1-14-3660/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

25. aprillil 2014. a, Tartu Kriminaalasja number 1-14-3660 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi K.Z süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 25 lg 1, 2

– 199 lg 2 p 9 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav K.Z

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord - 13.09.2013 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 25 lg 1, 2 – 199 lg 2 p 9 järgi 27 päeva vangistusega tingimisi kolmeaastase katseajaga väärteokorras karistatud 4 korda KarS § 218 järgi tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada K.Z KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.01.2013 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra ja mõista K.Z-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada K.Z-ile mõistetud 1 (üks) kuu ja 27

(kakskümmend seitse) päeva vangistust 114 (ühesaja neljateistkümne) tunni üldkasuliku tööga

KarS § 69 lg 3 alusel määrata K.Z üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 9 (üheksa) kuud.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

• elama kohtu määratud alalises elukohas XXX

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o (kakssada kuuskümmend kuus) eurot senti.

Jätta kaitsjale makstud tasu (ükssada kaheksa) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (kakssada kuuskümmend kuus)

eurot senti tasumisele ositi (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on K.Z kohustatud tasuma esimese 9 kuu jooksul igakuiselt vähemalt

(kakskümmend seitse) eurot ja 10-ndal kuul (kakskümmend kolm) eurot senti kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Juhul, kui K.Z ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035.

Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

K.Z süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis 21.04.2014 kella 14.20 paiku Tartus, Ujula tn 2 asuvast kauplusest „Konsum“ ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte 200 ml pudelit „Laua“ viina väärtusega 3) eurot ja 45 senti, pannes kauplusest võetud pudeli endale pükste taskusse ning läbis kassaliini kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata K.Z tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni.

Sellega pani K.Zoime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, so KarS §-de 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi ei ole.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-de 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 kuu vangistust.

KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja otsusega 29.01.2013 mõistetud vangistuse ärakandmata osa 27 päeva vangistuse võrra ja mõista K.Z-ile liitkaristuseks 1 kuu 27 päeva vangistust.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada K.Z-ile mõistetud 1 kuu ja 27 päeva vangistust 114 tunni üldkasuliku tööga, mille K.Z on kohustatud ära tegema 9 kuulise tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.Z süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 36 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 72 eurot, kokku 108 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

K.Z kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist ja võimalust neid ositi maksta. Kohus leiab, et taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib K.Z-ile ilmselgelt üle jõu. Ta on 80% töövõimetu, saab pensioni

240 eurot kuus. Kohus jätab õigusabikulud riigi kanda ja annab võimaluse sundraha tasuda ositi 10 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik