1-05-1244/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) 1-05-1244

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.mail 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-05-1244 Kohtukoosseis Kohtuistungi s

ekretär Kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid

P.S ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 06.05.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu P.S , isikukood: , kannab karistust Viru XXX Vanglas

RESOLUTSIOON

Kohus, : juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras

Jätta P S talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega .

vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 15.04.2014 Viru Maakohtule materjalid tingimisi kinnipeetava P.S ´i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.S süüdi tunnistatud KarS § 114 p 6, § on Viru Maakohtu 15.02.2006 kohtuotsusega

199 lg 2 p 4,7 ja § 203 järgi ja mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 27.05.2005- likult 14.02.2006, s.o 8 kuud 19 päeva, lõp kuulus ärakandmisele 14 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmi . se algus 15.02.2006 ja lõpp 25.05.2020

P.S andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toi k II osa lk 114 mi ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemis võimaluse avanemine 25.11.2012. e

2(4)

Kinnipidam kohta koostatud ,

l isasutusest P.S ´i iseloomustusest nähtub süüdimõistetu et vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. olnud Vangistuse jooksul on P.S hõivatud tööga

– 01.12.2010 majandustöödel koristajana, 02.12.2010 – perioodil 19.12.2008

14.12.2010 üldkasutavate ruumide koristajana, 15.12.2010 – 22.02.2012 tootmistöös ja 30.03.2012

– öödel koristajana. Vangistuse jooksul on kinnipeetav omandanud 29.06.2012 majandust põhihariduse ja osalenud sotsiaalprogrammis „Usk ja teadmine“ ning osalenud agressiivsuse asendamise treeningus. Vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressile xxx. Vabaduses töötas enamuses mitteametlikult. Vabanedes kindel töökoht puudub. Vabaduses alkoholi tarvitamisega isiku sõnul probleeme ei olnud. Samas viimane kuritegu oli sooritatud alkoholijoobes, lisaks väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse alusel. Isik on vabaduses motiveeritud eluviisi võrreldes varasemaga muutma. Vangla toetab kinnipeetava enne tähtaegset vanglast vabanemist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt

xxx. Tegu on P.S ´i vabanemisjärgseks elukohaks on 2-korruselise eramajaga, mis kuulub ametlikult xx xx. Majas elavad kinnipeetava ema xx xx, tema elukaaslane xx xx ning tolle isa xx xx, kes kõik andsid kirjaliku nõusoleku P.S i - vabanemiseks ennetähtaegselt koos elektroonilise valve kohaldamisega antud aadressile. xx xx töötab ametlikult firmas Ü, , tema elukaaslane on hõivatud juhutöödega. on nõus xx O xx xx. xx P.S i majanduslikult toetama. Täitise andmetel puuduvad kinnipeetaval rahalised kohustused - kohtutäituritele. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mistõttu on vajalik isikul end pärast vabanemist töötuna Eesti Töötukassas arvele võtta, et oleksid tagatud kõik riigipoolsed garantiid seal pakutavate teenuste näol. Isikut on karistatud kriminaalkorras kahel korral. Väärteokaristusi on seitse. Kuritegu oli raske, isikuvastane (mõrv).

P.S ennetähtaegselt taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on oma varasemale käitumisele mõelnud ja soovib kindlalt loobuda seadusevastase4st tegevusest.

Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise kirjalikult järelevalve alla. Süüdlase ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Viimase toimepandud kuriteo näol saab väita, et P.S suhtub end ümbritsevatesse inimestesse ükskõikselt, see väljendub eelkõige asjaolus, et P.S tappis teise isiku hõlbustamaks ja varjamaks teist kuritegu. Lisaks näitab suhtumist ümbritsevasse ka see, et peale kannatanu tapmist, tema isiklike ese xx xx mete vargust süütas P.S koos . kannatanu elukoha põlema, tekitades sellega suure materiaalse kahju. D. Põdrale mõisteti vangistus 14 aastat 3 kuud ja 11 päeva, mis karistuse täieliku ärakandmise korral lõppeb 25.05.2020. Ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustunne oleks sügavalt riivatud D. Põdra vabastamisel käesoleval ajal. Käesoleval hetkel välistab D. Põdra vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise see, et teise inimese tapmine on üliraske eluvastane kuritegu ja sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat ainult formaalse võimaluse esinemisel vabastada. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Lisaks nähtub Viru Vangla poolt esitatud arvamusest, et D. Põdral puudub vabaduses kindel töökoht. Arvestades, et viimane kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja P.S on ise kinnitanud, et tema suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, on tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks suur. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende tervise ja elu ning vaimse heaolu kaitseks, on käesoleval juhul põhjendatud jätta kinnipeetav vabastamata.

3(4)

D. Põdra ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega 14 aastat - –

3 kuud ja 11 päeva ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kuue aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Arvestades toimepandud eluvastase kuriteo raskust, tehiolusid (mh vägivaldsust ja motiivi) on prokuratuur P.S Põdra ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja tema kaitsja arvamuse, ära kuulanud süüdimõistetu arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et P.S tuleb jätta

elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõi ennetähtaegne vang stetu istusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema k nii äitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

P.S on kaks korda kriminaalkorras karistatud. V glakaristust kannab samuti teist korda. an Kinnipeetavat on esimesel korral karistatud varguste toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab karistust tapmise eest teise kuriteo toimepanemise hõlbustamise ja varjamise eesmärgil, varguse ja võõra vara hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Viru Maakohtu 15.02.2006 kohtuotsusest (lk 14-18) raske isikuvastane kuritegu oli toime pandud grupis, varguse on näha, et toimepanemise eesmärgil tegutsedes ühise tahtlusega, haaras P.S kannatanul kaelast ja kägistas teda, lõi kannatanut kirvega vastu pead ning seejärel kägistas teda kaabli tükig id a, mille tagajärjel kannatanu suri. Peale kannatanu tapmist panid toime varguse millega tekitati kannatanule varalist kahju 5000 krooni. Peale seda süütasid eramu koos sisustuse ja tarbeesemetega põlema, hävitades kannatanu vara ja tekitades sellega kahju summas 150000 krooni.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 5-7) on näha, et P.S ´it on väärteokorras 7 korral karistatud, nendest 5 korral avaliku korra rikkumise eest ja 1 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et varem ud karistus

ed mõistet P.S ´i puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks - teinud ei ole. t kehtestatud Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuval reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomus kehtivad distsiplinaarkaristused tusest on näha, et kinnipeetaval puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalabiprogrammides

„Usk ja teadmine“, „Igapäevane valik“ , olnud hõivatud tööga ning omandanud põhihariduse.

Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub kinnipeetav elama aadressile xxx. Tegu on 2- korruselise eramajaga, mis kuulub ametlikul xx xx. Majas t

elavad kinnipeetava ema xx xx, tema elukaaslane xx xx ning tolle isa xx xx on , kes kõik elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 118, kohtu toimik lk 12). Eramu vastab elektroonilise valve tingimustele.

4(4) Vabanedes ei ole kinnipeetaval . Sam raskendab kindlat töökohta as vähene haridus ja töökogemus tal töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. töö Kinnipeetava ema xx xx tab ametlikult ja on nõus P.S i majanduslikult toetama. -

Arvestades poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane raske I astme isikuvastane kuritegu, tapmine ), korduvaid karistusi (korduvad varavastased millele kaasnes veel vargus ja süütamine kuriteod) avaliku korra rikkumise eest ja , tema käitumist vabaduses viibides (korduvad väärteod Alkoholiseaduse rikkumine) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla

ei ole õigustatud.

Kohus leiab, isel (kindel elukoht et, süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanem ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kuna P.S võõra vara hävitamise kannab liitkaristust tahtliku tapmise, varguse ni ng (süütamise) eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske tahtliku kuriteo tagajärjel suri inimene. Kohus hindab P.Si pingutused (sotsiaalprogrammide läb , töötamine) küll kiiduväärseks imine ning loeb positiiv e toe ning elukoha olemasolu, kuid leiab, et seks ka temal vabaduses lähedas nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Inimene, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Toimepandud kuriteo raskust ja ühiskonna ootusi arvestades ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine nii pikalt (s.o enam kui kuus aastat) enne karistusaja lõppu õigustatud ja läheks vastuollu nii õiguskorra kaitsmise huvide kui ühiskonna õiglustundega. Käesolevalt on süüdimõistetu ärakandmata karistusaeg veel liiga pikk ja P.Si karistuse eesmärke ei saa lugeda täidetuks. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks nende tervise, elu ja vara kaitseks –

– on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Kui rasked kuriteod, mille eest kinnipeetav vangistust kannab, olid sooritatud alkoholijoobe võrd seisundis, siis näeb kohus isiku varasemas alkoholi tarvitamises võimalikku riskifaktorit uute kuritegude toimepanemisel. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

P.S ´i kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne temale Viru Maakohtu 15.02.2006 tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu