3-13-70179/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.mai 2014 Tallinn

Haldusasja number

3-13-70041

Haldusasi

L.S.’i kaebus Eesti Haigekassa 29.07.2013 korralduse nr 1- 14/1723102 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebuse esitaja: L.S., esindaja adv. Indrek Kukk; Vastustaja: Eesti Haigekassa, esindajad Alle-Riin Simmo ja Ragnar Kass

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 03.04.2014.a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 05.06.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Eesti Haigekassa Harju osakonna ( Haigekassa) 29.07.2013. a korraldusega nr 1- 14/1723102 otsustas Haigekassa L.S.ile töövõimetuslehe nr 00404520 alusel alusetult enammakstud ajutise töövõimetuse hüvitise summas 7252,04 eurot (neto) kinni pidada tema järgnevate töövõimetuslehtede alusel määratavatest ajutise töövõimetuse hüvitise summadest. Korralduse kohaselt selgus Haigekassa poolt läbiviidud ravikindlustushüvitise õigsuse ja põhjendatuse kontrolli tulemusena, et töövõimetuslehel 00404520 ( perioodiga 02.01.- 21.05.2013), mis on Haigekassa poolt 2013. aastal hüvitatud, oli hüvitise arvestamise aluseks keskmine päevatulu 88,02 eurot. Maksuja Tolliameti (MTA) andmetel on tööandja parandanud 2012 deklareeritud sotsiaalmaksu summat, millega seoses on 2012 aastal sotsiaalmaksu alusel arvestatud kalendripäeva keskmine tulu 22,45 eurot.Haigekassa poolt teostatud ümberarvestuse tulemusena selgus, et L.S.ile on töövõimetuslehe nr 00404520 alusel makstud alusetult ajutise töövõimetuse hüvitist summas 7252,04 eurot (neto). Korralduses tugines Haigekassa ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 62 lõikele 3, mille kohaselt võib haigekassa nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada selle kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. 2.L.S. esitas ülalnimetatud korraldusele 05.09.2013 vaide, 07.11.2013 vaideotsusega jättis haigekassa vaide rahuldamata.

3. L.S. esitas 11.12.2013. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Haigekassa 29.07.2013. a korralduse nr 14/1723102 tühistamist.

4. Tallinna Halduskohus jättis 03.01.2014 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebuse puuduse kõrvaldamiseks . Puudusena märkis kohus, et kaebus on allkirjastamata. Kaebuse esitaja kõrvaldas puuduse 08.01.2014. halduskohus tõttis kaebuse 13.01.2014 määrusega menetlusse, tunnistas vastustajaks Eesti Haigekassa ja nõudis vastustajalt kirjaliku seletuse esitamist. 07.03.2014 määrusega tegi kohus teatavaks kohtuistungi aja. II KAEBUSE MOTIIVID

5. Haigekassa korralduses sisalduva otsustuse alusena on viidatud MTA edastatud informatsioonile, mille kohaselt on tööandja muutnud andmeid kaebuse esitaja 2012 sotsiaalmaksu deklaratsioonis.Kaebaja ei saa kanda negatiivset tagajärge seoses juhatuse liikme muutusega äriühingus ning uue juhatuse liikme poolt sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmete muutmisega.Deklaratsioonis andmete muutmine seisnes selles, et Allsee Grupp OÜ tühistas L.S.i eest 2012.a. deklareeritud sotsiaalmaksu.

6. Samuti on kaebaja seisukohal, et temal oli Allse Grupp OÜ-ga sõlmitud suuline tööleping ning residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutuste tõendiga ajavahemikul 01.01.2012 kuni 31.12.2012 on leidnud kinnitust asjaolu, et talle on Allse Grupp OÜ poolt töötasud makstud. Nimetatud tõendist nähtuvalt on ajavahemikul 01.01.2012 -31.12.2012 kaebaja eest deklareeritud 23933, 64 eurot ( palk ja mud tasud) ning selle pealt on kinni peetud tulumaksu 4784, 82 eurot. Kaebuse esitajal puudub informatsioon, miks Allse Grupp OÜ uus juhatuse liige otsustas parandada deklaratsioonid selliselt, nagu poleks kaebaja pealt palka ja teisi sotsiaalseid tagatisi deklareeritud.

Samuti viitab kaebaja MTA 11.01.2013. a otsusele, millega rahuldati Allse Grupp OÜ taotlus maksuvõla tasumise ajatamise kohta. Kaebuse väitel järeldub otsusest, et äriühing on deklareerinud TSD-d ja need on ka arvesse võetud.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

7. Vastustaja kaebuse väidetega ei nõustu ning on seisukohal, et kaebajal oli Allse Grupp OÜ-ga fiktiivne töösuhe eesmärgiga saada alusetult ravikindlustushüvitist ning kaebaja tegelikult kõnealuses äriühingus tööd ei teinud ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ei teeninud.

8. Kaebaja väited nii vaidemenetluses kui ka sellele eelnenud maksumenetluses on olnud vastuolulised ning kaebaja on mõlemas menetluses oma ütlusi muutnud. Samuti on vastustaja seisukohal, et kaebaja sotsiaalmaksu deklaratsioonid on tühistatud seetõttu, et kaebaja ei ole Allse Grupp OÜ-st tulu teeninud. Lisaks on vastustaja hinnangul kaebaja Allse Grupp OÜ-s väidetavalt teenitud töötasu ebaproportsionaalne töötatud ajaga ning kaebaja väidetavate tööülesannetega. 9.Kaebaja väitis vaides, et talle makstud palgasummadest nähtub, et tema reaalselt makstud keskmine päevatulu oli siiski 88,02 eurot, mitte 22,45 eurot nagu väidab Allse Grupp OÜ uus juhatuse liige. Oma seisukohtade kinnituseks lubas kaebaja esitada Haigekassale lisana oma pangakonto väljavõtte palgamaksete osas. Lubatud väljavõtet vaidele lisatud ei olnud. Vaidemenetluses võttis vastustaja jurist kaebajaga telefoni teel ühendust paludes vaides lubatud pangakonto väljavõtte esitamist. Telefonivestluse käigus lubas kaebaja antud väljavõtte esitada. 08.10.2013. esitas kaebaja Haigekassale lubatud pangakonto väljavõtte asemel residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutuste tõendi, mille oli allkirjastanud Allse Grupp OÜ endine juhatuse liige. A. S. Tõendi kaaskirja selgituse kohaselt maksti palka tegelikult hoopis sularahas. MTA on edastanud vastustajale nende poolt Allse Grupp OÜ suhtes läbiviidud üksikjuhtumi kontrolli põhjal 12.09.2013. a koostatud kontrollakti nr 12.2-3/14564-10 , millest nähtuvalt on kaebaja on ka juba maksumenetluses andnud vastuolulisi tunnistusi ning muutnud oma ütlusi. Lähtuvalt kontrollakti punktist nr 4.3 väitis kaebaja maksumenetluses korduvalt (telefonivestluste käigus ning ka maksuhalduri ametnikele kaebaja külastamise ajal 26.06.2013. a), et tema tööleping Allse Grupp OÜ-ga oli sõlmitud kirjalikult (kontrollakti lk 6

6. lõik ja lk 7 1. lõik). Hiljem 10.07.2013. a ilmus kaebaja maksuhalduri juurde selgitusi andma koos Allse Grupp OÜ endise juhatuse liikme A. S.ga. Kõnealusel kohtumisel muutis kaebaja oma ütlust töölepingu kirjalikkuse osas, nimelt oli kaebaja selleks hetkeks jõudnud seisukohale, et tema tööleping Allse Grupp OÜ-ga oli siiski sõlmitud suuliselt: „Mina vastan nii nagu minu esindaja ütleb. Tööleping oli suuline“ (kontrollakti lk 7 4. lõik). Lisaks on nii kaebuse esitaja kui ka Allse Grupp OÜ endise juhatuse liikme A. S. selgitused MTA poolt üksikjuhtumi kontrolli läbiviimisel olnud vastuolulised. Kaebuse esitaja rääkis 2–

3 kuulisest töölepingust, kuigi tegi tööd reaalselt ainult kuni 2 nädalat, samas kui A.S. rääkis hoopis, et sisuliselt oli 2 töövõtulepingut kahe kontakti leidmiseks (kontrollakti lk 7 4. lõik). 10.Lähtuvalt haigekassa ravikindlustuse andmekogu andmetest algas kaebaja töösuhe Allse Grupp OÜ-s 01.11.2012. a, mille kohta on tehtud kanne ravikindlustuse andmekogusse 11.12.2012. a .Samal, kindlustuskaitse algamise kande tegemise kuupäeval oli tehtud tööandja poolt kohe ka kindlustuskaitse lõpetamise ehk töösuhte lõppemise kuupäeva kanne, mille kohaselt lõppes kaebaja töösuhe Allse Grupp OÜ-s 31.01.2013. a ehk kaebajal oli sõlmitud väidetavalt 3-kuuline tähtajaline tööleping, mis kaebaja sõnade kohaselt oli suuline.

Samal ajal ei ole Allse Grupp OÜ, lähtudes täna kehtivast parandusdeklaratsioonist, vaide esitaja eest sotsiaalmaksu deklareerinud ega tasunud. Kuna kaebaja selgitused vaidemenetluses olid vastuolulised, tegi Haigekassa 17.10.2013. a päringu MTA-le, et kontrollida kas vaide esitaja Allse Grupp OÜ-st saadud tulude pealt on kinni peetud ja tasutud tulumaks. MTA esitas 22.10.2013. a vastustajale päringu vastuse nr 7.1-4/48473-1, millest selgus, et ka tulumaksu kaebaja väidetavate töötasude pealt kinni peetud ega tasutud ei ole. Kuna MTA andmetel ei ole vaide esitajale väidetavalt sularahas tehtud väljamaksete pealt deklareeritud, kinni peetud ega tasutud ühtegi riiklikku maksu, on haigekassa seisukohal, et kaebaja Allse Grupp OÜ-st sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu saanud ei ole.

Kontrollakti III osa punktist 1.3 (lk 12) lähtuvalt on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et OÜ Allse Grupp esitas maksustamisperioodidel november ja detsember 2012 maksudeklaratsioonid ebaõigete andmetega, sest reaalseid töötasu väljamakseid ei ole L.S.ile tehtud. MTA poolt läbiviidud kontrollmenetluses on kaebaja andunud ütlusi, et tema palk Allse Grupp OÜ-st oli 18 000 eurot. Samas ei mäleta kaebaja, millal talle raha maksti (kontrollakti lk 7 6. lõik). Raha anti talle väidetavalt üle bensiinitanklas. Ka ei ole vormistatud ühtegi dokumenti ning kaebaja pole andnud allkirja ühelegi dokumendile, mis tõendaks, et äriühingust selline summa talle sularahas töötasuna välja oleks makstud.

Samuti ei mäleta Allse Grupp OÜ endine juhatuse liige A.S., millistes kupüürides raha kaebajale välja maksti (lisa 1 lk 6 1. lõik). Kontrollmenetluse käigus kontrollis MTA ka Allse Grupp OÜ pangakontosid ning kontrolli tulemusena tehti kindlaks, et Allse Grupp OÜ kassas puudusid rahalised vahendid, et sularahas teha töötasu väljamakseid 2012. a novembris ja detsembris, kuna sularahas said väidetavalt palka lisaks kaebajale veel 3 isikut. Kontrollakti III ja IV osa (lk 9–15) kohaselt on OÜ Allse Grupp deklareerinud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakseid väljamaksetelt, mida ei ole reaalselt tehtud ning kontrolli käigus vähendas OÜ Allse Grupp kõiki nimetatud makse eelnevalt deklareeritud summade võrra.

Nimetatud vähendamiste tulemusena esitas OÜ Allse Grupp 16.04.2013. a maksuhaldurile uued parandatud maksudeklaratsioonid ja tühistas mh L.S.i nimele deklareeritud väljamaksed.

11. Residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutuste tõendis on kaebaja 2012. aastal saadud tuluks märgitud 23933,64 eurot, seega oli tema ühe kuu tulu 11966,82 eurot (töötas 2 kuud). Haigekassa juristi ja kaebaja vahel toimus 06.11.2013. a telefonivestlus selgitamaks välja, milles seisnesid vaide esitaja tööülesanded Allse Grupp OÜ- s ning vastavalt tema esitatud selgitustele töötas vaide esitaja tõlgina (kuna ta oskab hästi rootsi keelt) ning tegeles telefoni kaudu Rootsist koostööpartnerite otsimisega.Statistikaameti andmebaasijärgi oli viimati (2010. aastal) avaldatud andmete alusel tõlkijate ja teiste keeleteadlaste keskmine brutotunnitasu 5,57 eurot.

Kui võtta arvesse vaide esitaja väidetav ühe kuu töötasu, siis teeks see tunnitasuks 71,23 eurot, mis on vaide esitaja tööülesandeid arvestades ebarealistlik. Lisaks eelnevale on vaide esitaja alates 28.11.2011. a töötanud täistööajaga InterCom Group OÜ-s Rootsi regiooni müügiesindajana – kahel kohal täistööajaga töötamine ei ole ka kooskõlas töölepingu seaduse § 43 lõikega 1. MTA poolt läbiviidud kontrollmenetluses on kaebaja andunud selgitusi, et tema töö Allse Grupp OÜ-s seisnes Rootsist ärikontaktide leidmises.

Kaebaja väidete kohaselt tasuti talle ühe kontakti leidmise eest 9000 eurot, kokku muretses ta kaks kontakti ning selle eest maksis Allse Grupp OÜ tolleaegne juhatuse liige talle 18 000 eurot. Samas ei mäletanud kaebaja maksuhalduriga vesteldes enam kummagi kontakti nime ega telefoninumbrit. MTA on kontrollaktis asunud seisukohale, et kaebaja selgitused tema tööülesannete kohta on eluliselt ebausutavad ning tasu, mis kaebaja sai väidetavalt kahe telefoninumbri eest ebaproportsionaalselt suur. Samal seisukohal on ka vastustaja. 12.Vastustaja on antud asjas teinud kindlaks kaebaja pahausksuse lähtudes asjaoludest, et kaebaja on nii vastustaja poolt läbi viidud haldusmenetluses kui ka MTA poolt läbi viidud maksumenetluses korduvalt muutnud oma ütlusi ning sellest tulenevalt saab lugeda kaebaja väited ebausaldusväärseteks.

Samuti on leidnud kinnitust asjaolu, et kaebaja reaalselt Allse Grupp OÜ-s tulu ei teeninud ning tööd ei teinud. Lähtudes Tallinna Halduskohtu seisukohast haldusasjas nr 3-11-844 ning kaaludes kõiki käesolevas menetluses kogutud tõendeid asub haigekassa seisukohale, et kaebaja ei ole ajutise töövõimetuse hüvitise saamisel toiminud heas usus ega saa sellest tulenevalt tugineda usalduse kaitse põhimõttele. Vastustaja hinnangul on väljaselgitatud asjaolude tõttu kindlustatud isiku käest alusetult saadud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasinõudmine põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga.

Seega puudub alus vaidlustatud korralduse tühistamiseks. IV KAEBAJA SEISUKOHAD SEONDUVALT VASTUSTAJA VASTUSEGA 13.Kaebuse esitaja on omal initsiatiivil esitanud kohtule kirjalikult omapoolsed seisukohad seoses Haigekassa seletusega kaebuse kohta ( tl 79-83), milles kaebaja märgib järgmist: Kaebaja väited ei ole olnud vastuolulised, kaebaja on märkinud , et ta esitab vormi TSM, mille ta ka esitas.Vastustaja on otsuses olulisel määral lähtunud MTA kontrollaktist, jättes ise aktis toodud väited kontrollimata. Rõhuasetus asjaolule, kas kaebajal oli kirjalik või suuline tööleping on meelevaldne ning ei oma tähendust , pooled( kaebaja ja tööandja esindajana juhatuse liige A.S.) on kinnitanud, et poolte vahel oli töösuhe.

Parandusdeklaratsiooni esitanud isikul ( T. K.)l puudus igasugune informatsioon tegelike asjaolude osas ja taallus MTA poolsele survestamisele või ajendas teda soov tekitada ettevõttele maksude ettemaks.T.K.i osas teostatud paring kohtulahendite andmebaasi annab tulemuseks 22 kohtulahendit erinevate süütegude kohta, mis seab kahtluse alla tema poolt MTA-le avaldatu usaldusväärsuse ja tema käitumise heausksuse parandusdeklaratsiooni esitamisel.Viide maksuhalduri järeldusele on kohatu, sest tegemist omn maksuhalduri subjektiivse arvamusega.Seisukohad, et sularahas palga maksmine on ebausutav ning ettevõttel puudus sularaha palga maksmiseks, on meelevaldsed, sest kontrollakti p.1.3 öeldakse selgelt, et sularahas maksti palka ka teistele isikutele.

Sularahas töötasu maksmine ei ole keelatud ja ei anna alust isikute ebavõrdseks kohtlemiseks. Tähelepanuta on jäetud, et ettevõttele laekunud summasid kanti üle laenu tagasimaksetena OÜ-le ECM. See võis olla ka sularahalaen. Töö ja selle väärtustamise osas lepivad kokku lepingupooled. Tööandja pidas leitud kontaktide väärtuseks just 9000 eurot. Oluline on vaid töö tulemus, mitte ajakulu ja millal ta seda tööd tegi. Töö eesmärgiks ei olnud tõlkimine. MTA kontrollakt ei ole asjakohaseks tõendiks, sest sisaldab kallutatud informatsiooni tulenevalt MTA ja kaebaja tööandja endise juhatuse liikme pikaajalisest vastuseisust, mis lõppes MTA jaoks ebasoodsa lahendiga.Analoogsetel tingimustel kaebajaga sõlmitud töölepingu osas on haigekassa oma 05.11.2013 vaideotsusega nõustunud, et T.

K. on vastavat informatsiooni omamata parandanud MTA survele alludes maksudekalratsioonid valeks. Kohtule esitatud põhistused ei kattu vaidlustatud korralduses toodud põhistustega.Kaebaja leiab, et haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-te 1, 2 ja 3 nõuetele, otsusei vasta HMS § 3 seatud nõuetele, arvestamata ja kaalumata on lapse huvid, kaebuse esitaja huve asjas ei ole arvestatud ja kaalutud, järgitud ei ole HMS § 5 lg 2 sätestatud põhimõtet haldusmenetluse eesmärgipärasele, efektiivsele ja kiirele läbiviimisele.

Otsusest ei selgu, millistele asjaoludele ja informatsioonile tuginevalt on otsused vastu võetud, rikutud on ärakuulamisõigust ja ei ole rakendatud uurimisprintsiipi.

V KOHTU SEISUKOHT

14. Eesti Haigekassa seaduse § 2 kohaselt on haigekassa eesmärgiks ravikindlustushüvitiste võimaldamine vastavalt ravikindlustuse seadusele, muudele õigusaktidele ja haigekassa eelarves ettenähtud ravikindlustuse kuludele. Sama paragrahvi lg 2 on sätestatud haigekassa eesmärgi saavutamiseks haigekassale pandud ülesanded, sealhulgas ravikindlustuse korraldamine,tagades ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise. Eesti Haigekassa seaduse 4 lg 1 sätestab Eesti Haigekassa pädevuse ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise tagamiseks :”Haigekassa kontrollib tervise edendamise, haiguste ennetamise ja tervishoiuteenuste osutajate poolt osutatud teenuste ja väljaantud töövõimetuslehtede ning retseptide õigsust ja põhjendatust, samuti apteegi poolt ravimite soodustingimustel väljastamise õigsust ja põhjendatust. Ebaõigsuse või põhjendamatuse korral on haigekassal õigus summa väljamaksmine vaidlustada või summa väljamaksmisest keelduda. Haigekassal on õigus ebaõigesti või põhjendamatult väljamakstud summa tagasi nõuda või pidada kinni järgmiste perioodide väljamaksetest. “ Ravikindlustuse seaduse (RakS) ) § 62 lg 3 sätestab, et Haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.

Seega oli haigekassal pädevus ja kohustus ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks viia läbi haldusmenetlus, kontrollimaks, kas ajutise töövõimetuse hüvitise maksmine summas 7252, o4 eurot on toimunud alusetult, arvestades MTA-lt saadud andmetega ,mille kohaselt on tööandja parandanud kaebuse esitaja 2012 deklareeritud sotsiaalmaksu summat, mistõttu on tulu korrigeerimise tulemusel hüvitise arvestamise aluseks olnud keskmine päevatulu 88,02 eurot muutunud algselt hüvitise arvestamise aluseks olnud päevatulust väiksemaks , moodustades 22,45 eurot. 15.Uurimispõhimõtet järgides tuleb välja selgitada asja õigeks lahendamiseks kõik tähendust omavad asjaolud ning koguda olulised tõendid ja anda neile igakülgne ja põhjalik hinnang. Tõendeid kogub tulenevalt uurimispõhimõttest Haigekassa, sealjuures andmed sotsiaalmaksu arvestamise kohta saab Haigekassa MTA-lt, samuti teostab kontrolli sotsiaalmaksu arvestamise õigsuse ja tasumise üle MTA. Lisaks sätestab maksukorralduse seadus ( MKS) §

29 p 14 , et maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Haigekassale sotsiaalmaksu maksja, kindlustatud isiku ja kindlustuskaitset taotleva isiku kohta või kindlustuskaitse kehtivuse kontrollimiseks. Käesoleval juhul on korralduses kajastatud faktiliseks tuvastatud asjaoluks Maksuja Tolliameti teade, mille kohaselt on tööandja parandanud kaebuse esitaja 2012 deklareeritud sotsiaalmaksu summat, mistõttu on tulu korrigeerimise tulemusel hüvitise arvestamise aluseks olnud keskmine päevatulu 88,02 eurot muutunud algselt hüvitise arvestamise aluseks olnud päevatulust väiksemaks , moodustades 22,45 eurot. Samuti on korralduses viidatud

haigekassa teostatud kontrollile ravikindlustushüvitiste õiguse ja põhjendatuse kohta ning on märgitud, et selle kontrolli teostamise tulemusena on tuvastatud L.S.i poolt ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu saamine summas 7252, 04 eurot. Asjas on tehtud ka vaideotsus ( tl 20-22) . Kui korralduse kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine tõendatud sellega, et vaide esitaja tööandja praegune juhatuse liige esitas MTA-le parandusdeklaratsiooni, millega tühistas 2012.a. L.S.i eest deklareeritud sotsiaalmaksu, mis oli võetud haigekassal aluseks ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks, siis vaideotsusest nähtuvalt on Haigekassa vaide lahendamiseks pidanud vajalikuks asjaolusid täiendavalt uurida, pikendades selleks ka vaide lahendamise tähtaega. Vaideotsusest nähtuvalt on vaidemenetluses välja selgitatud: vaide esitaja on andnud vastuolulisi selgitusi töötasu maksmise kohta ( allakirjutamata vaides märkis, et esitab pangakonto väljavõtte, allkirjastatud vaidele lisas residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete, kinnipidamiste ja arvutuste tõendi ning selgitas kaaskirjas, et palka maksti sularahas), MTA andmetel ei ole sularahas tehtud väljamaksete pealt deklareeritud, kinni peetud ega tasutud ühtegi riiklikku maksu, mille põhjal on tekkinud haigekassal põhjendatud kahtlus palgamaksete toimumises; samuti on vaideotsusest nähtuvalt haigekassa jurist telefonivestluses kaebajaga välja selgitanud vaide esitaja tööülesanded, mille kohaselt töötas isik tõlgina ja tegeles koostööpartnerite otsimisega. Eeltoodule tuginevalt ja kõiki vaidemenetluse käigus kogutud tõendeid ning vaide esitaja väiteid kogumis kaaludes on haigekassa jõudnud järeldusele, et vaide esitaja ei ole toiminud heas usus ning ei saa tugineda usalduse kaitse põhimõtttele.Vaidemenetluses väljaselgitatud asjaoludele tuginevalt on haigekassa asunud seisukohale, et alusetult saadud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasinõudmine on põhjendatud ja kooskõlas kohtupraktikaga.

16. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel on rikutud HMS §-s 56 sätestatud haldusakti motiveerimise nõudeid ning ei ole kajastatud ka kõiki kontrollimise käigus tuvastatud faktilisi asjaolusid, osaliselt on nimetatud puudused kõrvaldatud vaidemenetluses. Kaebuse esitaja heidab haigekassale ette uurimispõhimõtte rikkumist ning ärakuulamisõiguse rikkumist. Kaebuse esitaja on 26.03.2014 esitatud seisukohtades viidanud, et vastustaja poolt esitatud põhistused ei kattu korralduses toodud põhistustega ning on viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-1-25-08, milles Riigikohus on asunud seisukohale, et põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ja pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Kohus märgib , et kuigi Riigikohus on pidanud ka varasemalt võimalikuks erandjuhtudel põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata jätmist, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (nt 3-3-1-74-

11 (p 16), 3-3-1-57-09 (p-d 13 ja 23),3-3-1-49-08 (p 11), 3-3-1-33-07 (p 16)), siis kohtuasjas 3-3-1-29-12 ( p 20) on Riigikohus pidanud vajalikuks pehmendada oma varasemat seisukohta, et pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest haldusakti andmisel tegelikult lähtuti. Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Käesoleval juhul on haigekassa kirjalikus seletuses kaebuse kohta korduvalt viidanud ka Allse Grupp OÜ suhtes üksikjuhtumi kontrolli põhjal MTA poolt 12.09.2013 koostatud kontrollaktis tuvastatule. Kaebuse esitaja on 26.03.2014 kohtule esitatud seisukohtades muu hulgas märkinud:” vastustaja on oma otsuses lähtunud olulisel määral Maksuja Tolliameti /../ 12.09.2013 koostatud kontrollaktist/../” ( tl 80) , samuti on kaebaja viimatinimetatud seisukohtades esitanud vastuväiteid haigekassa seisukohtadele, viidates sealjuures ka MTA kontrollaktis toodule. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-29-12 ( p 20) lisaks selgitanud:” Näiteks võis põhjendus sisalduda haldusorgani poolt koostatud dokumendis, millele haldusaktis nõuetekohaselt ei viidatud, kuid mis eksisteeris haldusakti andmise ajal, või haldusmenetluse käigus mõne menetlusosalise või teise haldusorgani poolt akti andjale esitatud dokumendis. Samuti võib kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust arvesse võtta juhul, kui mõistliku isiku jaoks pidi olema arusaadav, et haldusorgan juhindus vastavast põhjendusest haldusakti andmisel. Ka nendel tingimustel, lisaks punktis 19 viidatule, võib kohus HMS § 58 alusel jätta põhjendamata või puudulikult põhjendatud haldusakti tühistamata.”.

17. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.Ülaltoodust lähtuvalt kontrollis halduskohus ka vaidlustatud korralduse sisulist õiguspärasust ning on seisukohal, et Haigekassa järeldused, mille kohaselt oli kaebajal Allsee Grupp OÜ-ga fiktiivne töösuhe eesmärgiga saada alusetult ravikindlustushüvitist ja kaebaja tegelikult äriühingus tööd ei teinud ning sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ei teeninud , põhjendatud ja vastavad tuvastatud faktilistele asjaoludele.Kaebuse esitaja esitatud vastuväited Haigekassa järelduste õigsust kummutanud ei ole.

Kuigi iseenesest ei tähenda suulise töölepingu sõlmimine töösuhte puudumist , siis on haigekassa hinnanud kogumis kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid ning nii kaebaja kui Allse Grupp OÜ endise juhatuse liikme selgituste vastuolulisus töölepingu vormi ja kestvuse kohta, samuti kaebaja enese antud erinevad selgitused tema poolt tehtud töö kohta, aga ka nimelt kaebajale kui rootsi keele oskajale kontaktide leidmiseks pandud kohustuste , nende üleannete realiseerimise ja tööüleannete täitmise eest saadud tasu maksmise kohta, sealjuures ka tasu maksmise viisi osas esinevad vastuolud kinnitavad haigekassa järelduste õigsust.

Üksnes kaebuse esitaja ja A.S. poolt töösuhte olemasolu väitmine haigekassa poolt kogumis tuvastatud asjaolusid hinnates tehtud järeldusi tegeliku töösuhte olemasolu puudumisest ei kummuta. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaebaja väidet, mille kohaselt tõendab kaebajale töötasu sularahas maksmist kontrollaktis fikseeritu;“Seletuse andmise ajal A.S. demonstratiivselt lisas allkirja väljamaksulehtedele enda nime taha.”( kohtuistungi protokoll 10:14:59 ). Kaebaja on asja arutamisel selgitanud , et temale toimus tasu maksmine bensiinijaamas sularahas , kuna maal elades on oluliselt lihtsam toimetada sularahas ( protokoll 10:21:06).

Samas nähtub kontrollaktist, et maksuhalduri poolt kaebuse esitaja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on kaebaja perioodil 01.11.2012-31.01.2013 teinud igapäevaselt kaardimakseid, samuti on arvele kandnud raha kaebaja lähisugulane, milleks töö eest tasu saamisel oleks ilmselt vajadus puudunud. Kaebuse esitaja väide uurimispõhimõttest lähtuvalt kõigi vajalike tõendite kogumata jätmises rajaneb sellele, et kaebaja arvates puudub kontrollaktis osundatud väljamaksuleht ( protokoll 10:16:12), millele andis allkirja A.S. Kuivõrd vaidlust ei ole selle faktilise asjaolu üle, et A.S andis väljamaksulehele allkirja maksumenetluses, allkirja andmine aga ei tõenda kaebajale sularaha maksmist , peab kohus kaebaja käsitletud väidet põhjendamatuks.

Kaebuse esitajal on olnud võimalus anda haigekassale selgitusi tööülesannete ja töö sisu kohta vaidemenetluses. Mis puutub ärakuulamispõhimõtte rikkumisse, siis leiab kohus käesoleval juhul, et kaebaja väited, mille kohaselt tahtis ta anda detailsemaid selgitusi töösuhte, konkreetsemalt nende isikute kohta, kelle kontakte ta hankis (protokoll 10:22:08), on pigem otsitud. Kaebuse esitajal on esiteks olnud võimalus anda haigekassale selgitusi tööülesannete ja töö sisu kohta vaidemenetluses, teiseks on kaebajal olnud võimalus vastavaid selgitusi anda ka maksumenetluses ning kontrollaktist nähtuvalt kaebaja selliseid andmeid ei mäletanud.

Kaebaja väited maksuametisse ettevalmistamata sattumisest on põhjendamatud ja vastuolus kontrollaktis kajastatuga. Ebavõrdset kohtlemist on alust väita juhul, kui kahte isikut on samasugustel asjaoludel koheldud erinevalt. Kaebuse esitaja poolt esitatud 05.11.2013 vaideotsusest ( tl 88) nähtuvalt on vastustaja lähtuvalt usalduse kaitse põhimõttest pidanud põhjendamatuks pidada kinni isikule alusetult määratud hüvitist olukorras, kus isik on reaalselt saanud tema pangakontole makstuna töötasu. Kaebuse esitaja puhul ei ole leidnud kinnitust tulu teenimine.

18. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS §

109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole selleks sätestatud korras taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt, mistõttu kaebaja kanda jäävad tema enese menetluskulud .

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik