Legislator Case Law & Legislation
2-14-14691/5 AI generated

2-14-14691/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Case Number 2-14-14691/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Anda nõusolek T. P. lapse M. P. kinnistu, registriosa nr. xxxxxxx, asukoht Tartu maakond xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, jagamiseks selliselt, et katastriüksustest tunnusega 94901:007:1846, pindalaga 88 m2 , nimetusega xxxxxxxxxxxxx, tunnusega 94901:007:1848, pindalaga 110 m2, nimetusega xxxxxxxxxxxxx ja tunnusega 94901:007:1844, pindalaga 1228 m2, nimetusega xxxxxxxxxxxxx moodustub iseseisev kinnistu.

Legislator headnote

AI generated

2-14-14691/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: Perekonnaseaduse (PKS) § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kinnisasja , registriosa nr. xxxxxxx kaasomanikud soovivad jagada kinnistu selliselt, et teemaaks planeeritud katastriüksused moodustaksid iseseisva kinnisasja, müüa selle Eesti Vabariigile ja jagada ostuhinnana saadava rahasumma kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandiosa suurusele. Kuivõrd 3/6 kaasomandist kuulub T. P. tema tütardele, sealhulgas Margit P. ühiselt, tuleb rahasumma jagada ka ühisomanike vahel. Kuivõrd kinnistu müügihinnaks on kokku lepitud 8556 eurot moodustab ühisomanike osa sellest vastavalt nende osale kaasomandist (3/6) 4278 eurot, millest alaealise osa on 1069,50 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-14-14691

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 07.mai 2014. a Põlva kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-14691 Tsiviilasi

T. P. nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel tehingute tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: T. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx E-post: Puudutatud isik: M. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx Alaealise elukohajärgne eestkosteasutus: M. V. - asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx E-post:

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Anda nõusolek T. P. lapse M. P. kinnistu, registriosa nr. xxxxxxx, asukoht Tartu maakond xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, jagamiseks selliselt, et katastriüksustest tunnusega 94901:007:1846, pindalaga 88 m2 , nimetusega xxxxxxxxxxxxx, tunnusega 94901:007:1848, pindalaga 110 m2, nimetusega xxxxxxxxxxxxx ja tunnusega 94901:007:1844, pindalaga 1228 m2, nimetusega xxxxxxxxxxxxx moodustub iseseisev kinnistu.

2. Anda nõusolek T. P. lapse M. P. kinnistu, registriosa nrxxxxxxxxx käesoleva määruse p.1 kirjeldatud viisil tekkinud uue kinnistu müümiseks Eesti Vabariigile hinnaga 8556 eurot

2-13-32548

2 (4) ning selleks vajalike müügija asjaõiguslepingute sõlmimiseks ning kinnistamisavalduse tegemiseks.

3. Anda nõusolek kinnistu müügist saadava rahasumma jagamiseks selliselt, et alaealine M.

P. saab ostuhinnast 1069,50 eurot, mis tuleb hoiustada tema pangakontole ja mida võib kasutada kohtu nõusolekuta alaealise vajaduste rahuldamiseks.

4. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

4. Saata määrus menetlusosalistele ja teadmiseks M. V. .

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 5 eurot avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest.

Kohtule esitatud asjaolud

T. P. on esitanud kohtule avalduse nõusoleku saamiseks alaealise lapse M. P. tehingu tegemiseks kinnisasjaga. M. P. M. P. xxxxxxxxxx.a. ning M. P. kuulub T. P. . Kinnistu, mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusjaoskonnas registriosa nrxxxxxxxxx on E. P. , kellele kuulub 1/6 kaasomandist, T.

K. , kellele kuulub 2/6 kaasomandist ning T. P. , M. P. , M. A. P. T. P. , kellele kuulub ühisomanikena 3/6 kaasomandist. Nimetatud kinnisasjast soovib Eesti Vabariik riigivara valitseja Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu omandada maad teemaaks. Riigivara valitseja on teinud ettepaneku osta kinnisasjast, registriosa nr. xxxxxxx, asukoht Tartu maakond xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx katastriüksused tunnustega 94901:007:1846, pindalaga 88 m2 hinnaga 528 eurot, 94901:007:1848, pindalaga 110 m2 hinnaga 660 eurot ja 94901:007:1844, pindalaga 1228 m2 hinnaga 7368 eurot.

Perekonnaseaduse (PKS) § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Kinnisasja , registriosa nr. xxxxxxx kaasomanikud soovivad jagada kinnistu selliselt, et teemaaks planeeritud katastriüksused moodustaksid iseseisva kinnisasja, müüa selle Eesti Vabariigile ja jagada ostuhinnana saadava rahasumma kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandiosa suurusele. Kuivõrd 3/6 kaasomandist kuulub T. P. tema tütardele, sealhulgas Margit P. ühiselt, tuleb rahasumma jagada ka ühisomanike vahel. Kuivõrd kinnistu müügihinnaks on kokku lepitud 8556 eurot moodustab ühisomanike osa sellest vastavalt nende osale kaasomandist (3/6) 4278 eurot, millest alaealise osa on 1069,50 eurot.

2-13-32548

3 (4)

Kohtu põhjendused

Kohus on 30.04.2014. a ära kuulanud avaldaja T. P. puudutatud isiku M. P. .12). T.P. ärakuulamisel selgitanud, et külas asuvast kinnistust oli osa müüdud juba varasemalt riigile teemaaks. Kinnistu jagamisel ilmnes, et riik on kasutanud teemaaks ka kinnistu osa, mida ei ole temale võõrandatud, s.t. teemaaks vajalik osa oli suurem, kui riik oli ostnud. Seetõttu oli riik Maanteeameti kaudu nõus ära ostma ka need katastriüksused, mida ta tegelikult juba kasutab tee-ehituseks. M. P. müügist saadud rahast saab hoiustatud tema pangakontole.

M. P. on ärakuulamisel avaldanud, et kinnistu müük ei kahjusta tema huve ja ta on sellega nõus.

M. V. on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, nõustudes, et M. P. T. P. teeb alaealise lapse nimel avalduses esitatud tehinguid (tl.22).

Vastavalt TsMS § 478 lg 2 ei pea hagita menetluses tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi.

Kohus peab vajalikuks käesolevas asjas esitada alljärgnevad põhjendused. Vastavalt PKS § 131 lg 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanemal olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS §-de 187 ja 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 187 p 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

Kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx väljavõttest (tl 13-15) nähtub, et T. P. ja M. P. on koos M. A. T. P. 3/6 kaasomandi osa ühisomanikud. Kinnistu koosseisus on katastriüksused tunnustega 94901:007:1846, pindalaga 88 m2, 94901:007:1848, pindalaga 110 m2 ja 94901:007:1844 pindalaga 1228 m2. Seoses asjaoluga, et alaealine M. P. on kinnistu üks omanikest on tema seaduslikul esindajal nõutav kohtu eelnev nõusolek kinnistu käsutamiseks ning selleks vajalike lepingute sõlmimiseks.

Kohtule esitatud kirjavahetuse põhjal kinnistu kaasomanike esindaja ja Maanteeameti vahel (tl.16-21) on võimalik teha järeldus, et eelnimetatud katastriüksuste võõrandamine Eesti Vabariigile on vajalik, kuna kinnistule on juba ekslikult ehitatud osa teerajatistest. Kirjavahetusest nähtub samuti, et tee rajamiseks kasutatud maa võõrandamine toimub omanike poolt väljapakutud hinnaga 6 eurot/m2.

T. P. ja M. P. on ärakuulamisel kinnitanud, et kinnistu jagamine ja moodustatava uue kinnistu võõrandamine on muuhulgas ka alaealise huvides. Müügitehingust saadav rahasumma hoiustatakse alaealise isiklikule kontole.

2-13-32548

4 (4)

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse; lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud ka juhul, kui avaldus rahuldatakse. Käesolevas asjas on menetluskuluks T.P. poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, summas 5 eurot, mis tuleb jätta avaldaja kanda.

Vastavalt TsMS § 478 lg 4 kolmandale lausele kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku või heakskiidu andnud või isiku taheavalduse asendanud määrus täitmisele alates jõustumisest.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik