3-14-50717/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50717 Haldusasi Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna taotlus kontrollida ajateenija reamees I.F.ile määratud distsiplinaararesti seaduslikkust Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Tunnistada seaduslikuks Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna vahipataljoni ülema major Kaido Sirmani 02.05.2014 käskkiri nr 52P reamees I.F.ile kümne ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramise kohta.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu kalendripäeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisele järgnevast päevast. ASJAOLUD

1. Kaitseväe Põhja Kaitseringkond esitas 06.05.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse kontrollida reamees I.F.ile määratud distsiplinaararesti seaduslikkust. Taotluse kohaselt määras Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna vahipataljoni ülem major Kaido Sirman 02.05.2014 käskkirjaga nr 52P reamees I.F.ile 10 ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes omavolilises eemalolekus ajateenistuskohast. Taotluse kohaselt lahkus reamees I.F. 09.04.2014 pärast õhtust rivistust kell 20:50 omavoliliselt väeosa territooriumilt, informeerides sellest oma rühma ajateenijat talle padja alla jäetud kirjaga. Reamees I.F. naasis teenistuskohta 12.04.2014 kell 19:58 ning kirjutas koheselt seletuskirja, milles tunnistab omavolilist lahkumist väeosast 09.04.2014 kell 20:50 põhjendusel, et tal tuli ema välismaalt. Seega viibis reamees I.F. omavoliliselt väljaspool väeosa 71 tundi ja 8 minutit.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 173 lg 2 kohaselt kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid, samuti ei anna kohus selle eelkontrolli käigus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteokoosseisu elemendid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid. KVTS § 173 lg-te 2 ja 3 raames kontrollib kohus niisiis seda, kas käskkirjas kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toimepandud süüteo raskusega. Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik hiljem see vaidlustada halduskohtule esitatava kaebusega.

3. KVTS § 173 lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kohus leiab, et Põhja Kaitseringkonna taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud KVTS § 173 lg-s 1 loetletud dokumentaalsed tõendid.

4. KVTS § 166 kohaselt on distsiplinaarsüüteod 1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine. KVTS § 49 lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas ning lõike 3 kohaselt on ajateenija ajateenistuses olles kohustatud järgima Kaitseväes kehtivaid õigusakte. Kaitseväe sisemäärustiku (kättesaadav - http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/organisatsioon/oigusaktid) p 8 alapunkt 3 kohaselt on kaitseväelane kohustatud tundma teenistust reguleerivaid õigusakte ja juhendeid, teadma ja täpselt täitma oma ametija teenistuskohustusi; alluma ülemate käskudele ja korraldustele ning neid täpselt täitma, sõltumata oma ametikohast ja auastmest. KVTS § 167 lg 1 kohaselt kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. KVTS § 168 lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuseks muuhulgas distsiplinaararest. KVTS § 171 lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. KVTS § 171 lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks. Ühele päevale distsiplinaararestis vastab 24 tundi. Kohus leiab, et reamees I.F.i poolt sooritatud teo eest võib vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning I.F.ile kümne ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Ajateenistuskohast omavoliline eemalolek on distsiplinaararestiga karistatav süütegu vastavalt KVTS § 49 lõigetele 2 ja 3, §-ile 166, § 167 lg-le 1, § 168 lg 2 p-ile 3 ja § 171 lg-le 2 ning vastavalt Kaitseväe sisemäärustiku p 8 alapunktile 3.

5. KVTS § 185 lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. KVTS §

185 lg 1 esimeses ja teises lauses on sätestatud alternatiivsed tähtajad, mis tähendab, et nimetatud tähtajad ei toimi üheaegselt. Distsiplinaarjuurdluse korral tuleb distsiplinaarkaristus määrata seega

15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Küll aga tuleb distsiplinaarjuurdluse korral lähtuda KVTS § 185 lg-st 3, mille kohaselt ei määrata distsiplinaarkaristust juhul, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta. Käesoleval juhul on distsiplinaarsüütegu toime pandud 09.04.2014, distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitatud 25.04.2014 ning distsiplinaarkaristus määratud 02.05.2014, seega KVTS § 185 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tähtaja jooksul.

6. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud teenistuslik juurdlus, mida tõendab 25.04.2014 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Taotlusele lisatud 02.05.2014 käskkirjast nr 52P, 25.04.2014 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttest, I.F.i seletuskirjast ning 05.05.2014 reamees I.F.i poolt allkirjastatud dokumendist, mis selgitab distsiplinaararesti määramisega seonduvat, nähtub, et reamees I.F.ile on tutvustatud tema õigusi ja antud menetluse käigus võimalus anda toimepandu kohta selgitusi, mida viimane on ka teinud.

7. KVTS § 171 lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kuigi taotlusele ei ole lisatud dokumenti, mis tõendaks, et taotluse esitaja major Kaido Sirman oli distsiplinaararesti määramise ajal ning on taotluse esitamise ajal Põhja Kaitseringkonna vahipataljoni ülem, võib kohtu hinnangul taotlusest ning Kaitseväe veebilehel avaldatust (http://www.mil.ee/et/kontakt) seda asja lahendamiseks piisavalt eeldada. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et ametiisiku volitusi tõendavad dokumendid tuleb kohtule esitada koos taotlusega. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vahipataljoni ülemal major Kaido Sirmanil oli distsiplinaarvõim, mistõttu oli ta pädev ajateenijale distsiplinaararesti määrama ning on pädev ka käesolevat taotlust esitama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik