3-13-2076/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMaksu- ja Tolliamet (MTA) andis N. B.le 12.09.2013 korralduse ilmuda 20.09.2013 märgiti, et maksuhaldur kontrollib OÜ Petkam Trade 2011. aasta novembri kuni 2012. aasta veebruari
Legislator headnote
AI generated3-13-2076/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: B.le 12.09.2013 korralduse ilmuda 20.09.2013 märgiti, et maksuhaldur kontrollib OÜ Petkam Trade 2011. aasta novembri kuni 2012. aasta veebruari
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Aili Maasik
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.05.2014, Tallinn
Haldusasja number
3-13-2076
Haldusasi
N.B. kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.09.2013 korralduse nr
12.2-3/6929-139 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja — N.B.
Vastustaja — Maksu- ja Tolliamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult
teatavaks tegemisest 07.05.2014, esitada apellatsioonkaebuse
vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Samaks kuupäevaks tuleb
apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks
vajatakse
menetlusabi.
Menetlusabi
taotluse
ja
apellatsioonkaebuse
võimalike
puuduste
kõrvaldamise
lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei
taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada
kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) andis N. B.le 12.09.2013 korralduse ilmuda 20.09.2013
kell 09.00 maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks.
Korraldus vormistati haldusaktina, s.o 12.09.2013 korraldusena nr 12.2-3/6929-139 (tl 6) ning selles
märgiti, et maksuhaldur kontrollib OÜ Petkam Trade 2011. aasta novembri kuni 2012. aasta veebruari
käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Korralduse
kohaselt kohustati N.B.t maksuhalduri juurde ilmuma maksumenetluses kolmanda isikuna, kuivõrd N.B.
näol on tegemist OÜ Petroil PVTK raamatupidajaga ning maksuhalduril on kahtlus, et OÜ Petkam Trade ja
AS Salvete on loonud kontrollitaval perioodil maksupettuse skeemi, mille raames tehingute läbiviimise
kohana kajastati OÜ Petroil PVTK ladu ning tegelike tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid
(s.h OÜ-d Grandoil, OÜ-d AI Media, OÜ-d Bartec Trade). Maksuhaldur peab nimetatud varifirmade nimel
maksuhaldurile esitatud raamatupidamisdokumentide tõenäoliseks koostajaks N. B.t. Korralduse kohaselt
tingis selle andmise vajadus ülalnimetatud varifirmadega seonduvalt täpsustada faktilisi asjaolusid, et anda
seeläbi hinnang toimunu kohta tervikuna.
Arvestades, et N. B. (ik xxxxxxxxxxx) eesnimi isikut tõendaval dokumendil on rahvastikuregistri andmete
järgi N., mitte N., lähtub kohus N. B. eesnime märkimisel isikut tõendavale dokumendile kantud vormist.
2. N. B. esitas MTA 12.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-139 kehtetuks tunnistamiseks vaide (tl 8), mille
MTA 25.09.2013 vaideotsusega nr 6-1/1726-2 rahuldamata jättis (tl 9–10). Ühtlasi muutis MTA
vaideotsusega 12.09.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-139 täitmise kuupäeva, kohustades N. B.t ilmuma
suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde 03.10.2013 kell 09.00.
3.
03.10.2013
esitas
N.B.
Tallinna
Halduskohtule
kaebuse
MTA
12.09.2013
korralduse
nr 12.2-3/6929-139 tühistamiseks (tl 2-5). Kohus võttis 14.10.2013 kohtumäärusega (tl 12–13) kaebuse
menetlusse. Vastustajaks tunnistas kohus MTA (määruse resolutsiooni punkt 2). 07.04.2014
kohtumäärusega määras kohus asja kirjalikku menetlusse (tl 25-26).
KAEBAJA SEISUKOHAD
4. Korralduses on eiratud põhjendamiskohustust. Maksuhaldur jättis korralduses kui diskretsiooniotsuses
täiel määral põhjendamata teabe kogumise viisi valiku kohta, kohustades kaebajat ilmuma maksuhalduri
juurde isiklikult, kuigi maksuhalduril on võimalik korraldada sama teabe kogumist kaebajale vähem
koormavamal ja kulukal viisil, näiteks kirjaliku seletuse võtmise teel. Kaevatavas korralduses ei leidu
mistahes põhjendusi maksuhalduri poolt teabe kogumise viisi valiku osas.
5. Vastavad põhjendused on toodud vaideotsuses, mille kohaselt võivad kontrollimenetluses tähtsust
omavate asjaolude kindlakstegemisel käesoleval juhul vaide esitaja poolt antavad suulised vastused aidata
maksuhalduril kõige paremini ja kiiremini maksukohustuslase esitatud väidete ja tõendite õigsust
kontrollida. Samuti on suuliste seletuste andmise käigus võimalik esitada täiendavaid ja täpsustavaid
küsimusi ning koguda parima kvaliteediga vastused. Siiski ei muuda kaevatavas korralduses esitamata
jäetud põhjenduste vaideotsuses esitamine korraldust tagantjärele õiguspäraseks.
Vaide lahendaja on siiski tähelepanuta jätnud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 12 sätestatud nõude, et
valiku tegemisel erinevate abinõude vahel teostab maksuhaldur kaalutlusõigust, kaaludes põhjendatud
huve. Vaide lahendaja ei ole aga kaalunud, kas maksuhalduri (riigi täitevõimu) huvi oma ülesannete
täitmise vastu kaalub antud juhul üles kaebaja kui kolmanda isiku põhjendatud huvi vältida maksuhalduri
juurde ilmumisega seotud lisakulutusi ja ebamugavusi.
6. Otseselt on eksitav vaideotsuses toodud väide, et maksuhaldur on vajadust seletuste võtmiseks
vaidlustatud korraldustes ka põhjendanud. Vaide lahendaja leidis, õigustamaks kaevatavast korraldusest
asjakohaste põhjenduste puudumist, et uurimispõhimõtte teostamisse on kätketud maksuhalduri õigus
valida maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajadus, toimingute liigid
ja ulatus ja et maksuhalduril on pädevus otsustada, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning
kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Kuid vaides ei väidetud,
et maksuhalduril ei oleks õigust valida kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajadust, toimingute
liike või ulatust. Vaides püstitati hoopis küsimus selle kohta, kas toimingute sooritamise vajaduse, liigi ja
ulatuse kohta maksuhalduri poolt tehtud diskretsiooniotsus tuleb motiveerida vastavuses MKS §-s 12
sätestatuga.
7. Maksuhalduri juurde isiklikult ilmumine tekitab kaebajale täiendavaid ebamugavusi, mh päevaplaanide
muutmise vajadust; samuti toob paratamatult kaasa rahakulutusi esindaja või õigusnõustaja teenuse eest
tasumiseks ja lisaajakulu.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
8. Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta.
9. Kaebaja põhiväide vaide lahendajale oli, et maksuhalduri kaalutlusotsus teabe nõudmise viisi valiku
kohta peab olema motiveeritud, praegusel juhul oleks maksuhaldur pidanud põhjendama, miks otsustati
kirjaliku teabe nõudmise asemel isikut enam koormata ja kohustada ta maksuhalduri ruumidesse suulisi
seletusi andma. Kuna maksuhaldur ei põhjendanud, miks korralduse täitmiseks on vajalik just N. B. isiklik
kohale kutsumine, on rikutud põhjendamiskohustust ja korraldus tuleks tühistada.
Vaide lahendaja leidis korraldusele, MKS § 10 lg 2 punktile 1, §-le 11, §-le 59 ja §-dele 61 ning 62 ja
§-le 64 tuginedes, et korralduse täitmisest keeldumise alused pole täidetud, motivatsioon on piisav,
esinevad kolmanda isiku poole pöördumise alused ja seega on korraldus õiguspärane. Tuginedes Tallinna
Ringkonnakohtu 10.03.2011 otsuse haldusasjas nr 3-10-293 punktile 15, leidis vaide lahendaja, et
kolmandale isikule ei peagi talle tehtud korralduses üksikasjalikult selgitama, mida kolmandalt isikult
saadud teabega maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses täpselt tõendada soovitakse.
10. Kaebaja ei ole kaebust nõuetekohaselt põhjendanud, kõik väited seoses kaebajale koormuse
tekkimisega tema isiklikult maksuametisse kutsumisega on paljasõnalised, s.t kaebaja pole esitanud ühtegi
tõendit või iseendaga seotud konkreetset põhjendust ja seega kaebaja on rikkunud halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 59 lõiget 1. Seetõttu tuleb asjaolu, et kaebajale on koormavam tulla MTA-sse
seletusi andma kui esitada tõendid kirjalikult, hinnata kaebaja kahjuks (HKMS § 59 lg 4) ja pidada
kaebajale koormavamaks hoopis kirjalikult teabe andmist.
11. Kaevatavas korralduses sisaldub täielikult piisav motivatsioon haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56
lõigete 2 ning 3 ja MKS § 46 lõike 3 tähenduses — maksuhaldur andis kaebajale teada kontrolli
läbiviimisest OÜ-s Petkam Trade konkreetse perioodi ning tehingute kohta; kirjeldas kontrolli läbiviimise
faktilisi asjaolusid ja õiguslikke aluseid ja N.B. kui OÜ Petkam Trade raamatupidaja seost
maksukohustuslase tegevusega; andis isegi suunise, mille kohta teavet küsitakse.
12. Haldusakti, sh maksumenetluses antava teabe andmise korralduse puhul, pole vajalik formaalsete
eesmärgipäratute põhjenduste lisamine nagu kaebaja seda sisuliselt sooviks. Maksumenetluses peaks
isikule antava korralduse põhjendus olema otstarbekas ja sisaldama neid elemente, mida isik haldusakti
põhjuste mõistmiseks ning võimalikuks vaidlustamiseks vajab. Vaidlustatud korraldus vastab nendele
tingimustele. Kaebaja ei ole tuginenud ühelegi asjaolule, miks tema jaoks korralduse vaidlustamine
motiveerimispuuduse tõttu on kohtus ülemäära keeruline. Kaebaja pole kordagi ka püüdnud
demonstreerida, missugune tähendus on „puudulikul motiveerimisel“ tervikotsuse tegemisel nõuda
kaebajalt teavet ja dokumente korralduses näidatud ulatuses. See oleks aga äärmiselt oluline, sest ainult
selle argumendi kohtu poolt aktsepteerimisel tuleks haldusakt tühistada (MKS § 101 lg 4, HMS § 58).
13. MKS § 61 lõike 1 kolmanda lause kohaselt võib maksuhaldur vajaduse korral kohustada kolmandat
isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Seda
õigust on Riigikohus kinnitanud lahendis nr 3-3-1-98-10, hinnates korraldusega seonduvaid asjaolusid nagu
MTA korralduses märgitu, et maksuhaldur soovib suuliste seletuste andmise käigus esitada täiendavaid ja
täpsustavaid küsimusi ja vaideotsuses selgitatut, et samuti saab vahetul kohtumisel seletuse andjaga parima
kvaliteediga vastused, mis on otsesed ning antud vaid seletuste andja poolt. Kolleegium leidis, et nõue
ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse polnud neil asjaoludel kaebaja suhtes ülemääraselt või
põhjendamatult koormav. Analoogiliselt on praeguses korralduses maksuhaldur leidnud, et MTA-le
teadaolevalt on kaebaja OÜ Petkam Trade raamatupidaja. MTA-le on esitatud raamatupidamisdokumendid
nimetatud varifirmade nimel, mille tõenäoline koostaja on N. B.. MTA on korralduses põhjendanud, et
käesoleva korralduse tegemist tingib vajadus ülalnimetatud varifirmadega seonduvalt täpsustada asjaga
seotud isikute käest faktilisi asjaolusid, et seeläbi anda hinnang toimunu kohta tervikuna. Vaide lahendaja
leidis samuti, et asjaolude täpseks ning täielikuks väljaselgitamiseks on vajalik võtta N. B. seletus suulises
vormis. Samuti leidis vaide lahendaja, et suuliste seletuste andmise käigus on võimalik esitada täiendavaid
ja täpsustavaid küsimusi ning koguda parima kvaliteediga vastuseid, mis on otsesed ning antud vaid
seletuste andja poolt. Sarnaselt viidatud Riigikohtu otsusega on vastustaja käesoleval juhul seisukohal, et
nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse ei ole neil asjaoludel kaebaja suhtes ülemääraselt või
põhjendamatult koormav. Ülemäärast või põhjendamatut koormavust ei ole ka kaebaja põhistanud ega
tõendanud, mis näitab selliste väidete otsitust.
14. OÜ Petkam Trade kontrolli raames on maksukohustuslane ise ning samuti kolmandad isikud
vaidlustanud kõikvõimalikke maksuhalduri haldusakte (vt haldusasjad nr 3-13-117, 3-13-450, 3-13-1681,
3-13-2166, 3-13-2091, 3-13-2171). Üldise käitumismustri kohaselt on käesolevas maksumenetluses isikud,
kelle poole maksuhaldur on pidanud vajalikuks pöörduda, kõikvõimalikel juhtudel ning ettekäänetel
palunud enda suhtes menetlustoimingute edasi lükkamist. Samuti on kohtuasjades reeglina esitatud kaebus
algselt mingisuguse menetlusliku puudusega: näiteks haldusasjas 3-13-1681 esitati menetlusdokument
algselt ebaselge nõudega, riigilõivu tasumist tõendava dokumendita ja allkirjastamata dokumendis;
haldusasjas nr 3-13-450 esitati kaebus algselt riigilõivu tasumist tõendava dokumendita; haldusasjas
nr 3-13-117 esitati kaebus algselt samuti puudustega. Vastustaja ei heida muudes haldusasjades tehtut ette
kaebajale, kuid samasuguste puudustega dokumentide esitamine erinevates kohtumenetlustes ja
kõikvõimalike haldusaktide ning menetlustoimingute vaidlustamine ning edasi lükkamiseks paljasõnaliste
taotluste esitamine viitab kogumis MTA arvates sellele, et OÜ Petkam Trade taga on juriidiliste
teadmistega isikud, kes soovivad OÜ Petkam Trade kontrolli muuta maksuhaldurile äärmiselt keeruliseks
ja aeganõudvaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
15. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamata ja
tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
16. MTA 12.09.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-139 kohustati kaebajat kui OÜ Petkam Trade
maksumenetluse suhtes kolmandat isikut ilmuma maksuhalduri juurde suuliste selgituste andmiseks.
Kaebaja esitas korralduse kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille MTA 25.09.2013 vaideotsusega
nr
6-1/1726-2
rahuldamata
jättis.
Kaebusega
taotleb
kaebaja
MTA
12.09.2013
korralduse
nr 12.2-3/6929-139 tühistamist.
17. Vaidlusalusteks asjaoludeks on, kas MTA 12.09.2013 korraldus nr 12.2-3/6929-139 kaebaja
kohustamiseks ilmuda maksuhalduri juurde suulise teabe andmiseks on nõuetekohaselt kaalutud ning kas
kaebaja isiklikult ilmumise kohustust on piisavalt põhjendatud.
18. MKS § 59 lõike 1 kohaselt on tõendid maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, muuhulgas ka
kolmandalt isikult saadud teave, dokumendid, asjad; ning maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega
pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.
MKS § 11 lõike 2 kohaselt on maksuhalduril pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega
seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle. MKS § 61 lõike 1 esimeses lauses
sätestatakse maksuhalduri õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate
asjaolude kindlakstegemiseks. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et kolmandad isikud on kohustatud
andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest
keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma
maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lõike 3 kohaselt toimub teabe
nõudmine selles sättes nimetatud ja viidatud vorminõuetele vastava korraldusega. Haldusakti adressaadi
õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad MKS § 46 lõike 2 järgi olema kirjalikud ning
põhjendatud. Ainsa eeldusena kolmandale isikule MKS § 61 lõikes 3 nimetatud korralduse adresseerimisel
sätestatakse sama paragrahvi lõikes 2 see, et maksuhaldur oleks varem pöördunud maksukohustuslase
poole. Tõendite ja andmete esitamisest on kolmandal isikul õigus keelduda MKS § 64 lõigetes 1 ja 2
sätestatud alustel.
19. Kaevatava korralduse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas või mil määral käsitles MTA kaebaja poolt
vaides esitatud väiteid vaideotsuses. Kaebaja ei ole soovinud vaideotsust vaidlustada. Seetõttu tuleb
kaebaja neid väiteid, mis puudutavad vaideotsuse põhjendusi, pidada käsitletava haldusasja lahendamisel
asjakohatuteks. Kohus jätab need kaebaja väited tähelepanuta.
20. Kuivõrd MKS-ga on maksuhaldurile antud õigus kolmandalt isikult maksumenetluses igasugust
tähendust omavat teavet nõuda ja kolmas isik on sellisel juhul kohustatud nõutud andmeid esitama
(MKS § 61 lg 1; vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-24-11, 3-3-1-25-11, 3-3-1-26-11), kaebaja ei ole ka
kaebuses toonud välja tõendite ja andmete esitamisest keeldumise asjaolusid (MKS § 64), lähtub kohus
asja lahendamisel eeldusest, et kaebaja osas ei esinenud kaevatava korraldusega pandud kohustuse
täitmisest keeldumist tingivaid aluseid.
21. Maksuhalduri korraldus, millega nõutakse kolmandalt isikult teabe andmist, on õigusvastane eelkõige
juhul kui nõutav teave ei ole ilmselgelt vajalik kontrollitava isiku maksumenetluses tähtsust omavate
asjaolude kindlakstegemiseks või kui teabe andmine oleks kolmandale isikule põhjendamatult koormav
(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2011 otsus nr 3-10-1784). Käesoleval juhul leiab kohus, et kumbagi
neist põhjustest ei esine.
MKS § 61 lõikest 3 tulenevalt annab maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46
sätestatud nõuetele vastava korralduse. Korralduses märgitakse maksukohustuslase nimi, kelle
maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Muuhulgas
märgitakse korralduses selle andmise faktiline ja õiguslik alus (MKS § 46 lg 3 p 5). Seega tuleb
korralduses märkida andmed, millise maksukohustuslase maksumenetlusega seoses teavet kogutakse ning
kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Praegusel juhul on kaevatavas korralduses märgitud, et
maksuhaldur kontrollib OÜ Petkam Trade 2011. aasta novembri kuni 2012. aasta veebruari
käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning teeb seda
MKS § 10 lõike 2 ja § 59 lg 2 punkti 1 alusel. Lisaks on MTA 12.09.2013 korralduses nr 12.2-3/6929-139
märgitud, et maksuhaldur on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks korduvalt
pöördunud OÜ Petkam Trade poole, aga ka mitmete kolmandate isikute poole ning jõudnud üksikjuhtumi
kontrolliga staadiumisse, kus maksuhalduril on tekkinud kontrollitaval perioodil maksupettuse skeemi
loomise ja rakendamise kahtlus. Korraldusest nähtuvalt kahtlustab maksuhaldur, et maksukohustuslane
OÜ Petkam Trade ja AS Salvete on maksupettuse skeemi raames tehingute läbiviimise kohana kajastanud
OÜ Petroil PVTK ladu ning tegelike tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid, s.h
OÜ-d Grandoil, OÜ-d AI Media, OÜ-d Bartec Trade.
Kaebajalt teabe nõudmise põhjusena on korralduses välja toodud, et maksuhaldur peab ülalnimetatud
varifirmade nimel maksuhaldurile esitatud raamatupidamisdokumentide koostajaks kaebajat ning soovib
varifirmadega seonduvalt täpsustada faktilisi asjaolusid, et anda seeläbi hinnang toimunu kohta tervikuna.
Korraldusest nähtub ka, et kaebajat kui maksumenetluses kolmandat isikut kohustati teabe andmiseks
maksuhalduri juurde ilmuma MKS §-st 46, §-st 61 ja §-st 62 juhindudes. Kohtu hinnangul ilmestab
ülaltoodu selgelt, et vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud ning selles on selgelt väljendatud miks
on käesoleval juhul vajalik teabe saamine kolmandalt isikult ehk kaebajalt ning on selgelt näha, millise
maksumenetluse jaoks teavet vajatakse.
Kohus ei pea ebaproportsionaalseks vaidlusaluses korralduses kaebajale pandud kohustust ilmuda teabe
andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lõike 1 viimases lauses on maksuhaldurile selline
õigus sõnaselgelt ette nähtud. Liiatigi on maksuhalduril pädevus otsustada maksude tasumise õigsuse
kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle (MKS § 11 lg 2).
Kohus ei leia, et korralduses, millega kolmandalt isikult teavet nõutakse, tuleks üksikasjalikult põhjendada
kolmanda isiku kutsumist maksuhalduri ametiruumidesse. Sellise korralduse põhjendamiskohustus on juba
korralduse eesmärgist tulenevalt tavapärasest väiksem. Piisab sellest, kui korraldusest selgub üldine põhjus,
miks maksuhaldur kolmandalt isikult teabe saamist vajalikuks peab. Seda seisukohta kinnitab ka
Riigikohtu lahend nr 3-3-1-98-10, milles Riigikogus tõdes, et ühe ja sama maksumenetluse raames pole
õigusvastane ka kolmanda isiku mitmendat korda maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks kohustamine,
kusjuures täidetud peab olema vaid üldine MKS § 61 lõigetest 1 ja 3 tulenev põhjendamise nõue, s.o viide
korralduse andmise õiguslikule alusele ja selgitus korralduse andmise faktilise aluse kohta. Kohtu
hinnangul on teabe andmise korralduses pöördumise põhjuse äranäitamine eelkõige vajalik selleks, et
kolmas isik saaks aru, millega seoses temalt teavet nõutakse. See on vaidlusalusest korraldusest täiesti
arusaadav. Kohus leiab, et kaevatav korraldus on nõuetekohaselt põhjendatud.
22. Kaebaja väited, et maksuhalduri juurde isiklikult ilmumine tekitab kaebajale täiendavaid ebamugavusi
ja/või toob kaasa rahakulutusi esindaja või õigusnõustaja teenuse eest tasumiseks, ja/või lisaajakulu, on
tõendamata ja seega paljasõnalised.
Kohus ei välista, et maksuhalduri juurde ilmumine võib isikus iseenesest teatud ebamugavustunnet
tekitada, kuid pelgalt ebamugavustunde ajendil ei saa olla põhjendatud maksumenetluses tähendust
omavate asjaolude väljaselgitamata jätmine. Sellisel eeldusel muutuks MKS § 61 lõikes 1 kolmandas
lauses sätestatu sisutühjaks. Sarnaselt ei saaks ka eeldada, et maksuhalduril lasub kohustus kuulata suuliste
selgituste andmiseks kutsutav kolmas isik enne sellekohase korralduse andmist ära või selgitada välja, kas
see kolmas isik nõutud teavet esitada saab või tahab. See, milliseid selgitusi isik maksuhaldurile esitada
saab või milliseid dokumente kolmas isik valdab, saab selguda alles pärast kolmanda isiku selgituste
ärakuulamist, mitte aga enne seda.
23. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaevatav korraldus on kaebaja õiguste suhtes igati
proportsionaalne ning maksuhaldur ei ole selles ka nõudnud kaebajalt teavet, mille kasutamiseks tal
vajadus puudub. Seega on kaevatav korraldus õiguspärane ja põhjendatud ning sellega ei ole rikutud
kaebaja õigusi.
24. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse
rahuldamata jätmise tõttu kuuluksid vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele. Vastustaja
kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ei ole, ning kohus ka ei leia, et käesolev kohtuasi
oleks MTA igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Seetõttu jätab kohus menetlusosaliste
menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aili Maasik
Kohtunik