2-14-9451/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-9451

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. mai 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-9451

Tsiviilasi

Nordea Bank Finland Plc hagi Andres Aasmaa ja Aire

Leppiku vastu 56 238,17 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

56 238,17 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Nordea Bank Finland Plc (rk 1680235-8; asukoht

Aleksanterinkatu 36, 00020 Nordea, Soome Vabariik), kes

tegutseb Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu

(rk 10221469; asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn), esindaja

Tuuli Tõnsau, e-post tuuli.tonsau@nordea.com ;

kostja I Andres Aasmaa (endine Vare) (ik 37209282750;

elukoht XXXX; e-post XXXX );

kostja II Aire Leppik (ik 47608142713; elukoht XXXX; e-post

XXXX )

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Nordea Bank Finland Plc hagi Andres Aasmaa ja Aire Leppiku vastu

56 238,17 euro väljamõistmiseks nõude aegumise tõttu.

Jätta poolte menetluskulud Nordea Bank Finland Plc kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis

sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

2(4)

Hageja nõue

Nordea Bank Finland Plc (hageja) esitas 28.02.2014 Tartu Maakohtule hagi Andres Aasmaa (kostja I)

ja Aire Leppiku (kostja II) vastu, milles nõuab kostjatelt 56 238,17 euro väljamõistmist.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 25.05.2004 laenulepingu nr 0932082376100

(leping I), mille raames on sõlmitud kolm muudatust. Lepingu I ja selle muudatuste alusel maksis

hageja kostjatele välja kokku 76 694 eurot (63 912 + 6391 + 6391). Hageja ja kostjad sõlmisid

31.05.2005 laenulepingu nr 01220823762 (leping II), mille raames on sõlmitud kaks muudatust.

Lepingu II ja selle muudatuste alusel maksis hageja kostjatele välja kokku 31 188,88 eurot (2428,64 +

9586,75 + 6391,16 + 12 782,33). Lepingu I täitmist tagas 25.05.2004 sõlmitud käenduslepingu järgi

Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx. Samuti tagasid lepingute I ja II nõuetekohast

täitmist 25.05.2004, 26.11.2004 ja 04.10.2006 sõlmitud ühishüpoteegiga koormamise leping,

ühishüpoteegi seadmise leping ja ühishüpoteegikande muutmise leping.

Kuivõrd kostjad lepingutest I ja II tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja

22.12.2008 lepingud I ja II ennetähtaegselt üles, nõudes kogu võlgnevuse tasumist hiljemalt

16.01.2009. Kui kostjad ei tasunud võlgnevust ka pärast lepingute I ja II ülesütlemist, realiseeris

hageja täitemenetluses aadressil XXXX tagatiseks olnud kinnisasja. Kinnisasi võõrandati

kordusenampakkumisel hinnaga 83 000 eurot, millest kohtutäitur kandis hagejale 74 659,47 eurot.

Saadud summa arvelt tasuti lepingu I põhiosa võlgnevus 69 954,35 eurot, vähendati lepingu II põhiosa

võlgnevust 828,54 eurot, tasuti krediitkaardi võlgnevus 1662,36 eurot, arvelduslaenu võlgnevus

2075,14 eurot ning arvelduskonto nr XXXX teenustasude võlgnevus 139,08 eurot. Kuna saadud

summa ei olnud piisav kogu võlgnevuse katmiseks, on hagejal kostjate vastu nõue summas

56 238,17 eurot, millest põhinõue on 25 052,19 eurot, intressid 4395,53 eurot ja viivis 26 790,45 eurot.

Hageja ei nõustunud kostjate seisukohaga nõude aegumise osas. Täitedokumendi täitmiseks esitamise

tagajärjeks on nõude aegumise katkemine. Hageja arvates saab aegumistähtaega hakata uuesti

arvestama täitemenetluse lõpetamisest alates, sest alles siis selgub lõplik nõude suurus. Enne tagatiseks

olnud kinnisasja realiseerimist ei olnud selge, kas ja kui suures ulatuses saab hageja nõue kinnistu

müügist saadud raha arvelt rahuldatud. Hageja hinnangul on ebamõistlik nõuda, et paralleelselt

läbiviidava täitemenetlusega peab hageja aegumise vältimiseks esitama kohtule hagi. Kui tagatise

müügist saadud raha arvelt saab rahuldatud kogu hageja nõude, puudub hagejal vajadus hagi kohtule

esitamiseks. Kui arvestada aegumistähtaega kostjate tõlgenduse kohaselt täitmisavalduse esitamisest

alates, siis piirab see hageja võimalusi oma õigusi kaitsta ning juhul kui täitemenetlus kestab üle kolme

aasta, ei olekski hagejal võimalik oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda. Hagi on esitatud peale

täitemenetluse lõppu allesjäänud võlgnevuse väljamõistmiseks. Täitemenetluse lõpetamise otsus tehti

29.07.2011. Seega ei ole hageja nõue aegunud.

Hageja

esitas

oma

nõude

põhjendamiseks

kohtule

koopiad

25.05.2004

laenulepingust

nr 0932082376100 koos lepingu lisade ja muudatustega, arvelduskonto nr 17000425555 väljavõttest

28.05.2004, 29.11.2004 ja 25.01.2005 seisuga, 31.05.2005 laenulepingust nr 01220823762 koos

lepingu lisade ja muudatustega, arvelduskonto nr 17000425542 väljavõttest 06.06.2005, 09.10.2006

kuni 13.10.2006 ja 03.05.2007 seisuga, 25.05.2004 käenduslepingust koos lisadega, 25.05.2004

kinnistu müügilepingust, ühishüpoteegiga koormamise lepingust ja asjaõiguslepingutest, 26.11.2004

ühishüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust, 04.10.2006 ühishüpoteegikande muutmise

lepingust, 23.12.2008 teatest laenulepingute ülesütlemise kohta, kinnisvara kordusenampakkumise

aktist, eraisiku laenulepingu üldtingimustest, panga üldtingimustest, laenulepingute tagasimaksmise

ajaloost ja 29.07.2011 täitemenetluse lõpetamise otsusest (tl 12-77, 121).

Kostjate vastus hagile

Kostjad ei vaidle vastu hageja esitatud faktilistele asjaoludele, vaid nõustuvad hagejaga selles, et on

sõlmitud lepinguid I ja II rikkunud, mistõttu ütles hageja lepingud I ja II ennetähtaegselt üles ning

võõrandas kohustuste täitmise tagatiseks olnud kinnisasja, vähendades lepingutest I ja II tulenevaid

võlgnevusi tagatise müügist saadud summa ulatuses.

Kostjate hinnangul on hageja nõue aegunud. Kostjate vastuste kohaselt muutus hageja lepingutest I

ja II tulenev nõue pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist sissenõutavaks alates

3(4)

17.01.2009 ning sellele kohaldub kolme-aastane aegumistähtaeg. Aegumine katkes ja algas uuesti

täitmisavalduse ning täitedokumendi (25.05.2004 notariaalne leping nr 2307) täitmiseks esitamisega

26.02.2009. Uueks aegumise tähtajaks sai seega 26.02.2012, mil hageja oleks pidanud oma nõude

kohtusse esitama. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtusse 28.02.2014, keelduvad kostjad oma

kohustuse täitmisest hageja ees. Kostjad paluvad kohaldada aegumist ja teha asjas vaheotsuse nõude

aegumise osas.

Kostja II peab oluliseks rõhutada, et täitedokumendi täitmiseks esitamisega aegumine katkeb ja algab

uuesti täitemenetluse alustamisega, mitte selle lõpetamisega, ning aegumistähtaega tuleb hakata uuesti

arvestama alates täitedokumendi kohtutäiturile täitmiseks esitamisest. Kostja II nõustub hagejaga

selles, et alles pärast täitemenetluse läbiviimist on selge, kui suures ulatuses saab sissenõudja nõue

rahuldatud, kuid leiab, et põhjendatud ei ole võimaldada hüpoteegipidajale täitemenetluses

rahuldamata nõude osas täiendavat aegumistähtaega täitemenetluse lõpetamisest alates. Asjaolu, et

täitemenetluses ei pruugi saada rahuldatud kõik nõuded, mis võivad aeguda enne täitemenetluse lõppu,

on krediidiasutuse risk, millega tuleb arvestada juba laenulepingute sõlmimisel, hüpoteekide seadmisel

ning ka täitemenetluses avalduste ja taotluste (sh vara alla hindamiseks ja kordusenampakkumise

korraldamiseks) esitamisel.

Kostja II lisas vastusele koopia 26.02.2009 täitmisteatest täiteasjas nr 186/2009/915 (tl 104-106).

Kohtu põhjendused

1. Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise kohaldamiseks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult

kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on taotlenud asjas vaheotsuse tegemist nõude aegumise osas.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka

taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust.

Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

3. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg)

jooksul.

Kohus märgib, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida, sest nõude

kvalifikatsioonist sõltub, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub. Samuti on nõude kvalifitseerimine

TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise

üle otsustamisel.

Hagis esitatud asjaoludel saab hageja nõude kostjate vastu kvalifitseerida laenulepingute

nr 0932082376100 ja nr 01220823762 rikkumisest tuleneva täitmisnõudena. Vaidlust ei ole selles, et

kostjad jäid osamaksetena tagastatava laenu ja intressi tasumisega makseviivitusse, mistõttu ütles

hageja vaidlusalused laenulepingud nende rikkumise tõttu ennetähtaegselt üles, nõudes kogu

võlgnevuse (laenusumma, intressi ja sissenõutavaks muutunud viivise) tagastamist hiljemalt

16.01.2009.

4. Laenulepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks

muutunud nõude puhul ei ole tegemist korduva kohustusega, mistõttu selline nõue aegub TsÜS § 146

lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest (vt 3-2-1-

153-10 p 12, 3-2-1-95-08 p 11).

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1

esimese lause järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. 23.12.2008 laenulepingute ülesütlemise teates antud täiendavat tähtaega arvestades

muutus hageja nõue kostjate vastu sissenõutavaks alates 17.01.2009 ning hakkas kulgema ka selle

nõude kolme-aastane aegumistähtaeg.

5. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 19 järgi on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud

kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga

tagatud nõude rahuldamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et laenulepingutest tulenevate kostjate

kohustuste täitmist tagas kostjate kinnisasjale hageja kasuks seatud ühishüpoteek. Seega olid pooled

lisaks laenulepingutele sõlminud eraldi ühishüpoteegi kohese sundtäitmise kokkuleppe.

4(4)

Täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on käesoleval ajal TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 järgi

10 aastat (enne 05.04.2011 30 aastat) täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude

sissenõutavaks muutumist. Kuna hageja nõue muutus sissenõutavaks 17.01.2009, tekkis hagejal

viidatud ajast õigus nõuda hüpoteegiga tagatud nõude ulatuses sundtäitmist.

6. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.

Kohus selgitab, et aegumise katkemine tähendab sisuliselt aegumistähtaja uut algust tervikuna, mille

puhul ei arvestata seni kulgenud aegumist. Aegumine katkeb ja algab uuesti täitmisavalduse ja

täitedokumendi täitmiseks esitamisele järgnevast päevast. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja esitas

26.02.2009 kohtutäiturile TMS § 23 lg 1 järgi täitmisavalduse ja täitedokumendi (25.05.2004

notariaalne kinnistu müügileping, ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud)

täitemenetluse läbiviimiseks. Kuna kehtiva kohtupraktika kohaselt on täitemenetluse alustamise

tagajärjeks TsÜS § 159 lg 1 järgi nii algse nõude kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise

katkemine (vt 3-2-1-153-10 p 13), algas hageja laenulepingutest tuleneva nõude ja notariaalsest

kokkuleppest tuleneva nõude aegumistähtaeg 26.02.2009 järgnevast päevast tervikuna uuesti.

Tehingust tuleneva nõude kolme-aastast aegumistähtaeg arvestades järeldub eeltoodust, et

laenulepingutest tulenevate nõuete uueks aegumistähtajaks sai 26.02.2012. Kuivõrd käesolevas asjas

on hagi maakohtule esitatud 28.02.2014, seega pärast nõude aegumist, võivad kohustatud isikud

(kostjad) TsÜS § 142 lg-le 1 tuginedes keelduda oma kohustuse täitmisest. Koos põhikohustusest

tuleneva nõudega aegub TsÜS § 144 järgi ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, isegi kui see ei oleks

eraldi veel aegunud.

7. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et TsÜS § 159 lg 1 järgi saab aegumistähtaega hakata uuesti

arvestama alates täitemenetluse lõpetamisest. Sellisel juhul oleks tegemist aegumise peatumisega,

mille korral mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Seega ei ole hageja

esitatud seisukoht kooskõlas TsÜS § 159 lg-s 1 sätestatuga.

Kohus selgitab, et TMS § 2 lg 1 p 19 järgne notariaalselt tõestatud kokkulepe üksnes lihtsustab

hüpoteegi realiseerimist. Olukorras, kus hüpoteegipidajale on ettenähtav, et tal ei õnnestu oma nõuet

täies ulatuses rahuldada tagatise realiseerimise arvelt (võlgnetavad summad ületavad majanduslanguse

tingimustes müüdavate kinnisasjade väärtust või täitemenetluse kestus võib ületada algse nõude

aegumistähtaega), on hüpoteegipidaja õigustatud paralleelselt toimuva täitemenetluse ajal oma

tehingust tuleneva nõude maksmapanekuks pöörduma kohtusse, et saada TMS § 2 lg 1 p 1 järgne

täitedokument.

8. Kuna hageja laenulepingute rikkumisest tulenev täitmisnõue on aegunud ning kostjad on taotlenud

aegumise kohaldamist, siis eeltoodud põhjendustel jätab kohus Nordea Bank Finland Plc hagi Andres

Aasmaa ja Aire Leppiku vastu 56 238,17 euro väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu.

Kuivõrd hageja nõue on aegunud, on käesolev vaheotsus käsitletav lõppotsusena, sest kohus asja

nõude aegumise tõttu edasi ei menetle.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättes

hagi rahuldamata, jätab poolte menetluskulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik