2-13-38253/21 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2014. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-38253 Tsiviilasi

L. T. hagi K. T. vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L. T., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja I. M., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja K. T., isikukood *, elukoht * Menetluse staatus

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K. T. (isikukood *) hageja L. T. (isikukood *) kasuks igakuine elatis summas 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2014 kuni L. T. täisealiseks saamiseni, so kuni *.

3. Välja mõista kostjalt K. T. hageja L. T. kasuks igakuine elatis summas 160,00 eurot alates hagi esitamisest, so 20.08.2013, kuni *.

4. Välja mõista kostjalt K. T. hageja L. T. kasuks tagasiulatuvalt igakuine elatis summas 160,00 eurot alates 01.01.2013 kuni * (kaasa arvatud).

5. Elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja I. M. arveldusarvele nr *.

6. Edastada otsus hageja esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Menetluse käik

Pärnu Maakohtu menetluses oli L. T. makskäsu kiirmenetluse avaldus K. T. vastu elatise nõudes. Kohus tegi 03.09.2013. a määrusega võlgnikule K. T. makseettepaneku võla tasumiseks, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 25.02.2014. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. 07.03.2014. a saabus tsiviilasi hagimenetlusse Haapsalu kohtumajja. 07.03.2014. a määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule nõuetekohane hagiavaldus kostja vastu. 17.03.2014. a esitas hageja seaduslik esindaja I. M. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagiavalduse kostja K. T. vastu igakuise elatise 177,50 euro nõudes. Ühtlasi palub hageja esindaja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.05.2006. a. 18.03.2014. a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja andis hageja esindajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduses (nõude täpsustamiseks). 25.03.2014. a esitas hageja seaduslik esindaja I. M. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas täiendatud hagiavalduse kostja K. T. vastu igakuise elatise 177,50 euro nõudes. Ühtlasi palub hageja esindaja elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.01.2013. a 177,50 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise nõue kokku kuni hagiavalduse esitamiseni (20.08.2013) on 1242,50 eurot. 27.03.2014. a määrusega kohus võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14-päeva jooksul arvates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. 17.04.2014 on kostja K. T. 27.03.2014. a kohtumääruse koos hagimaterjalidega isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku seisukohta hagi kohta.

Hageja nõuded, hageja nõuete aluseks olevad asjaolud

17.03.2014 esitatud hagiavalduse ja 25.03.2014 esitatud täienduse kohaselt palutakse kostjalt

K. T. hageja L. T. kasuks välja mõista elatis miinimumsummas 177,50 eurot. Elatise väljamõistmist soovitakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013 igas kuus 177,50 eurot, kokku summa kuni hagi esitamiseni 1242,50 eurot. Elatisraha kanda hageja seadusliku esindaja I. M. arveldusarvele nr *.

L. T. sündis *. Lapse isa K. T. lahkus Hiiumaalt 01.05.2006, tahtis linnas tööd leida. Peale seda ei ole isa lapse vastu huvi tundud ega kontakti võtnud. Hageja esindaja kasvatab last üksinda ning lapse isa ei ole last vähimalgi määral toetanud. Kohtu kaudu võeti isalt hooldusõigus lapse suhtes ära 2013. a. Hageja esindaja omab väikest korterit pindalaga 42 m2. Kostja varaline seisund ei ole hagejale teada. Lapse vajadused 1 kuu kohta: 1) eluasemekulud – 80 €; 2) kulutused toidule – 200 €; 3) kulutused transpordile – 20 €; 4) sidekulud – 20 €; 5) kulutused tervishoiule – 10 €; 6) kulutused hügieenile – 10 €; 7) kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks – 30 €; 8) kulutused riietele ja jalanõudele – 200 €. Kokku 570 €. Hagiavaldusele on lisatud tõenditena L. T. sünnitunnistus ja hageja esindaja I. M. 2013.a tuludeklaratsioon.

Kostja vastuväited

17.04.2014 on kostja K. T. 27.04.2014. a kohtumääruse koos hagimaterjalidega isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Kostjal oli aega kohtule kirjalikult vastata kuni 02.05.2014. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikke vastuväiteid hagi kohta esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lõike 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

L. T. on I. M. ja K. T. alaealine laps /tlk 31/ ning vanemad on kohustatud andma lapsele ülalpidamist. Need kulutused tuleb vanematel kanda ühiselt. Kui üks vanem ei osale lapse ülalpidamises, siis tuleb seda teha elatise maksmisega ning teine vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Hagiavalduses on välja toodud hageja vajaduste loetelu 1-kuu kohta, kokku summas 570 eurot. Tehtavate kulutuste suuruste kohta ei ole tõendeid esitatud.

Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12).

Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär oli alates 01.01.2013. a kuni 31.12.2013. a vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2014 määrusele nr 6 320 eurot kuus, seega elatise alammäär oli 2013. aastal 160 eurot kuus. Alates 01.01.2014 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäär vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 28.11.2013 nr 166 355 eurot kuus, seega alates 01.01.2014 on elatise alammäär 177,50 eurot kuus.

Hageja taotleb elatise väljamõistmist igakuiselt miinimumsummas 177,50 eurot ning tagasiulatuvalt alates 01.01.2013 kuni hagi esitamiseni igas kuus 177,50 eurot (kokku summas 1241,50 eurot). Kuna hageja esindaja ei ole lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendanud, rahuldab kohus elatise hagi 2013. a väljamõistmise osas lähtudes 2013. a kehtinud elatise miinimummäärast summas 160,00 eurot kuus.

Kostjale on hagimaterjalid allkirja vastu isiklikult 17.04.2014 kätte toimetatud. Kostjal oli aega kohtule kirjalikult vastata kuni 02.05.2014. Kostja ei ole kohtule kirjalikult vastanud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt K. T. tuleb hageja L. T. kasuks välja mõista elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest (s.o 20.08.2013) kuni *. a 160,00 eurot kuus ja alates 01.01.2014. a 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lõikes

1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast). Tagasiulatuvalt tuleb välja mõista elatis kostjalt K. T. hageja L. T. kasuks alates 01.01.2013 kuni *. a (kaasa arvatud) 160,00 eurot kuus.

Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1440 eurot (160 € x 9).

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtukulusid käesolevas menetluses ei ole ning esindajaid pooltel ei ole, seega ei ole kohtule teada, et pooled oleksid menetluskulusid kandnud.

Eeltoodu alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik