kohaselt on 2013. aasta jaanuaris teostatud töid Vääna-Jõesuus, Sakus ja

Riisiperes.

Kaebajalt teabe nõudmise põhjusena on korralduses välja toodud, et kaebaja oli kontrollitaval perioodil

OÜ Gabariit töötaja, teostades töid ülalnimetatud objektidel ning tema valduses võib maksuhalduri

hinnangul olla teavet, mis on abiks OÜ Gabariit poolt kontrollimiseks esitatud andmete ja seletuste

tõepärasuse hindamiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

Maksuhaldur on korralduses konkreetselt viidanud, et kohustab kaebajat andma suulist teavet 2013. aasta

jaanuarikuus tehtud töödega seotud küsimustes. Korraldusest nähtub ka, et kaebajat kui maksumenetluses

kolmandat isikut kohustati teabe andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma MKS §-st 46, § 61 lõigetest 1 ja 3

juhindudes. Kohtu hinnangul ilmestab ülaltoodu selgelt, et vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud

ning selles on selgelt väljendatud miks on käesoleval juhul vajalik teabe saamine kolmandalt isikult ehk

kaebajalt ning on selgelt näha, millise maksumenetluse jaoks teavet vajatakse.

23. Kohus ei pea ebaproportsionaalseks vaidlusaluses korralduses kaebajale pandud kohustust ilmuda teabe

andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lõike 1 viimases lauses on maksuhaldurile selline

õigus sõnaselgelt ette nähtud. Liiatigi on maksuhalduril pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle (MKS § 11 lg 2).

Kohus ei leia, et korralduses, millega kolmandalt isikult teavet nõutakse, tuleks üksikasjalikult põhjendada

kolmanda isiku kutsumist maksuhalduri ametiruumidesse. Sellise korralduse põhjendamiskohustus on juba

korralduse eesmärgist tulenevalt tavapärasest väiksem. Piisab sellest, kui korraldusest selgub üldine põhjus,

miks maksuhaldur kolmandalt isikult teabe saamist vajalikuks peab. Seda seisukohta kinnitab ka

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-98-10, milles Riigikogus tõdes, et ühe ja sama maksumenetluse raames pole

õigusvastane ka ühe ja sama kolmanda isiku mitmendat korda maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks

kohustamine, kusjuures täidetud peab olema vaid üldine MKS § 61 lõigetest 1 ja 3 tulenev põhjendamise

nõue, s.o viide korralduse andmise õiguslikule alusele ja selgitus korralduse andmise faktilise aluse kohta.

MKS § 61 lõike 3 kohaselt tuleb sellises korralduses ära näidata maksukohustuslase nimi, kelle

maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kohus leiab, et

kolmanda isiku poole pöördumise põhjuse kirjeldus ei pea sisaldama üksikasjalikke selgitusi selle kohta,

milliste konkreetsete tehingute kohta milliseid konkreetseid küsimusi soovib maksuhaldur kolmandale

isikule esitada. Piisab sellest, kui korraldusest selgub üldine põhjus, miks maksuhaldur kolmandalt isikult

teabe saamist vajalikuks peab. Kaevatavast korraldusest selgub see üheselt — maksuhaldur peab teabe

saamist vajalikuks, kuna kontrolli objektiks on OÜ Gabariit käibemaksukohustuste täitmine perioodil, mil

kaebaja OÜ Gabariit töötaja oli ja töid teostas. See, milliseid selgitusi isik maksuhaldurile esitada saab või

milliseid konkreetseid küsimusi maksuhaldur kolmandale isikule esitab, saab selguda alles kolmanda isiku

selgituste ärakuulamise käigus, mitte aga enne seda.

Teabe andmise korralduses pöördumise põhjuse äranäitamine on eelkõige vajalik selleks, et kolmas isik

saaks aru, millega seoses temalt teavet nõutakse. See on kaevatavast korraldusest täiesti arusaadav. Seega

on maksuhaldur kohtu arvates täitnud kaevatavas korralduses haldusakti põhjendamise üldnõuded, kuivõrd

korralduses on viide selle andmise õiguslikule alusele (MKS § 61 lõiked 1 ja 3) ja piisavalt on selgitatud

korralduse andmise faktilist alust. Kaevatav korraldus on kohtu hinnangul nõuetekohaselt põhjendatud.

24. Kohus nõustub kaebajaga, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb maksuhalduril

maksumenetluses pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole ning sealjuures saab maksuhaldur

pöörduda kolmanda isiku poole sama teabe saamiseks, mida on eelnevalt küsitud maksukohustuslaselt.

Kaevatavas korralduses on maksuhaldur märkinud, et väljastas OÜ-le Gabariit 01.04.2013 korralduse

nr 12.2-3/14624-2 ning OÜ Gabariit esitas nõutud teabe ja dokumendid, mille õigsuses veendumiseks ja

maksustamisel tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks ilmnes vajadus saada teavet ka asjasse

puutuvalt kolmandalt isikult. Kohtu hinnangul on selline kontroll hõlmatud MKS § 61 lõikes 1 sätestatud

teabe nõudmise eesmärgiga — teha kindlaks OÜ Gabariit maksumenetluses tähendust omavad asjaolud.

Riigikohus on selgitanud, et nõuet, et eelnevalt peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, ei tule

mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust

omavate

asjaolude

kindlakstegemiseks

nõudma

samade

tehingute

kohta

teavet

kõigepealt

maksukohustuslaselt. Kohtu hinnangul on kaevatava korralduse puhul see nõue täidetud, arvestades, et

kaevatava korraldusega nõuti kolmandalt isikult teavet samal kindlaksmääratud perioodil toimunud

tehingute kohta. MTA 01.04.2013 korraldusega nr 12.2-3/14264-2 on OÜ-lt Gabariit nõutud teavet ja

dokumente 2013 jaanuarikuus Vääna-Jõesuu, Saku ja Riisipere objektidel teostatud tööde kohta (tl 34-35).

25. Maksuhalduril on maksumenetluses lai kaalutlusruum, otsustamaks, kas konkreetselt kolmandalt isikult

teavet küsida. Olukorras, kus teabe saamise vajadus on põhjendatud, ei tingi kaebuse rahuldamist kaebaja

väited, et korraldusest ei ilmne, miks loodab maksuhaldur saada teavet just kaebajalt mitte mõnelt teiselt

OÜ Gabariit töötajalt. Maksuhalduril ei lasu kohustust anda korralduses kolmandale isikule teada, kas ja

milliste teiste kolmandate isikute käest teavet küsitakse. Seetõttu on põhjendamatud kaebaja väited justkui

peaks maksuhaldur kaebajale koostatud korralduses põhjendama iga OÜ Gabariit töötaja ülekuulamise

vajalikkust eraldi, tuues välja põhjendused, miks ta leiab, et isikul on teavet asjaolude kohta, mille kohta ei

pruugi olla teavet mõnel teisel isikul. Kaebajale suunatud korraldusest peab selguma, miks peab

maksuhaldur põhjendatuks nõuda teavet kaebajalt. Kohus leidis ülal, et kaebajalt teabe nõudmise

põhjendatus selgub kaevatavast korraldusest üheselt.

26. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaevatav korraldus on kaebaja õiguste suhtes igati

proportsionaalne, sisaldades samas nii piisavat õiguslikku kui faktilist alust. Maksuhaldur ei ole selles ka

nõudnud kaebajalt teavet, mille kasutamiseks tal vajadus puudub. Seega on kaevatav korraldus õiguspärane

ja põhjendatud ning sellega ei ole rikutud kaebaja õigusi.

27. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja

kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, ning kohus ka ei leia, et käesolev kohtuasi

oleks MTA igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik