1-13-3525/41 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

06. mai 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-3525

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 07. aprilli 2014

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Sergei Alhimenkovi (Alhimenkov)

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 07. aprilli 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Sergei

Alhimenkovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Sergei Alhimenkov tunnistati Harju Maakohtu 22.04.2013 kohtuotsusega süüdi KarS § 184

lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust.

KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise,

Harju Maakohtu 16.09.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuud 7

päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 7 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus 17.12.2012 ja lõpp 24.10.2014.

Viru Maakohtu 07.04.2014 määrusega jäeti S. Alhimenkov tingimisi ennetähtaegselt

vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu S. Alhimenkov ei kuulu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt.

2.1 S. Alhimenkovit on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset vanglakaristust

kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole maakohtu hinnangul oluliselt

muutunud, arvestades seda, et ka eelnevalt on teda süüdi tunnistatud ja karistatud esimese

astme kuritegude toimepanemise eest.

2.2. Maakohtu hinnangul väärib märkimist, et S. Alhimenkov, olles tingimisi ennetähtaega

vangistusest vabastatud, pani uue kuriteo toime vähem kui kuu aega pärast seda kui teda oli

tingimisi enne tähtaega vabastatud eelmise karistuse kandmisest. Seega järeldub eelnevast, et

varasemad korduvad karistused (sh reaalsed vangistused) ja karistuse kandmisest tingimisi

vabastamised (sh tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine) ei ole avaldanud

kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud uute kuritegude

toimepanemist.

2.3. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme

rahvatervisevastane narkokuritegu. Kinnipeetaval S. Alhimenkovil puudub vabaduses

garanteeritud töökoht. Maakohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava

S. Alhimenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida

nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi.

2.4. Maakohtu hinnangul eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava

materiaalse kindlustatuse korral, narkootikume tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras

karistatud isikutega, võib S. Alhimenkov toime panna uusi kuritegusid.

2.5. Maakohus märgib, et kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuv

perekond, olid S. Alhimenkovil olemas ka enne käesoleva kuriteo toimepanemist, mille eest ta

karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma.

2.6. Ühtlasi peab maakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna

ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad

süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist (käesoleval juhul sisuliselt ka

teistkordset tingimisi ennetähtaegset vabastamist ühe ja selle sama karistuse kandmisest, sest

kinnipeetav kannab liitkaristust). Eeltoodu alusel leiab maakohus, et S. Alhimenkovi suhtes

selliseid asjaolusid ei esine.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Alhimenkov, taotledes

maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.

3.1. Määruskaebuses esitatu kohaselt ei ole maakohus S. Alhimenkovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel teinud õigeid järeldusi. Määruskaebuse kohaselt on

maakohtu määrus koostatud ekslikult. Süüdimõistetu S. Alhimenkov leiab, et garanteeritud

töökoha puudumine ning varasem tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei tohiks

olla tema tingimisi ennetähtaega vangistuse vabastamise otsustamisel määravaks.

3.2. Süüdimõistetu S. Alhimenkov on kindel, et ta suudab lühikese aja jooksul enda elukutsele

vastava töökoha leida. Seda eelkõige pöördudes mõne firma poole, kus ta on varasemalt tööl

olnud ning kus teda hinnatakse kui suurepärast spetsialisti ning vastutustundlikku töötajat.

3.3. Süüdimõistetu kahetseb siiralt oma käitumist varasemalt tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise jooksul. Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetu oma käitumist

analüüsinud ning tehtud vigadest aru saanud. Süüdimõistetu on lõpetanud suhtluse oma

tutvusringkonnas olevate ning kriminaalset tausta omavate inimestega. Käesoleval hetkel on

S. Alhimenkovi prioriteediks oma poja kasvatamine, tööalase karjääri arendamine ning

isikliku elu õigele teele juhtimine.

3.4. Lisaks juhib süüdimõistetu kohtu tähelepanu kindla elukoha ning toetava perekonna

olemasolule ning sellele, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu on

määruskaebuse kohaselt motiveeritud täitma tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamisel kriminaalhoolduse nõudeid.

3.4. Eeltoodust tulenevalt leiab S. Alhimenkov, et maakohtu määrus on tehtud ennatlikult

ning kohus ei ole analüüsinud kõiki asjaolusid.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses

esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab niisamuti, et S. Alhimenkovi vangistusest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu

tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3

sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus

nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib

ringkonnakohus järgnevat.

5. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks

saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et S. Alhimenkovit ei ole

põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab

süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid asjaolusid (motivatsioon õiguskuulekaks eluks,

vabaduses kindel elukoht), kuid siiski ei kaalu need käesoleval ajal üles neid asjaolusid, mis

tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et

distsiplinaarkaristuste

puudumine

ei

saa

olla

automaatselt

kinnipeetava

tingimisi

ennetähtaegse vabastamise aluseks.

6. Nimelt, ringkonnakohus on samaselt esimese kohtuastmega seisukohal, et kuriteo

toimepanemise asjaolud ning süüdimõistetu varasem elukäik ei võimalda tema tingimisi

ennetähtaegset vabastamist.

7. Kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati

kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske

kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. S. Alhimenkov kannab

käesolevat vanglakaristust I astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest.

Lisaks ilmestab antud hetkel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamist ka

asjaolu, et S. Alhimenkov pani uue kuriteo toime katseajal tingimisi enne tähtaega

vabanemisest vähem kui kuu aega hiljem. Seejuures ei oleks S. Alhimenkovi ennetähtaegne

vabastamine antud juhul kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning see riivaks oluliselt

ühiskonna õiglustunnet.

8. Kogumis muude asjaoludega ei võimalda süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ka

tema varasem elukäik. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid

kohut selles, et käesoleval ajal suudaks S. Alhimenkov vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ka

S. Alhimenkovi väited, et ta on aru saanud oma tegude keelatusest, kahetseb ja omab

eesmärke tuleviku osas, ei ole kohtule veenvad. Kriminaalkorras on S. Alhimenkovit

karistatud seitsmel korral. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil,

ning võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevatest karistustest

põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Selliste

iseloomustavate andmete puhul puudub kohtul süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses

hoidub kuritegelikust käitumisest. Seega tuleb S. Alhimenkovil jätkata karistuse kandmist.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud argumendiga, mille

kohaselt ei ole maakohus analüüsinud kõiki asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et vangla

iseloomustusest tulenevalt on S. Alhimenkov varem korduvalt kasutanud vägivalda, käitunud

agressiivselt. Iseloomustusest tulenevalt on vägivaldne käitumine S. Alhimenkovi poolt olnud

kavatsetud, mitte ainult impulsiivne. Samuti viitab ringkonnakohus sellele, et isiku poolt uue

vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 40%. Ringkonnakohus

juhib tähelepanu sellele, et isikut, keda on varasemalt kriminaalkorras seitsmel korral

karistatud ning kes kannab reaalset vangistust raske I astme rahvatervisevastase kuriteo

toimepanemise eest, ei ole kindlasti võimalik hinnata ilma tema varasemat elukäiku

arvestamata.

9. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. S. Alhimenkovi puhul ei esine selliseid

veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku

tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali

hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

Tulenevalt eeltoodust märgib ringkonnakohus, et vangla ja prokuröri esitatud seisukohad isiku

võimaliku vabastamise osas ei ole vabastamise otsesteks alusteks.

10. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele

õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik

peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul

on maakohus S. Alhimenkovi kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud

ning leidnud, et S. Alhimenkovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne

oluliselt riivatud ning tema, kui raske I astme rahvatervisevastase süüteo toime pannud isiku

vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

11. Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et S. Alhimenkov tuleb jätta vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg

1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau Tiit Lõhmus