1-11-4786/57 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-11-4786

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. mai 2014.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 28. .2014.a) Kriminaalasja number 1-11-4786 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

tär Viivi Kalme Prokurör Ruti Kilg (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

K.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu K.A

isikukood xxx; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Jätta K.A Tartu Maakohtu 22.12.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11- 4786 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse n K.A-lt riigituludesse kaitsetasu 141 õuda (ükssada nelikümmend üks) eurot

36 senti vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Menetluskulu tuleb tasuda osutatud õigusabi eest.

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank), arvelduskontole nr EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kõikidel juhtudel märkida viitenumbriks 2800049874.

Saata kohtumäärus teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (3)

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

K.A Tartu Maakohtu 22.12.2011.a otsusega on süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja karistuseks kuud vangistust ning - mõistetud 6

KarS § 113 § 25 lg 2 järgi ja kohaldades KarS § 25 lg

6 , § 45 lg 2 ja § 60 lg 1, 2, 3 sätteid mõistetud karistuseks aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel on liidetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest K.A-le 5 aastat 3 kuud vangistust.

mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

mõistetud liitkaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks K.A-le mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust. oeti K.A eelvangistuse aeg 20.11.2010.a kuni KarS § 68 lg 1 alusel l 12.04.2011.a, s.o 4 kuud 24 kandmata karistus oli 3 aastat 1 päeva, karistusaja hulka. K.A kuu 6 päeva vangistust. Kohtuotsus on jõustunud

13.06.2012.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.01.2012 17.02.2015.a. .a ja lõpeb KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib

kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus avanes

13.02.2014.a. Süüdimõistetu kandis karistust Vir 20.02.2014.a on K.A üle u vanglas, viidud Tartu Vanglasse.

Kohtule e Viru Vangla ei toeta kinnipeetava K.A sitatud materjalidest nähtub, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid e Prokurör ei toeta sitas enda arvamuse kirjalikult. K.A

tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on seisukohal, et teise inimese elu vastu suunatud raske kuriteo toimepanemise asjaolud on sellised, millest tulenevalt ei vasta ärakantud reaalse karistuse pikkus toimepandud tegude raskusele ning K.A vabastamine ennetähtaegselt karistuse kandmisest on vastuolus arusaamadega õiglasest karistusest.

K.A avaldas, et K.A leiab, et on soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. saanud õppetunni ning soovib oma elustiili muuta.

Kaitsja toetas K.A vabanemist. Leidis, et K.A on asunud paranemise teele. Kaitsja märkis positiivsena asjaolu, et poole aasta jooksul ei ole uusi distsiplinaarkaristusi määratud,

K.A on läbinud kaks sotsiaalprogrammi ning vabanemisel on tal olemas elukoht ja kasuisa poolt kindlustatud töökoht.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on

K.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. K.A on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 2 1). Seega esinevad formaalsed alused K.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.A on kriminaalkorras karistatud neljal korral, käesolev vangistus on esimene reaalne vangistus. Kohus peab positiivseks asjaolu, et vangistuse ajal on K.A äbinud programmi EQUIP,

osaleb tööhõives ja töökoht ning vabanemisel on tal olemas elu- . Samas vangla hinnangul ei ole

3 (3)

programm erilist tulemust andnud. Risk uute vägivallategude toimepanemiseks on jätkuvalt suur, kuna ka eelnev vägivalla kasutamine on olnud korduv.

Lisaks nähtub Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest, et karistuse kandmise ajal on K.A

8 korral distsiplinaarkorras karistatud. Eelnev näitab kohtu hinnangul, et K.A ei ole teadvustanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning milliseid tagajärgi toob endaga kaasa kehtestatud reeglite rikkumine. Isik, kes ei uses kehtestatud korrale suuda ka range järelvalvega asut

alluda, ei suuda ilmselt täita vabaduses käitumiskontrolliga kaasnevaid reegleid. Ka varasemalt on

K.A olnud karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud ja teda on allutatud ka elektroonilis vahistamise asemel. Sellele vaatamata ta e järelevalve alla käitus edasi õigusvastaselt.

Samuti rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ning elektroonilise valve ajal lahkus mitmeks päevaks enda elukohast.

Kohus, võttes arvesse K.A käitumist vangistuse jooksul ning toime pandud kuriteo asjaolusid, nõustub prokuröriga, et K.A-le mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärke täitnud a käitumisest vangistuses saab järeldada järeldusi teinud . Kinnipeetav , et ta ei ole vajalikke ega oma hoiakut õiguskorda muutnud.

Kohus on seisukohal, et eelpool toodust tulenevalt ei ole K.A tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud.

Menetluskulud

K.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.04.2014.a vandeadvokaat Kaido Kooga. Kaitsja on kohtuistungist määratud korras osa osalenud ka 11.03.2014.a Viru Maakohtus toimunud istungil (kaitsjale hüvitatud tas – u 72 eurot t.l 28).

Kaitsja esitas 28.04.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas idnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 141,36 eurot. Kohus on le kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 141,36 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud menetluses.

süüdimõistetu. Seega tuleb riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras K.A osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Tasu see osa, mis on seotud Viru Maakohtus 11.03.2014.a kohtuistungil osalemisega, tuleb jätta riigi kanda, kuna istung jäi ära süüdimõistetust mitteolenevatel põhjustel. Vahetult enne istungi toimumist oli K.A saadetud karistust kandma Tartu vanglasse, mistõttu muutus kohtu alluvus ja asja arutamine lükati edasi ning materjalid edastati Tartu Maakohtule. Seega puudub alus menetluskulu panemist selles osas süüdimõistetu kanda.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3 RÕS § st 22 lg 1 ning KrMS § , - -dest

175 lg 1 p 4, § 180 lg 1 ja § 189 lg 2.

Kohtunik