3-13-2076/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.05.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-2076

Haldusasi

N.B. kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.09.2013 korralduse nr

12.2-3/6929-139 tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja — N.B.

Vastustaja — Maksu- ja Tolliamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest 07.05.2014, esitada apellatsioonkaebuse

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb

apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks

vajatakse

menetlusabi.

Menetlusabi

taotluse

ja

apellatsioonkaebuse

võimalike

puuduste

kõrvaldamise

lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei

taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis N. B.le 12.09.2013 korralduse ilmuda 20.09.2013

kell 09.00 maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks.

Korraldus vormistati haldusaktina, s.o 12.09.2013 korraldusena nr 12.2-3/6929-139 (tl 6) ning selles

märgiti, et maksuhaldur kontrollib OÜ Petkam Trade 2011. aasta novembri kuni 2012. aasta veebruari

käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Korralduse

kohaselt kohustati N.B.t maksuhalduri juurde ilmuma maksumenetluses kolmanda isikuna, kuivõrd N.B.

näol on tegemist OÜ Petroil PVTK raamatupidajaga ning maksuhalduril on kahtlus, et OÜ Petkam Trade ja

AS Salvete on loonud kontrollitaval perioodil maksupettuse skeemi, mille raames tehingute läbiviimise

kohana kajastati OÜ Petroil PVTK ladu ning tegelike tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid

(s.h OÜ-d Grandoil, OÜ-d AI Media, OÜ-d Bartec Trade). Maksuhaldur peab nimetatud varifirmade nimel

maksuhaldurile esitatud raamatupidamisdokumentide tõenäoliseks koostajaks N. B.t. Korralduse kohaselt

tingis selle andmise vajadus ülalnimetatud varifirmadega seonduvalt täpsustada faktilisi asjaolusid, et anda

seeläbi hinnang toimunu kohta tervikuna.

Arvestades, et N. B. (ik xxxxxxxxxxx) eesnimi isikut tõendaval dokumendil on rahvastikuregistri andmete

järgi N., mitte N., lähtub kohus N. B. eesnime märkimisel isikut tõendavale dokumendile kantud vormist.

2. N. B. esitas MTA 12.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-139 kehtetuks tunnistamiseks vaide (tl 8), mille

MTA 25.09.2013 vaideotsusega nr 6-1/1726-2 rahuldamata jättis (tl 9–10). Ühtlasi muutis MTA

vaideotsusega 12.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-139 täitmise kuupäeva, kohustades N. B.t ilmuma

suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde 03.10.2013 kell 09.00.

3.

03.10.2013

esitas

N.B.

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

MTA

12.09.2013

korralduse

nr 12.2-3/6929-139 tühistamiseks (tl 2-5). Kohus võttis 14.10.2013 kohtumäärusega (tl 12–13) kaebuse

menetlusse. Vastustajaks tunnistas kohus MTA (määruse resolutsiooni punkt 2). 07.04.2014

kohtumäärusega määras kohus asja kirjalikku menetlusse (tl 25-26).

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Korralduses on eiratud põhjendamiskohustust. Maksuhaldur jättis korralduses kui diskretsiooniotsuses

täiel määral põhjendamata teabe kogumise viisi valiku kohta, kohustades kaebajat ilmuma maksuhalduri

juurde isiklikult, kuigi maksuhalduril on võimalik korraldada sama teabe kogumist kaebajale vähem

koormavamal ja kulukal viisil, näiteks kirjaliku seletuse võtmise teel. Kaevatavas korralduses ei leidu

mistahes põhjendusi maksuhalduri poolt teabe kogumise viisi valiku osas.

5. Vastavad põhjendused on toodud vaideotsuses, mille kohaselt võivad kontrollimenetluses tähtsust

omavate asjaolude kindlakstegemisel käesoleval juhul vaide esitaja poolt antavad suulised vastused aidata

maksuhalduril kõige paremini ja kiiremini maksukohustuslase esitatud väidete ja tõendite õigsust

kontrollida. Samuti on suuliste seletuste andmise käigus võimalik esitada täiendavaid ja täpsustavaid

küsimusi ning koguda parima kvaliteediga vastused. Siiski ei muuda kaevatavas korralduses esitamata

jäetud põhjenduste vaideotsuses esitamine korraldust tagantjärele õiguspäraseks.

Vaide lahendaja on siiski tähelepanuta jätnud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 12 sätestatud nõude, et

valiku tegemisel erinevate abinõude vahel teostab maksuhaldur kaalutlusõigust, kaaludes põhjendatud

huve. Vaide lahendaja ei ole aga kaalunud, kas maksuhalduri (riigi täitevõimu) huvi oma ülesannete

täitmise vastu kaalub antud juhul üles kaebaja kui kolmanda isiku põhjendatud huvi vältida maksuhalduri

juurde ilmumisega seotud lisakulutusi ja ebamugavusi.

6. Otseselt on eksitav vaideotsuses toodud väide, et maksuhaldur on vajadust seletuste võtmiseks

vaidlustatud korraldustes ka põhjendanud. Vaide lahendaja leidis, õigustamaks kaevatavast korraldusest

asjakohaste põhjenduste puudumist, et uurimispõhimõtte teostamisse on kätketud maksuhalduri õigus

valida maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajadus, toimingute liigid

ja ulatus ja et maksuhalduril on pädevus otsustada, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning

kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Kuid vaides ei väidetud,

et maksuhalduril ei oleks õigust valida kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajadust, toimingute

liike või ulatust. Vaides püstitati hoopis küsimus selle kohta, kas toimingute sooritamise vajaduse, liigi ja

ulatuse kohta maksuhalduri poolt tehtud diskretsiooniotsus tuleb motiveerida vastavuses MKS §-s 12

sätestatuga.

7. Maksuhalduri juurde isiklikult ilmumine tekitab kaebajale täiendavaid ebamugavusi, mh päevaplaanide

muutmise vajadust; samuti toob paratamatult kaasa rahakulutusi esindaja või õigusnõustaja teenuse eest

tasumiseks ja lisaajakulu.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta.

9. Kaebaja põhiväide vaide lahendajale oli, et maksuhalduri kaalutlusotsus teabe nõudmise viisi valiku

kohta peab olema motiveeritud, praegusel juhul oleks maksuhaldur pidanud põhjendama, miks otsustati

kirjaliku teabe nõudmise asemel isikut enam koormata ja kohustada ta maksuhalduri ruumidesse suulisi

seletusi andma. Kuna maksuhaldur ei põhjendanud, miks korralduse täitmiseks on vajalik just N. B. isiklik

kohale kutsumine, on rikutud põhjendamiskohustust ja korraldus tuleks tühistada.

Vaide lahendaja leidis korraldusele, MKS § 10 lg 2 punktile 1, §-le 11, §-le 59 ja §-dele 61 ning 62 ja

§-le 64 tuginedes, et korralduse täitmisest keeldumise alused pole täidetud, motivatsioon on piisav,

esinevad kolmanda isiku poole pöördumise alused ja seega on korraldus õiguspärane. Tuginedes Tallinna

Ringkonnakohtu 10.03.2011 otsuse haldusasjas nr 3-10-293 punktile 15, leidis vaide lahendaja, et

kolmandale isikule ei peagi talle tehtud korralduses üksikasjalikult selgitama, mida kolmandalt isikult

saadud teabega maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses täpselt tõendada soovitakse.

10. Kaebaja ei ole kaebust nõuetekohaselt põhjendanud, kõik väited seoses kaebajale koormuse

tekkimisega tema isiklikult maksuametisse kutsumisega on paljasõnalised, s.t kaebaja pole esitanud ühtegi

tõendit või iseendaga seotud konkreetset põhjendust ja seega kaebaja on rikkunud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 59 lõiget 1. Seetõttu tuleb asjaolu, et kaebajale on koormavam tulla MTA-sse

seletusi andma kui esitada tõendid kirjalikult, hinnata kaebaja kahjuks (HKMS § 59 lg 4) ja pidada

kaebajale koormavamaks hoopis kirjalikult teabe andmist.

11. Kaevatavas korralduses sisaldub täielikult piisav motivatsioon haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56

lõigete 2 ning 3 ja MKS § 46 lõike 3 tähenduses — maksuhaldur andis kaebajale teada kontrolli

läbiviimisest OÜ-s Petkam Trade konkreetse perioodi ning tehingute kohta; kirjeldas kontrolli läbiviimise

faktilisi asjaolusid ja õiguslikke aluseid ja N.B. kui OÜ Petkam Trade raamatupidaja seost

maksukohustuslase tegevusega; andis isegi suunise, mille kohta teavet küsitakse.

12. Haldusakti, sh maksumenetluses antava teabe andmise korralduse puhul, pole vajalik formaalsete

eesmärgipäratute põhjenduste lisamine nagu kaebaja seda sisuliselt sooviks. Maksumenetluses peaks

isikule antava korralduse põhjendus olema otstarbekas ja sisaldama neid elemente, mida isik haldusakti

põhjuste mõistmiseks ning võimalikuks vaidlustamiseks vajab. Vaidlustatud korraldus vastab nendele

tingimustele. Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi asjaolule, miks tema jaoks korralduse vaidlustamine

motiveerimispuuduse tõttu on kohtus ülemäära keeruline. Kaebaja pole kordagi ka püüdnud

demonstreerida, missugune tähendus on „puudulikul motiveerimisel“ tervikotsuse tegemisel nõuda

kaebajalt teavet ja dokumente korralduses näidatud ulatuses. See oleks aga äärmiselt oluline, sest ainult

selle argumendi kohtu poolt aktsepteerimisel tuleks haldusakt tühistada (MKS § 101 lg 4, HMS § 58).

13. MKS § 61 lõike 1 kolmanda lause kohaselt võib maksuhaldur vajaduse korral kohustada kolmandat

isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Seda

õigust on Riigikohus kinnitanud lahendis nr 3-3-1-98-10, hinnates korraldusega seonduvaid asjaolusid nagu

MTA korralduses märgitu, et maksuhaldur soovib suuliste seletuste andmise käigus esitada täiendavaid ja

täpsustavaid küsimusi ja vaideotsuses selgitatut, et samuti saab vahetul kohtumisel seletuse andjaga parima

kvaliteediga vastused, mis on otsesed ning antud vaid seletuste andja poolt. Kolleegium leidis, et nõue

ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse polnud neil asjaoludel kaebaja suhtes ülemääraselt või

põhjendamatult koormav. Analoogiliselt on praeguses korralduses maksuhaldur leidnud, et MTA-le

teadaolevalt on kaebaja OÜ Petkam Trade raamatupidaja. MTA-le on esitatud raamatupidamisdokumendid

nimetatud varifirmade nimel, mille tõenäoline koostaja on N. B.. MTA on korralduses põhjendanud, et

käesoleva korralduse tegemist tingib vajadus ülalnimetatud varifirmadega seonduvalt täpsustada asjaga

seotud isikute käest faktilisi asjaolusid, et seeläbi anda hinnang toimunu kohta tervikuna. Vaide lahendaja

leidis samuti, et asjaolude täpseks ning täielikuks väljaselgitamiseks on vajalik võtta N. B. seletus suulises

vormis. Samuti leidis vaide lahendaja, et suuliste seletuste andmise käigus on võimalik esitada täiendavaid

ja täpsustavaid küsimusi ning koguda parima kvaliteediga vastuseid, mis on otsesed ning antud vaid

seletuste andja poolt. Sarnaselt viidatud Riigikohtu otsusega on vastustaja käesoleval juhul seisukohal, et

nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse ei ole neil asjaoludel kaebaja suhtes ülemääraselt või

põhjendamatult koormav. Ülemäärast või põhjendamatut koormavust ei ole ka kaebaja põhistanud ega

tõendanud, mis näitab selliste väidete otsitust.

14. OÜ Petkam Trade kontrolli raames on maksukohustuslane ise ning samuti kolmandad isikud

vaidlustanud kõikvõimalikke maksuhalduri haldusakte (vt haldusasjad nr 3-13-117, 3-13-450, 3-13-1681,

3-13-2166, 3-13-2091, 3-13-2171). Üldise käitumismustri kohaselt on käesolevas maksumenetluses isikud,

kelle poole maksuhaldur on pidanud vajalikuks pöörduda, kõikvõimalikel juhtudel ning ettekäänetel

palunud enda suhtes menetlustoimingute edasi lükkamist. Samuti on kohtuasjades reeglina esitatud kaebus

algselt mingisuguse menetlusliku puudusega: näiteks haldusasjas 3-13-1681 esitati menetlusdokument

algselt ebaselge nõudega, riigilõivu tasumist tõendava dokumendita ja allkirjastamata dokumendis;

haldusasjas nr 3-13-450 esitati kaebus algselt riigilõivu tasumist tõendava dokumendita; haldusasjas

nr 3-13-117 esitati kaebus algselt samuti puudustega. Vastustaja ei heida muudes haldusasjades tehtut ette

kaebajale, kuid samasuguste puudustega dokumentide esitamine erinevates kohtumenetlustes ja

kõikvõimalike haldusaktide ning menetlustoimingute vaidlustamine ning edasi lükkamiseks paljasõnaliste

taotluste esitamine viitab kogumis MTA arvates sellele, et OÜ Petkam Trade taga on juriidiliste

teadmistega isikud, kes soovivad OÜ Petkam Trade kontrolli muuta maksuhaldurile äärmiselt keeruliseks

ja aeganõudvaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamata ja

tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

16. MTA 12.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-139 kohustati kaebajat kui OÜ Petkam Trade

maksumenetluse suhtes kolmandat isikut ilmuma maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks.

Kaebaja esitas korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille MTA 25.09.2013 vaideotsusega

nr

6-1/1726-2

rahuldamata

jättis.

Kaebusega

taotleb

kaebaja

MTA

12.09.2013

korralduse

nr 12.2-3/6929-139 tühistamist.

17. Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas MTA 12.09.2013 korraldus nr 12.2-3/6929-139 kaebaja

kohustamiseks ilmuda maksuhalduri juurde suulise teabe andmiseks on nõuetekohaselt kaalutud ning kas

kaebaja isiklikult ilmumise kohustust on piisavalt põhjendatud.

18. MKS § 59 lõike 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, muuhulgas ka

kolmandalt isikult saadud teave, dokumendid, asjad; ning maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega

pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

MKS § 11 lõike 2 kohaselt on maksuhalduril pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega

seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. MKS § 61 lõike 1 esimeses lauses

sätestatakse maksuhalduri õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et kolmandad isikud on kohustatud

andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest

keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma

maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lõike 3 kohaselt toimub teabe

nõudmine selles sättes nimetatud ja viidatud vorminõuetele vastava korraldusega. Haldusakti adressaadi

õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad MKS § 46 lõike 2 järgi olema kirjalikud ning

põhjendatud. Ainsa eeldusena kolmandale isikule MKS § 61 lõikes 3 nimetatud korralduse adresseerimisel

sätestatakse sama paragrahvi lõikes 2 see, et maksuhaldur oleks varem pöördunud maksukohustuslase

poole. Tõendite ja andmete esitamisest on kolmandal isikul õigus keelduda MKS § 64 lõigetes 1 ja 2

sätestatud alustel.

19. Kaevatava korralduse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas või mil määral käsitles MTA kaebaja poolt

vaides esitatud väiteid vaideotsuses. Kaebaja ei ole soovinud vaideotsust vaidlustada. Seetõttu tuleb

kaebaja neid väiteid, mis puudutavad vaideotsuse põhjendusi, pidada käsitletava haldusasja lahendamisel

asjakohatuteks. Kohus jätab need kaebaja väited tähelepanuta.

20. Kuivõrd MKS-ga on maksuhaldurile antud õigus kolmandalt isikult maksumenetluses igasugust

tähendust omavat teavet nõuda ja kolmas isik on sellisel juhul kohustatud nõutud andmeid esitama

(MKS § 61 lg 1; vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-24-11, 3-3-1-25-11, 3-3-1-26-11), kaebaja ei ole ka

kaebuses toonud välja tõendite ja andmete esitamisest keeldumise asjaolusid (MKS § 64), lähtub kohus

asja lahendamisel eeldusest, et kaebaja osas ei esinenud kaevatava korraldusega pandud kohustuse

täitmisest keeldumist tingivaid aluseid.

21. Maksuhalduri korraldus, millega nõutakse kolmandalt isikult teabe andmist, on õigusvastane eelkõige

juhul kui nõutav teave ei ole ilmselgelt vajalik kontrollitava isiku maksumenetluses tähtsust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks või kui teabe andmine oleks kolmandale isikule põhjendamatult koormav

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2011 otsus nr 3-10-1784). Käesoleval juhul leiab kohus, et kumbagi

neist põhjustest ei esine.

MKS § 61 lõikest 3 tulenevalt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46

sätestatud nõuetele vastava korralduse. Korralduses märgitakse maksukohustuslase nimi, kelle

maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Muuhulgas

märgitakse korralduses selle andmise faktiline ja õiguslik alus (MKS § 46 lg 3 p 5). Seega tuleb

korralduses märkida andmed, millise maksukohustuslase maksumenetlusega seoses teavet kogutakse ning

kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Praegusel juhul on kaevatavas korralduses märgitud, et

maksuhaldur kontrollib OÜ Petkam Trade 2011. aasta novembri kuni 2012. aasta veebruari

käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning teeb seda

MKS § 10 lõike 2 ja § 59 lg 2 punkti 1 alusel. Lisaks on MTA 12.09.2013 korralduses nr 12.2-3/6929-139

märgitud, et maksuhaldur on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks korduvalt

pöördunud OÜ Petkam Trade poole, aga ka mitmete kolmandate isikute poole ning jõudnud üksikjuhtumi

kontrolliga staadiumisse, kus maksuhalduril on tekkinud kontrollitaval perioodil maksupettuse skeemi

loomise ja rakendamise kahtlus. Korraldusest nähtuvalt kahtlustab maksuhaldur, et maksukohustuslane

OÜ Petkam Trade ja AS Salvete on maksupettuse skeemi raames tehingute läbiviimise kohana kajastanud

OÜ Petroil PVTK ladu ning tegelike tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid, s.h

OÜ-d Grandoil, OÜ-d AI Media, OÜ-d Bartec Trade.

Kaebajalt teabe nõudmise põhjusena on korralduses välja toodud, et maksuhaldur peab ülalnimetatud

varifirmade nimel maksuhaldurile esitatud raamatupidamisdokumentide koostajaks kaebajat ning soovib

varifirmadega seonduvalt täpsustada faktilisi asjaolusid, et anda seeläbi hinnang toimunu kohta tervikuna.

Korraldusest nähtub ka, et kaebajat kui maksumenetluses kolmandat isikut kohustati teabe andmiseks

maksuhalduri juurde ilmuma MKS §-st 46, §-st 61 ja §-st 62 juhindudes. Kohtu hinnangul ilmestab

ülaltoodu selgelt, et vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud ning selles on selgelt väljendatud miks

on käesoleval juhul vajalik teabe saamine kolmandalt isikult ehk kaebajalt ning on selgelt näha, millise

maksumenetluse jaoks teavet vajatakse.

Kohus ei pea ebaproportsionaalseks vaidlusaluses korralduses kaebajale pandud kohustust ilmuda teabe

andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lõike 1 viimases lauses on maksuhaldurile selline

õigus sõnaselgelt ette nähtud. Liiatigi on maksuhalduril pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse

kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle (MKS § 11 lg 2).

Kohus ei leia, et korralduses, millega kolmandalt isikult teavet nõutakse, tuleks üksikasjalikult põhjendada

kolmanda isiku kutsumist maksuhalduri ametiruumidesse. Sellise korralduse põhjendamiskohustus on juba

korralduse eesmärgist tulenevalt tavapärasest väiksem. Piisab sellest, kui korraldusest selgub üldine põhjus,

miks maksuhaldur kolmandalt isikult teabe saamist vajalikuks peab. Seda seisukohta kinnitab ka

Riigikohtu lahend nr 3-3-1-98-10, milles Riigikogus tõdes, et ühe ja sama maksumenetluse raames pole

õigusvastane ka kolmanda isiku mitmendat korda maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamine,

kusjuures täidetud peab olema vaid üldine MKS § 61 lõigetest 1 ja 3 tulenev põhjendamise nõue, s.o viide

korralduse andmise õiguslikule alusele ja selgitus korralduse andmise faktilise aluse kohta. Kohtu

hinnangul on teabe andmise korralduses pöördumise põhjuse äranäitamine eelkõige vajalik selleks, et

kolmas isik saaks aru, millega seoses temalt teavet nõutakse. See on vaidlusalusest korraldusest täiesti

arusaadav. Kohus leiab, et kaevatav korraldus on nõuetekohaselt põhjendatud.

22. Kaebaja väited, et maksuhalduri juurde isiklikult ilmumine tekitab kaebajale täiendavaid ebamugavusi

ja/või toob kaasa rahakulutusi esindaja või õigusnõustaja teenuse eest tasumiseks, ja/või lisaajakulu, on

tõendamata ja seega paljasõnalised.

Kohus ei välista, et maksuhalduri juurde ilmumine võib isikus iseenesest teatud ebamugavustunnet

tekitada, kuid pelgalt ebamugavustunde ajendil ei saa olla põhjendatud maksumenetluses tähendust

omavate asjaolude väljaselgitamata jätmine. Sellisel eeldusel muutuks MKS § 61 lõikes 1 kolmandas

lauses sätestatu sisutühjaks. Sarnaselt ei saaks ka eeldada, et maksuhalduril lasub kohustus kuulata suuliste

selgituste andmiseks kutsutav kolmas isik enne sellekohase korralduse andmist ära või selgitada välja, kas

see kolmas isik nõutud teavet esitada saab või tahab. See, milliseid selgitusi isik maksuhaldurile esitada

saab või milliseid dokumente kolmas isik valdab, saab selguda alles pärast kolmanda isiku selgituste

ärakuulamist, mitte aga enne seda.

23. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaevatav korraldus on kaebaja õiguste suhtes igati

proportsionaalne ning maksuhaldur ei ole selles ka nõudnud kaebajalt teavet, mille kasutamiseks tal

vajadus puudub. Seega on kaevatav korraldus õiguspärane ja põhjendatud ning sellega ei ole rikutud

kaebaja õigusi.

24. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja

kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, ning kohus ka ei leia, et käesolev kohtuasi

oleks MTA igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik