3-14-50559/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-50559 Määruse kuupäev

6. mai 2014 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Aleksei Savva kaebus Politseija Piirivalveametilt kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot. Resolutsioon 1. Vabastada Aleksei Savva riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel haldusasjas 3-14-50559. 2. Võtta Aleksei Savva kaebus menetlusse. 3. Jätta rahuldamata Aleksei Savva taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. 4. Lõpetada menetlus Aleksei Savva kaebuses Politseija Piirivalveameti vastu kahju hüvitamise nõudes haldusasjas 3-14-50559. 5. Määrus

saata

kaebajale,

Politsei-

ja Piirivalveametile ning Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. 21.04.2014. a saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vanglas kinni peetava isiku Aleksei Savva kaebus Politseija Piirivalveametilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot. Kaebuse kohaselt viibis A. Savva perioodidel 08.02.2007 – 28.02.2007 ja 28.04.2010 – 20.05.2010 Põhja prefektuuri arestimajas, kus teda koheldi ebainimlikult ja hoiti alandavates tingimustes. Kaebaja õigus rikuti sellega, et teda hoiti ülerahvastatud kambrites (puudus piisav vaba põrandapind); kambri valgustus ei vastanud nõuetele; riiete pesemise ja kuivatamise tõttu oli kambris niiske ja rõske; suitsetajaid ja mittesuitsetajaid hoiti ühes kambris; talle ei võimaldatud jalutuskäike; ebapiisava ventilatsiooni tõttu oli kambris raske hingata; magada tuli kõval voodil ning tualett ei olnud kambrist eraldatud. Kaebaja viitas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, mille kohaselt on olukord, kus kinnipeetaval on vähem kui 3 m2 põrandapinda juba iseenesest EIÕK art 3 rikkumine. Kaebaja leiab, et ta on kaebuse esitanud tähtaegselt, kuid taotleb samas kaebetähtaja ennistamist, sest ta sai alles 19.12.2013. a teada endale tekkinud kahjust, kuna sellel päeval tegi EIK otsuse asjas Tunis vs Eesti. Lisaks taotleb kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

Enne kohtusse pöördumist on A. Savva esitanud kahju hüvitamise taotluse Politseija Piirivalveametile, kuid 10.04.2014. a on tema kahjunõue tagastatud selle esitamise tähtaja möödumise tõttu. Kohtu seisukoht

2. Kaebaja on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Riigilõivuseaduse § 571 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kaebaja kahjunõude suuruseks on 10 000 eurot, seega oleks tasutava riigilõivu suuruseks

300 eurot. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 4,36 eurot, s.o (140–131,33)/4x2. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud ning kaebuses esitatud nõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

3. Kohus on seisukohal, et lähtudes HKMS § 120 lg 2 tuleb Aleksei Savva kaebus võtta menetlusse.

4. Kaebaja leiab, et tema kaebus on tähtaegne, kuid taotleb samas kaebetähtaja ennistamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa lähtuda HKMS § 47 lg-st 2, mis sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada

30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebaja ei ole kahjunõudega Politseija Piirivalveameti poole pöördunud tähtaegselt. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 sätestab, et taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.

5. Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-93-13 punktis 14 selgitanud, et jätkuva haldustoiminguga tekitatud mittevaralise kahju puhul on kahjust teadasaamise hetkeks üldjuhul hetk, mil lõppes kaebajale jätkuva toiminguga kahju tekitamine, kuid erandina võib tähtaeg hakata kulgema ka enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem. Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba arestimajas viibimise kestel, pidi ta eeltoodust tulenevalt saama sellest teada hiljemalt

20. mail 2010. Siinkohal ei ole oluline see, millal kaebaja sai teada EIK seisukohtadest, kuna see puudutab üksnes võimalikku õiguslikku hinnangut, mitte aga väidetava kahju tekkimise fakti kui sellist. Eeltoodust tulenevalt oli kaebaja kahjunõude esitamise viimaseks päevaks 20. mai 2013. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.

6. Kohus ei pea käesolevas asjas menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks küsida Politseija Piirivalveameti arvamust A. Savva kaebetähtaja ennistamise taotluse osas (HKMS §

124 lg 1), kuna asjas ei ole vaidlust väidetava kahju tekitamise perioodi ega kahju ennistamise taotluses esile toodu asjaolude osas ja vastustaja seisukoht ei mõjuta kaebetähtaja ennistamise otsustust. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei oleks kaebetähtaja ennistamine käesolevas asjas ilmselgelt põhjendatud. Seega ei saa vastustaja seisukoha väljaselgitamata jätmine rikkuda vastustaja menetluslikke õigusi.

7. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Kaebaja märgib kaebetähtaja ennistamise taotluses, et ta ei olnud enne EIK-i 19. detsembri 2013 lahendit teadlik sellest, et talle on tekitatud kahju. Eeltoodust nähtuvalt pidi kaebaja olema aga talle tekkinud kahjust teadlik hiljemalt 20. mail 2010. a. Lisaks viitab kaebaja sellele, et ta ei näinud mingit mõtet esitada kahjunõuet enne EIK-i 19. detsembri 2013 lahendit, sest ta arvas, et rikkumist ei ole toimunud. Kaebaja õiguste rikkumist kinnitava kohtupraktika ootamine ei ole selliseks objektiivseks asjaoluks, mis tingiks hilisemalt kaebetähtaja ennistamise. Isegi õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2002 määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Muid põhjusi, miks A. Savva kahjunõude esitamiseks ettenähtud tähtaja ületas, ei ole kaebaja esile toonud. Isegi kui EIK-i 19. detsembri 2013 lahendist teadasaamist saaks pidada kaebuse esitamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemiseks HKMS § 71 lg 2 tähenduses nagu viitab kaebaja, oleks tulnud kahjunõue koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega esitada 14 päeva jooksul selle takistuse äralangemisest. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebajal ilmselgelt puudusid mõjuvad põhjused kaebetähtaja ületamiseks. Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega peaaegu aasta ning selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise, ei esine.

8. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik