1-13-1575/30 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (2) Kriminaalasi nr 1-13-1575

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

05 mai 2014.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja

kaugkohtuistungina 28. .2014.a) Kriminaalasja number 1-13-1575 Täitmiskohtunik Liivi Loide

Kohtuistungi sekret

är Viivi Kalme Prokurör Margit Luga (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

E.

N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu E.N

isikukood ; asukoht: Tartu Vangla; elukoht XXX vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxma akond. RESOLUTSIOON

Jätta E N tingimisi enne tähtaega vangistusest . vabastamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul,

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

E. on - - N süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 19.02.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1 13 1575 KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust, KarS § 121 järgi ja karistuseks on mõistetud 5 kuud vangistust ning KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1, 3 alusel liitkaristuseks mõistetud 9 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu

21.05.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-5008 mõistetud karistuse võrra, s.o 1 aasta vangistust, ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati liitkaristuse algust alates 09.09.2012.a.

Kohtuotsus jõustus 06.03.2013.a.

2 (2)

Kinnipeetava karistusaeg algas 09.09.2012 09.06.2014.a. .a ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 tulenev võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks avanes 13.03.2014.a.

Tartu Vangla edastas 12.03.2014.a vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava E. vangistusest tingimisi N enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör toetab ennetähtaegset vabastamist märkides, et E. on küll kriminaalkorras karistatud 7 N -l korral, kuid

vangistust kannab esimest korda. E. on karistusaja lõpuni vähem kui kaks kuud ja ta on N

avaldanud, et vabanedes sooviks tugiisikut, et kohaneda seaduskuuleka eluga. Eelnevast tulenevalt oleks käitumiskontroll igati õigustatud.

E. avaldas kohtuistungil esialgu, et N soovib enne tähtaega vabaneda ja on valmis täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Väidetavalt on ta teinud järelduse vangistusest. Kinnipeetav avaldas, et kriminaalhooldus aitaks tal uutest kuritegudest ehk eemale hoida. Peale seda, kui kohus tegi teatavaks prognoositava lahendi kuulutamise aja, teatas E. , et ta ikkagi ei N soovi vabaneda enne tähtaega ja ei ole motiveeritud käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid täitma.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus toimepanemises süüdimõistetud isiku p teise astme kuriteo

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

E. on N

temale mõiste ära üle poole mõistetud karistusajast, mis on ühtlasi ka üle tud karistusajast kandnud kuue kuu

. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

E.

N ise avaldas, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda ega ole huvitatud käitumiskontrolli kohaldamisest. Kohus leiab, et sellise isiku vabastamiseks alused puuduvad. Käitumiskontroll eeldab isiku enda valmidust täita kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning olla kriminaalhooldusega valmis koostööks kriminaalhooldajaga. Isik, kes ei soovi enne tähtaega vabaneda, ei ole motiveeritud ka kohustusi täitma ning tõenäosus, et ta neid rikub on väga suur.

E. on varem korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid see ei ole suutnud hoida teda uusi N kuritegusid toime panemast. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E. tuleb jätta vangistusest enne tähtaega vabastamata. N

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik