3-13-987/85 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. mai 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-987

Haldusasi

MTÜ Eesti Raskeveohobuse Selts kaebus Veterinaar-

ja Toiduameti 19.02.2013 otsuse nr 81 ja 09.04.2013

vaideotsuse nr 36 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Raskeveohobuse Selts, volitatud

esindajad v.adv Aet Bergmann ja v. adv Margus

Sorga

Vastustaja – Veterinaar- ja Toiduamet, volitatud esin-

daja v.adv Jaanus Tehver

Kolmas isik – MTÜ Eesti Hobusekasvatajate Selts

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.11.2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Eesti Raskeveohobuse Selts apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Eesti Raskeveohobuse Selts apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 29. novembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-13-987 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.06.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-13-987

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Eesti Raskeveohobuse Selts (edaspidi ERS) esitas 26.11.2012 Veterinaar- ja Toi-

duametile (edaspidi VTA) taotluse tunnustada ERS aretusühinguna eesti raskeveohobuse pa-

ralleeltõuraamatu pidajana ja jõudluskontrolli läbiviijana (I kd, tl 9).

2. VTA 19.02.2013 otsusega nr 81 keelduti tunnustamast ERS-i eesti raskeveo tõugu hobus-

te tõuraamatu pidajana ja jõudluskontrolli läbiviijana. VTA põhjendas oma otsust asjaoluga, et

ERS poolt tunnustamisel esitatud aretusprogrammis ja planeeritavas aretustegevuses esinevad

puudused. ERS aretusprogrammi osa „Tõuraamatusse kandmise alused ja tõuraamatu pidami-

se kord“ § 6 lg 6 „Lisaosa A“ on otseses vastuolus originaaltõuraamatu pidaja poolt sätestatu-

ga. Vastavalt originaaltõuraamatule võib tõuraamatu põhiossa kanda varsa, kelle „ema ja

emaema on kantud tõuraamatu lisaosasse A ja isa ning emaisa on tõuraamatu põhiosa täkud“,

kuid tunnustamisele esitatud tõuraamatu pidamise kord lubab tõuraamatu põhiossa kanda

muuhulgas lisaossa A registreeritud täku järglase. Vastavalt originaaltõuraamatule peavad

täkud püsiva tunnustuse saamiseks olema osalenud rakendihobuste sõidukatsetel. Tunnusta-

misele esitatud programmis sellist nõuet ei ole.

3. ERS esitas VTA 19.02.2013 otsuse nr 81 peale vaide, mis jäeti VTA 09.04.2013 vai-

deotsusega nr 36 rahuldamata. VTA asus vaideotsuses seisukohale, et ERS-l puudub piisaval

hulgal tõuraamatusse kandmiseks sobilikke loomi. 52 ühingu liikmele kuuluvat suguvõimelist

hobust ei võimalda organiseerida tõhusalt paaridevalikut ning vältida sugulusaretusest tekki-

vaid riske. Eesti raskeveohobuse populatsioon on väike ja hobuste jagamine mitmesse

aretusühingusse ning hobuste kuulumist samaaegselt mitmesse aretusühingusse ei saa pidada

lubatavaks. ERS planeeritav aretustegevus ohustab eesti raskeveotõu kui ohustatud tõu säili-

mist. Antud juhul on eesti raskeveotõu kui ohustatud tõu tõuraamatupidajaks ja ohustatud tõu

säilitajaks Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS). Kuigi tunnustamisele esitatud aretusprog-

ramm on koostatud seadusandlusest ja VTA eeskirjadest lähtuvate nõuete kohaselt, esineb

selles vastuolusid olemasoleva Eesti raskeveotõugu hobuste aretusprogrammiga. Aretusühing

on vaidemenetluse käigus esitanud uuesti aretusprogrammi, milles on kõrvaldatud VTA

19.02.2013 otsuses nr 81 viidatud puudused, kuid programmi puudused ainuüksi ei toonud

kaasa tunnustamisest keeldumist. Kuna ERS ja EHS aretusprogrammidel on samad aretu-

seesmärgid ja ka nende saavutamise abinõud, siis on võimalik jätkata tööd selle aretuspopulat-

siooniga olemasoleva tõuraamatu raames. VTA hinnangul ohustab uue ühingu tunnustamine

eesti raskeveotõu kui ohustatud tõu säilimist ja kahjustab tunnustatud ühingu (EHS) tegevust

ja aretus-säilitusprogrammi.

4. ERS esitas 08.05.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse VTA 19.02.2013 otsuse nr 81 ja

09.04.2013 vaideotsuse nr 36 tühistamiseks ning VTA kohustamiseks otsustada uuesti ERS

taotlus, milles ERS palus end tunnustada aretusühinguna eesti raskeveohobuse paralleeltõu-

raamatu pidajana ja jõudluskontrolli läbiviijana. Kaebuse põhjendused on peamiselt järgmi-

sed.

1) VTA on ebaõigesti kohaldanud põllumajandusloomade aretuse seaduse (PõLAS) § 9 lg-t

5. ERS liikmetele kuuluvate hobuste arv ei määra ERS-i aretuspopulatsiooni ning 52 hobust

on üksnes ERS liikmeskonnal tunnustamise taotlemise hetkel olev hobuste arv. Aretustöö

3-13-987

3(9)

hõlmab kogu populatsiooni, s.o 24.01.2013 seisuga 332 eesti raskeveo tõugu hobuste tõuraa-

matus registreeritud hobust ning ERS tunnustamiseks esitatud aretusprogramm vastab EHS

kui originaaltõuraamatu pidaja sätestatud põhimõtetele. Seda on VTA kinnitanud ka vaideot-

suses.

2) VTA on vaideotsuse rajanud sisuliselt EHS seisukohale, mille kohaselt ei pruugi ERS

aretusprogramm järgida EHS aretusprogrammis kehtestatud põhimõtteid ja seetõttu ei pea

EHS võimalikuks eesti raskeveohobuste tõuraamatu populatsiooni kuuluvate hobuste kasuta-

mist kaebaja aretusprogrammis. Tunnustamise eelduseks ei ole originaaltõuraamatu pidaja

nõusolek ega luba, vaid tunnustamist taotlev ühing peab tagama, et täidetud on originaaltõu-

raamatut pidava organisatsiooni või ühingu sätestatud põhimõtted. VTA on leidnud, et aretus-

programmide põhimõtted on teineteisega kooskõlas. VTA ei ole sisustanud mõistet „populat-

siooni killustamine“, vaid on tuginenud Eesti Maaülikooli 13.02.2013 arvamusele. Viidatud

arvamus lähtub ebaõigest eeldusest, et aretustegevuses kasutatakse ainult ERS liikmetele kuu-

luvaid hobuseid. Paralleeltõuraamatute pidamisel hõlmab aretustegevus kogu vastava tõu po-

pulatsiooni ning populatsiooni „killustamist“ ei saa seetõttu toimuda.

3) VTA vaideotsus on kaalutlusvigadega ja rikutud on põhjendamiskohustust. Aretusühingu

tunnustamine on tähtsuselt ülimuslik ja kohustuslik, kui tunnustamist taotlev aretusühing vas-

tab nõuetel. VTA on ebaõigesti kohaldanud Euroopa Komisjoni 11.06.1992 otsuse nr

92/353/EMÜ art 2 lõikeid 1 ja 2. Tunnustamisest keeldumine on pigem erand ja peaks olema

võimalik üksnes mõjuva(te) põhjus(t)e olemasolul. VTA väide, et uue ühingu (ERS) tunnus-

tamine kahjustaks tunnustatud ühingu (EHS) tegevust, on paljasõnaline ja alusetu. Vaideotsu-

ses ei sisaldu põhjendusi, mil moel kahjustaks ERS poolt paralleeltõuraamatu pidamine EHS

tegevust ja tema programmi. Originaaltõuraamatu ja paralleeltõuraamatu pidaja igakülgse

koostöö korral on põhjendamatu rääkida raskeveotõu säilimise ohustamisest või populatsiooni

killustamisest. Vaideotsusega on oluliselt muudetud ja laiendatud VTA 19.02.2013 otsust.

5. 17.10.2013 kaebuse täienduses märgitakse, et VTA otsuse aluseks olnud prof Viinalassi

arvamusega ei saa nõustuda, sest lähtutud on valedest eeldustest (eelkõige eeldusest, et erine-

vatesse tõuraamatutesse kantud hobuseid ei paaritata enam omavahel) ja valedest arvandme-

test efektiivse populatsioonimahu arvutamisel. Prof Viinalass on põhjendamatult välistanud

noorloomad oma arvestusest. Juhul, kui kohus leiab, et ERS tõuraamatu pidamise õigus pole

põhjendatud, sest ERS liikmetel on kohtu arvates liiga vähe hobuseid PõLAS § 9 lg 1 mõttes,

siis palub kaebaja jätta kohtul kohaldamata PõLAS § 9 lg 1 osas, milles see seab tunnustami-

sel tingimuseks, et tunnustamist taotleval aretusühingul või selle liikmetel peab olema aretu-

seduks piisav arv tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmiseks sobivaid loomi. Kaebaja

hinnangul on PõLAS § 9 lg 1 vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 31 ja 48.

6. VTA vaidleb kaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata. VTA põhjendab oma sei-

sukohti järgmiselt.

1) VTA otsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. ERS ei vasta PõLAS § 9

lg 1 ja otsuse nr 92/353/EMÜ nõuetele. See asjaolu, kui suur on aretuspopulatsioon ehk tõu-

raamatusse kandmiseks sobivate loomade arv kokku, ei oma aretusühingu tunnustamise seisu-

kohast tähendust. PõLAS § 9 lg 1 ja otsuse nr 92/353/EMÜ lisa punkti 2d kohaselt peab piisav

hulk aretuseks sobivaid loomi kuuluma aretusühingule või tema liikmetele. Pooled ei vaidle

selle üle, et ERS liikmetele kuuluvate aretuseks sobivate hobuste arv ei ole aretuseks (antud

juhul ka tõu säilitamiseks) piisav. Prof Viinalass on oma arvamuses märkinud, et selleks, et

säilitada sellist väikest populatsiooni, tuleb teha väga ranget paaride valikut ning sellises olu-

korras tekib lähiaastatel inbriidingudepressiooni vältimiseks võõrvere lisamise vajadus. See

viitab ühemõtteliselt sellele, et ERS aretustegevus ohustaks eesti raskeveohobuse kui ohusta-

3-13-987

4(9)

tud tõu säilitamist. ERS ei ole kaebuses välja toonud asjaolusid, mis seaksid prof Viinalassi

arvamuse kahtluse alla.

2) VTA vaideotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. VTA ei ole ERS

tunnustamise menetluses ega vaideotsuse tegemisel lähtunud eeldusest, et ERS tunnustami-

seks on nõutav EHS nõusolek või luba, mistõttu on põhjendamatu ERS väide PõLAS § 9 lg 5

ebaõigest kohaldamisest. VTA-l puudus diskretsioon ERS tunnustamise üle otsustamisel, sest

kohaldamisele kuulunud normide (otsus nr 92/353/EMÜ art 2 lg 2 ja PõLAS § 10 lg 3) koha-

selt tuleb sellisel juhul tunnustamisest keelduda. VTA ei ole rikkunud põhjendamiskohustust,

vaid rajanud oma seisukoha, et ühingu liikmetele kuuluvate hobuste populatsioon ei võimalda

organiseerida tõhusat paaridevalikut ning vältida sugulusaretusest tekkivaid riske, prof Viina-

lassi arvamusele. Kuivõrd vaidlustatud haldusakti tühistamiseks puudub alus, siis ei ole alust

ka kohustamistaotluse rahuldamiseks.

7. EHS nõustub VTA seisukohtadega. Vaidlus puudub selles, et eesti raskeveohobune kuu-

lub ohustatud tõugude hulka. Pooled võivadki jääda matemaatiliselt analüüsima hobuste arvu,

kuid tõuaretuses vaadatakse nende hobuste omadusi. Argumendid hobuste omanike valiku-

võimaluste osas ühingu valimiseks ei ole asjakohased. VTA on teinud kaalutletud otsuse eks-

pertarvamuse alusel.

8. Tallinna Halduskohtu 29.11.2013 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused on peamiselt järgmised.

1) VTA on korrektselt tõlgendanud otsuse nr 92/353/EMÜ lisa p 2d ning PõLAS § 9 lg-t 1

selliselt, et aretuseduks piisav arv loomi tuleb teha kindlaks, arvestades aretusühingu või tema

liikmete omandis olevate loomade arvu. Aretusühingu eesmärgiks peaks olema aretustegevus

ning selle aretustegevuse jätkusuutlikkuse näitaja on märgitud normide valguses ühingule en-

dale või tema liikmetele kuuluvate loomade arv, sest eelduslikult on ühingu aretustegevuses

nõus osalema ühingu liikmed. Sellist nõusolekut ei saa eeldada ühingusse mittekuuluvate

liikmete osas, kes omavad sama tõu loomi.

2) PõLAS § 9 lg 1 ei ole põhiseadusega vastuolus. Nimetatud norm ei takista kaebajal tege-

lemast ettevõtlusega ega koondumast mittetulundusühingusse. Tegelemine loomade aretusega

ning tõuraamatu pidamine ei ole isiku põhiõigused, mis oleks põhiseadusega erilise kaitse all.

Viidatud tegevused on ettevõtlus nagu iga teinegi ettevõtluse vorm, millega tegelemise tingi-

mused ja kord on vastavalt PS §-s 31 sätestatud seaduse reservatsioonile reguleeritud konk-

reetsel juhul PõLAS-ga. Kohtu hinnangul ei ole PõLAS § 9 lg 1 ka vastuolus otsusega nr

92/353/EMÜ ega ebaproportsionaalne.

3) Kohus ei nõustu ERS kriitikaga prof Viinalassi 13.02.2013 arvamusele ning leiab, et

lõppjäreldustes oli arvamus adekvaatne – kaebajal ja tema liikmetel puudus piisaval hulgal

tõuraamatusse kandmiseks sobilikke loomi ning planeeritav aretustegevus ohustas selliselt

eesti raskeveo tõu säilimist. Isegi juhul, kui arvesse oleks võetud ERS-le ja tema liikmetele

VTA otsuse tegemise ajal kuulunud noorloomi, oleks prof Viinalassi järeldus raskeveohobuse

aretuspopulatsiooni kohta jäänud samaks. ERS ei ole vastu vaielnud prof Viinalassi seisuko-

hale, et efektiivse populatsioonimahu suurust Ne=50 peetakse vähimaks, et tagada populat-

siooni lühiajaline säilimine. Võttes arvesse ERS liikmetele prof Viinalassi arvamuse andmise

ajal kuulunud noorhobuseid, oleks ERS enda arvutuste järgi populatsioonimahu numbriliseks

näitajaks kujunenud 35, mis on samuti alla efektiivse populatsioonimahu vähima aktsepteeri-

tava näitaja. Asjakohatud on ERS arvutused EHS liikmetele kuuluvate raskeveohobuste arvu-

ga seonduvalt ning ERS liikmetele kohtumenetluse ajal kuuluvate raskeveohobuste arvuga

seonduvalt. Prof Viinalass ja VTA pidid arvesse võtma üksnes taotluse menetlemise ajal ERS

liikmetele kuulunud raskeveohobuseid. Kohtu arvates ei anna ERS kriitika seoses inbriidingu-

3-13-987

5(9)

koefitsiendi hindamisega prof Viinalassi poolt alust lugeda ümber lükatuks prof Viinalassi

hinnangut, et kui aretusühingule kuuluvate loomade efektiivne populatsioonimaht on alla 50,

on populatsioon väga haavatav eelkõige inbriidingudeprerssiooni ohu ja geneetilise variat-

siooni vähenemise tõttu. Kohtul puudub alus kahelda prof Viinalassi pädevuses, tema erapoo-

letuses ning tema poolt antud ekspertarvamuse adekvaatsuses.

4) VTA ei ole vääralt sisustanud kaalutlusõigust. ERS viited PõLAS § 10 lg 4 p-dele 1 ja 3

on asjakohatud, kuna VTA 19.02.2013 otsus ei ole antud nende normide alusel. Vaidlustatud

otsuse õiguslikuks aluseks on PõLAS § 10 lg 3, mis ei võimalda VTA-l teostada kaalumist.

VTA on põhjendatult leidnud, et ERS ei ole aretusühinguna nõuetekohane, kuna tal puudub

piisav hulk tõuraamatusse kandmiseks sobilikke loomi ning sellisena planeeritav aretustege-

vus ohustab eesti raskeveotõu säilimist. Järelikult tuli VTA-l keelduda PõLAS § 10 lg 3 alusel

ERS tunnustamisest. PõLAS § 10 lg-le 4 on VTA viidanud oma 09.04.2013 vaideotsuses,

kuid mitte 19.02.2013 otsuse tegemise õigusliku alusena. VTA vaideotsus ei ole põhjendama-

ta. Eesti Maaülikooli prof Viinalassi 13.02.2013 arvamuses esitatut tuleb lugeda nii VTA

19.02.2013 otsuse kui ka 09.04.2013 vaideotsuse põhjenduste osaks. Kaebus on alusetu ja

tuleb jätta rahuldamata, mistõttu ei pea VTA ka kaebaja 26.11.2012 taotlust uuesti läbi vaata-

ma.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. ERS palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.11.2013 otsus ja

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. ERS palub tunnistada põhiseadusega vastuolus ole-

vaks ja jätta kohaldamata PõLAS § 9 lg 1 osas, milles see seab tunnustamisel tingimuseks, et

tunnustamist taotleval aretusühingul või selle liikmetel peab olema aretuseks piisav arv tõu-

raamatusse või aretusregistrisse kandmiseks sobivaid loomi. ERS põhjendab apellatsioonkae-

bust peamiselt järgmiselt.

1) Halduskohtu otsus on vastuoluline ja põhjendamata. Kohus on eksinud, kui väidab, et

prof Viinalass ei ole muutnud oma seisukohta paaride valiku ja võõrvere lisamise vajaduse

küsimuses. Kohus ei ole põhjendanud, miks ERS ei suudaks tõu säilitamiseks täita järgmisi

tingimusi – väga range paaride valik või võõrvere lisamine. Kui halduskohus on ühelt poolt

leidnud (tuginedes Eesti Maaülikooli arvamusele), et teatud tingimustel (nimelt range paaride

valiku puhul) on tõu säilitamine võimalik, siis teisalt ei saa kohus asuda vastupidisele seisu-

kohale ja jätta kaebust rahuldamata. Kui kohus pidas populatsiooni säilitamist teatud kindla-

piirilistel tingimustel võimalikuks, siis oleks kohus pidanud tegema otsuse kaebaja kasuks.

Kohus on vaikimisi oletuslikult leidnud, et ERS ei ole võimeline tegema väga ranget paaride

valikut või võõrverd lisama. Selline seisukoht on põhjendamatu.

2) Halduskohtu otsus põhineb prof Viinalassi arvamuse ekslikel seisukohtadel. Kohus on

jätnud põhjendamata, miks ta ei nõustu ERS poolt kaebuses ja 17.10.2013 seisukohtades esita-

tud vastavate väidetega. ERS palub kohtul HKMS § 198 lg 2 p 1 alusel tuvastada järgmised

halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolud: 1) ERS taotluse menetlemise ajal oli ERS liikmete

hobuste arvuks 61 hobust, millest prof Viinalass arvamuse koostamisel lähtunud ei ole, vaid

on võtnud aluseks 51 hobust; 2) prof Viinalassi arvamus on rajatud järeldusele, et EHS liik-

metele kuuluvate eesti raskeveohobuste efektiivne populatsioon Ne=46 ja ERS liikmetele kuu-

luvate eesti raskeveohobuste populatsioon Ne=20. Halduskohus on ekslikult asunud seisuko-

hale, et tunnustamise (sisuliselt) kõikemääravaks kriteeriumiks on asjaolu, kas populatsiooni-

maht Ne=50 on täidetud või mitte. PõLAS § 9 lg-s 1 ei ole sellist numbrilist kriteeriumit sätes-

tatud ning piisavaks saab pidada ka populatsioone, mille efektiivne populatsioonimaht on alla

3-13-987

6(9)

50. Kui prof Viinalass pidas võimalikuks populatsiooni säilitamist ka juhul, kui Ne=20, siis

juhul, kui Ne=35 (ligi kaks korda suurem), peab see olema veelgi enam võimalik.

3) Halduskohus on tõlgendanud seadust ebaloogiliselt. Hobuseomanike liikmelisusest või

selle puudumisest taotluse esitamise ajal ei saa järeldada, milliste hobustega hakatakse tulevi-

kus aretust läbi viima. Tõuraamatu pidamine ei tähenda Eestis ega kusagil mujal maailmas, et

selles tõuraamatus registreeritud hobused paarituvad ainult omavahel. PõLAS § 9 lg 1 on vas-

tuolus PS §-dega 31 ja 48.

10. ERS märgib apellatsioonkaebuse täienduses, et VTA on eksinud väitega, et eesti raskeveo

tõugu hobuste säilitusprogramm ei näe ette võõrvere lisamist. Võõrvere lisamine on võimalik

EHS säilitusprogrammi leheküljel 5 sätestatud „eriprogrammi“ alusel. ERS lisab, et EHS

püüab kohut eksitada väitega, et tõuaretuses on hobuste kasutamine pikkade vahemaade tõttu

komplitseeritud. Tegelikkuses ei ole tõuaretuses vahemaad enam olulised, eesti raskeveoho-

buseid on kasutatud aretuses Eestist Soome ja vastupidi juba aastaid. Ei vasta tõele väide, et

ERS liikmete hobuste arv oleks tänaseks vähenenud, võrreldes esmase taotluse esitamise aja-

ga.

11. VTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu otsus ei sisalda vastuolusid

ega ole puudulikult põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendava osa punktis 10 on halduskohus põh-

jalikult analüüsinud, kas ERS-l ja tema liikmetel oli piisav hulk tõuraamatusse kandmiseks

sobivaid loomi või mitte, ja nõuetekohaselt põhjendanud oma järeldust, et vastus sellele küsi-

musele on eitav. Kohus on õigesti konstateerinud, et prof Viinalass ei ole muutnud oma arva-

must populatsiooni säilitamise eelduste osas. Asjakohatu on ERS kriitika, et kohus ei ole põh-

jendanud, miks ei suudaks ERS täita kõnealuseid eeldusi (väga range paaride valik või võõr-

vere lisamine). Tunnustamisest keeldumiseks ei ole nõutav, et populatsiooni säilitamine antud

olukorras oleks võimatu, vaid piisab sellest, et tuvastataks aretuseduks piisava arvu loomade

puudumine ja oht ohustatud tõu säilitamisele. Need asjaolud on õigesti tuvastatud. Haldusko-

hus ei ole asunud seisukohale, et tunnustamiseks peab tõuraamatusse kandmiseks sobivate

loomade arv olema vähemalt 50. Käesolevas haldusasjas puuduvad tõendid, mis seaksid prof

Viinalassi arvamuse järelduste õigsuse kahtluse alla või lükkaksid need ümber. Halduskohtu

poolt rakendatud PõLAS § 9 lg 1 tõlgendus vastab normi sisule ja eesmärgile. VTA nõustub

halduskohtu seisukohaga, et PõLAS § 9 lg 1 ei ole põhiseadusega vastuolus.

12. EHS palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu otsus ei ole vastuoluline

ega põhjendamata. Eesti raskeveohobuste populatsioon on niivõrd väike, et tõu genofondi

säilimise seisukohalt tehakse ranget paaride valikut kogu tõu ulatuses. Kui tõug on tunnusta-

tud ohustatuks ja eesti raskeveohobuse tõug on tunnistatud lisaks ka kriitiliselt ohustatud

tõuks, siis see tähendab, et iga isend antud tõus on väga oluline kogu tõu säilimise seisuko-

hast. Seetõttu on äärmiselt oluline, et tõuaretust tehakse kogu tõu ulatuses range valikuga pa-

rimaid tõuloomi kasutades. Prof Viinalassi arvamus ja 24.09.2013 vastused kohtu küsimustele

on antud kogu populatsiooni kohta ning on selle säilitamise sisu suhtes identsed. Kohus on

õigesti arvestanud kriitilises seisus oleva hobusetõu säilitamiseks vajalikke isendite ühtse ter-

viku säilitamise vajadust ühe tõuraamatu piires. Kohus on väga täpselt ja õigesti järeldanud

ERS võimetust täita aretuslikke eesmärke, rikkumata originaaltõuraamatu pidaja õigust kehti-

va tõu säilitus- ja aretusprogrammi täitmiseks, milles ei ole ette nähtud võõrvere lisamist eesti

raskeveohobuse tõule aastani 2020. Kohus on õigesti kohaldanud õigusnormi ning jätnud kae-

buse rahuldamata. Halduskohtu otsus põhineb õigel arvamusel ja täpsetel seisukohtadel. ERS

liikmete nimel olevaid Eestis paiknevaid hobuseid on tänase seisuga 38, kellest märasid on 11.

See tähendab, et ükski apellatsioonkaebuses toodud arvestus ei oma sisulist tähtsust, sest need

ei ole täpsed ja täna ei ole enam kõiki neidki hobuseid, keda tõuaretuses kasutada. VTA keel-

duv otsus ei takista ERS liikmetel aretustegevusega tegelemast.

3-13-987

7(9)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühis-

tamiseks puudub alus.

14. Käesoleval juhul on vaidlusaluseks küsimuseks, kas ERS aretusprogramm ja kavandatav

aretustegevus vastas PõLAS § 9 lg-s 1 ja otsuse nr 92/353/EMÜ art 2 lg-tes 1 ja 2 sätestatud

nõuetele. Täpsemalt formuleerides on küsimus selles, kas ERS-l või tema liikmetel oli aretu-

seduks piisav arv tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmiseks sobivaid loomi või ohusta-

nuks tunnustamine eesti raskeveo hobuste säilimist, kahjustades EHS tegevust või tõuparan-

dus- või selektsiooniprogrammi.

15. PõLAS § 9 lg 1 kohaselt peavad tunnustamist taotlevad aretusühing ja jõudluskontrolli

läbiviija olema võimelised osutama aretusteenust oma valitud aretusvaldkonnas, kusjuures

aretusühingul või tema liikmetel peab olema aretuseduks piisav arv tõuraamatusse või aretus-

registrisse kandmiseks sobivaid loomi ning ohustatud tõu säilitaja peab olema võimeline läbi

viima ohustatud tõu säilitusprogrammi. Piisava arvu loomade olemasolu nõue on sätestatud ka

otsuse nr 92/353/EMÜ lisa punktis 2d, mille kohaselt peab tõuraamatuid pidav, tõuraamatu

osasid asutav ja registreeritud hobuslaste tõuraamatuid asutav organisatsioon või ühing amet-

liku tunnustuse saamiseks tõendama pädevatele asutustele, et tal on piisavalt suur kari tõu-

parandus- või selektsiooniprogrammi teostamiseks või tõu säilitamiseks, kui see on vajalik.

Kui tunnustamist taotlev aretusühing ja tema kavandatud aretustegevus vastab muu hulgas

nimetatud nõudele, siis tehakse PõLAS § 10 lg 1 alusel otsus isiku tunnustamise kohta, ning

kui aretusühing või tema kavandatud aretustegevus ei ole nõuetekohane, tehakse PõLAS § 10

lg 3 alusel otsus isiku tunnustamisest keeldumise kohta.

16. Ringkonnakohus ei nõustu ERS-ga, et halduskohus on tõlgendanud PõLAS § 9 lg-t 1 eba-

loogiliselt. Ametlikku tunnustamist taotleva ühingu kohustus tõendada piisava arvu loomade

olemasolu on sõnaselgelt sätestatud nii otsuses nr 92/353/EMÜ (lisa p 2d) kui ka PõLAS § 9

lg-s 1. Küsimus sellest, kas tõuraamatusse kantav hobune kuulub EHS või ERS liikmele ei ole

praeguses vaidluses oluline. Hobuslase tõuraamatusse kandmine ja paralleeltõuraamatu pida-

miseks ametliku tunnustuse taotlemine on erinevad menetlused ning viimatinimetatud menet-

lusega ei ole seotud loomaomaniku otsused hobuse tõuraamatusse kandmisest. Seetõttu on

asjakohatu käsitleda seda paralleeltõuraamatupidamiseks ametliku tunnustuse menetluses.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et aretuseduks piisav arv loomi tuleb

kindlaks teha, arvestades aretusühingu või tema liikmete omandis olevate loomade arvu. Sea-

dusandja on pidanud vajalikuks siduda taotlejaga nõue, et viimasel oleks piisav arv sobilikke

loomi ning seda tulenevalt asjaolust, et tunnustuse taotlemise eesmärgiks on edukas aretuste-

gevus. Taotleja peab suutma tunnustuse menetluses näidata, et ühingul on ka reaalselt võima-

lik vastavas valdkonnas aretusega tegeleda. Aretus PõLAS tähenduses on tegevus põlluma-

janduslooma jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse sihipäraseks suurendamiseks ning majan-

duslikult kasulike omanduste säilitamiseks või täiustamiseks, mida tehakse järgmistes vald-

kondades: 1) tõuraamatu või aretusregistri pidamine; 2) põllumajanduslooma jõudluskontrolli

läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine; 3) ohustatud tõu säilitamine ja 4) aretuslooma

aretusmaterjali varumine, säilitamine, töötlemine ja turustamine (PõLAS § 5 lg 1). Kuivõrd

ERS taotles tunnustamist eesti raskeveo hobuste paralleeltõuraamatu pidajana ja jõudluskont-

rolli läbiviijana, siis pidi VTA ka kontrollima, kas reaalselt on kaebajal võimalik nendes are-

tusvaldkondades tegeleda ning oma aretusprogrammi ellu viia. Ühtlasi on Euroopa Kohus

rõhutanud, et registreeritud hobuslaste aretamise soodustamist ja ühendusesiseses kaubandu-

3-13-987

8(9)

ses nendega kauplemise arendamist puudutavad eesmärgid eeldavad, et ühenduse erinevates

liikmesriikides on piisavalt organisatsioone, mis on võimelised pidama tõuraamatuid, milles

saab registreerida kasvava arvu hobuslasi (Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-216/02, p 33).

18. ERS on palunud kohtul tuvastada järgmised asjaolud: 1) ERS taotluse menetlemise ajal

oli tema liikmete hobuste arvuks 61 hobust, kuid prof Viinalass on arvamuses võtnud aluseks,

et ERS liikmetele kuulub 51 hobust ning 2) prof Viinalassi arvamus on rajatud järeldusele, et

EHS liikmetele kuuluvate eesti raskeveohobuste efektiivne populatsioon Ne=46 ja ERS liik-

metele kuuluvate eesti raskeveohobuste populatsioon Ne=20. Käesoleva vaidluse lahendamisel

pole nimetatud asjaolude tuvastamine vajalik, kuivõrd ka juhul kui lähtuda nimetatud arvand-

metest, ei muudaks see seda, et efektiivne populatsioonimaht on ERS liikmetele kuuluvate

hobuste puhul alla 50. Seejuures ei mõjuta prof Viinalassi järeldus, et EHS liikmetele kuulu-

vate eesti raskeveohobuste efektiivne populatsioonimaht on 46, ERS taotluse suhtes tehtud

keelduvat otsust, sest oluline oli, et ERS-l või tema liikmetel puudus piisav arv sobilikke loo-

mi.

19. ERS väide, et ekslik on kohtu seisukoht, et tunnustamiseks peab Ne olema vähemalt 50,

on paljasõnaline. Puudub alus seada kahtluse alla prof Viinalassi erialaseid teadmisi ning prof

Viinalassi arvamuses (I kd, tl 25-26) ja 24.09.2013 vastuses kohtu küsimustele (I kd, tl 112-

114) märgitud efektiivse populatsioonimahu vahemikku 50-500. Ka juhul, kui lähtuda ERS

arvutustest, mille kohaselt on viimase liikmete hobuste efektiivne populatsioonimaht noor-

loomi arvesse võttes Ne=35, ei ole see piisav edukaks aretustegevuseks ega vasta PõLAS § 9

lg-s 1 kehtestatud nõudele, et aretusühingul või tema liikmetel on piisav arv sobilikke loomi.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et oma lõppjäreldustes on prof Viinalassi arvamus

adekvaatne. Halduskohus on analüüsinud kaebaja kriitikat prof Viinalassi arvamuse suhtes.

20. Ebaõige on ERS seisukoht, et halduskohtu otsus on vastuoluline ja põhjendamata. Prof

Viinalass ei ole muutnud oma seisukohta sellise väikese populatsiooni säilitamise eelduste

osas. Käesoleval juhul ei ole oluline, kas tõu säilitamine eeldab väga ranget paaride valikut ja

võõrvere lisamist lähiaastatel või ühte nimetatud eeldustest, kuivõrd see ei muuda järeldust, et

ERS-le ametliku tunnustuse andmine eesti raskeveohobuste aretuseks seaks ohtu tõu säilitami-

se. Sellest lähtuvalt puudus nii VTA-l kui ka kohtul vajadus analüüsida, kas ERS on võimeline

prof Viinalassi nimetatud eeldusi täitma või mitte. Vastustaja on õigesti märkinud, et oluline

on, et tunnustamine ei ohustaks tõu säilimist ega kahjustaks olemasoleva ühingu tegevust või

aretus-säilitusprogrammi (otsuse nr 92/353/EMÜ art 2 lg 2 esimene taane). Ebaõige on ka

ERS seisukoht, et halduskohus on vaikimisi oletuslikult leidnud, et ERS ei ole võimeline te-

gema väga ranget paaride valikut või võõrverd lisama. Sellist järeldust kohtuotsuses ei sisaldu,

mistõttu on ERS sellekohane väide meelevaldne ja paljasõnaline. Eeltoodust tulenevalt ei ole

halduskohtu otsus vastuoluline ning rikutud ei ole põhjendamiskohustust.

21. ERS on seisukohal, et juhul, kui prof Viinalass pidas arvamuses võimalikuks populat-

siooni säilitamist ka olukorras, kus Ne=20, siis juhul, kui Ne=35 peab see olema veelgi enam

võimalik. Prof Viinalass märkis oma arvamuses, et kui efektiivne populatsioonimaht on võrd-

ne või väiksem kui 50, siis on populatsioon väga haavatav, eelkõige inbriidingudepressiooni

ohu ja geneetilise variatsiooni vähenemise tõttu (I kd, tl 25). Sellest ei saa järeldada, et aretus-

tegevus ja säilitusprorgammi läbiviimine oleks edukas ka siis, kui Ne=35. Üksnes juhul, kui

efektiivne populatsioonimaht on 50 või sellest suurem, on alust pidada aretustegevust edu-

kaks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tunnustamisest keeldumiseks ei ole nõutav, et

populatsiooni säilimine oleks võimatu, vaid piisab sellest, et tuvastatakse aretuseduks piisava

arvu loomade puudumine ja oht ohustatud tõu säilimisele.

3-13-987

9(9)

22. Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse aretusühingu, jõudluskontrolli läbi-

viija või ohustatud tõu säilitaja ja tema kavandatava aretustegevuse vastavust PõLAS ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide ning Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele (PõLAS § 8 lg 3). Kui

otsuse nr 92/353/EMÜ art 2 lg 1 puhul on liikmesriigi pädeval ametiasutusel kohustus tunnus-

tada asutavat ühingut, kui see vastab sama otsuse lisas sätestatud tingimustele, siis sama art 2

lg 2 annab liikmesriikidele kaalutlusõiguse, „mis võimaldab neil artikli 2 lõike 2 esimeses või

teises taandes nimetatud olukorras jätta rahuldamata tunnustamistaotlus, mille on esitanud uus

ühing või organisatsioon isegi juhul, kui otsuse lisas sätestatud tingimused on täidetud /…/“

(Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-216/02, p 35). Kohtujurist D. R.-J. C on selgitanud, et mis

puudutab ohtu, mida uus ühing tõu säilitamisele võib endast kujutada, siis on selle olemasolu

hindamiseks, arvestades mängus olevate avalike ja erahuvidega igal konkreetsel juhul, parimal

positsioonil sellise võimaluse uurimise ülesandega siseriiklikud ametiasutused (kohtuasjas C-

216/02 kohtujuristi D. R.-J. C 15.01.2004 ettepanek, p 29). Käesoleval juhul on VTA mh hin-

nanud, kas uuele aretusühingule ametliku tunnustuse andmine paralleeltõuraamatu pidamiseks

ohustab eesti raskeveohobuste säilimist ja kahjustab EHS tegevust ning aretus-

säilitusprogrammi. Nimelt on VTA asunud vaideotsuses seisukohale, et hinnates ERS esitatud

dokumente, võttes arvesse EMÜ arvamust ning asjaolu, et uue ühingu tunnustamine ohustab

eesti raskeveotõu kui ohustatud tõu säilimist ja kahjustab tunnustatud ühingu (EHS) tegevust

ja aretus-säilitusprogrammi, on aretusühingu tunnustamisest keeldumine põhjendatud ja õi-

guspärane ning vaidemenetluse käigus ei ole esitatud asjaolusid, miks VTA peaks tegema

teistsuguse otsustuse (I kd, tl 24). Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu-

ga, et VTA on kaalutlusõigust korrektselt kohaldanud.

23. Ringkonnakohus ei nõustu ERS-ga, et PõLAS § 9 lg 1 on põhiseadusega vastuolus. Hal-

duskohus on õigesti sedastanud, et nimetatud sättes toodud nõuded ei takista ERS-l tegelemast

ettevõtlusega ega kuulumast mittetulundusühingusse. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks siin-

juures halduskohtu põhjendusi korrata.

24. Ülaltoodust lähtuvalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning HKMS § 108 lg 1 alusel

kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik menetluskulude hüvita-

mist taotlenud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets