1-11-4433/37 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5) Toimik nr 1-11-4433

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.mail 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-11-4433 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid V. tingimisi enne Q tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 06.05.2014 avalikul kohtuistungil Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta V.Q vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja mää rata tema poolt V.Q-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 128,16 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 106,80 21,36 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista V. lt Q- kriminaalmenetluse kulud: 128,16

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

V. -l tasuda kaitsjatasu 30 p Q äeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(5) Asjaolud

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V. tingimisi enne Q tähtaega vangistusest vabastamiseks.

V.

Q tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.12.2011 kohtuotsusega Kars § 199 lg 2 p 9, § 331, § 202 lg 1, § 424, § 201 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1, §

65 lg 1, § 64 lg 1 alusel vangistusega 5 aastat 11 kuud 1 päev. Karistuse kandmise algus 11.05.2010 12.04.2016. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 21.04.2014.

Kinnipidamisasutusest V.

kinnipeetav Q kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtiumine“ , „Eluviisitreening“, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“ ning osalenud tugigrupis „12 sammu“, taasühiskonnastavas tegevuses Corrigo ja taastava õiguse programmis „Tee“. Samuti on olnud hõivatud tööga majandustöödel aastatel 2012- 2013. 18.11.2013-17.02.2014 on isik loobunud tööst majandustöödel tervislikel põhjustel. Peale vabanemist on kinnipeetaval võimalik elama asuda aadressile xxx. Enne vangistust töötamisega on omandanud oskusi autoremondi ja siseviimistluse valdkonnas. Isik on töötanud xxx - xxx OÜ s, viimati OÜ

2 kuud. Täitmata nõudeid on isikul 21 009,81 eurot. Vabanemisfondis on xxx eurot. Isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus. Kinnipeetava tuttavate hulgas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Pärast vanglast vabanemist 2003 on isikut kahel korral karistatud väärteokorras alkoholiseaduse alusel. Narkootikumide tarvitamist alustas 18 aastaselt. Isikut on narkootikumide tarvitamise eest väärteo korras korduvalt karistatud alates 2004 aastast, viimati 2010 aastal. Amfetamiini tarvitas ka Murru Vanglas. On varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla toetab V. vabanemist kriminaalhoolduse alla, Q kuna see soodustav tema taasühiskonnastamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral läheks V.

Q elama üürikorterisse aadressil kriminaalhooldusametnik tegi kodukülastuse ja vestles xxx, kuhu ema xx. xx. Vanemad a mitu aastat. Korter on üürilepingu alusel selles majas eluaset üürinud jub on .

ühetoaline Ema sõnul on kinnipeetaval põhikool lõpetamata ja eriala puudub. Samas on tal töökogemused ja oskused autoremondi ja siseviimistluse valdkonnas. Majaomanik xx. xx kinnitas, et võimaluse korral saab V. tööd . Esialgu oleksid kinnipeetavat nõus Q xxx majanduslikult kindlustama vanemad, kes tulevad materiaalselt hästi toime. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibinud. On kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja katseajal uue kuriteo toime pannud. Narkootikumid tarvitamist alustas 18 aastaselt. e Karistusregistri andmetel on teda väärteo korras narkootikumide tarvitamise eest korduvalt karistatud

alates 2004.aastast, viimati 2010.aastal. Isikut on ka AS rikkumise eest väärteokorras kari ei ole isik statud, kuid põhiliseks sõltuvusaineks on olnud narkootikumid. Emale teadaolevalt vabaduses sõltuvusravi saanud, sest ei tunnistanud probleemi. Riski aitab maandada vangistuses läbitud Eluviisitreening ja Sõltuvusvõõrutusprogramm.

V. taotleb kohtult . Tal on haigus, Q tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist millega seoses peab ta pidevalt tunnetama valu ja ravivõimalusi vanglas ei ole.

Prokuratuur kirjalikult ei toeta V. ennetähtaegset vabastamist Q

V.

Q varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud üheteistkümnel korral) ja käitumine karistuse kandmise ajal (üks kehtiv distsiplinaarrikkumine) ning toimepandud kuritegude korduvus viitavad tema ohtlikkusele. Samuti on V. poolt toimepandud kuriteod Q muutunud raskemaks (narkootilise aine käitlemine). Lisaks väärib äramärkimist, et kuritegude toimepanemisele on V. ajendanud narkootikumide tarbimine. Olukorras, kus Q

kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest

3(5) tagajärgedest, ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Tema ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Varasemad karistused ei ole talle mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest).

Kaitsja palus arvestada isiku terviseseisundot. Samuti seda, et isikul on eluja isegi võimalik töökoht. Ta on motiveeritud kuritegelikust elust loobuda. Tal on läbitud mitmed sotsiaalprogrammid.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ulanud ja kaitsja arvamu ära ku süüdimõistetu se, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust tuleb jätta tingimisi enne tähtaega leiab, et V. Q vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 11 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. V.Q on toime pannud erinevaid varavastaseid kuritegusid (muuhulgas vargus, kelmus), kahel korral rahvatervisevastaseid kuritegusid (narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises isikute grupi poolt), kahel korral dokumendi võltsimise ja tähtsa isikliku dokumen di kuritarvitamise, kahel korral kinnipeetava poolt narkootilise aine tarvitamise ning viimasel korral joobes juhtimise. Käesoleval ajal kannab V. liitkaristust süstemaatilis Q

e varguse, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, omastamise, kelmuse ning kinnipeetava poolt narkootilise aine amfetamiini omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. – Isik on olnud kolmel korral kriminaalhooldusel (sealhulgas ennetähtaegsel vabastamisel 2008.a), ühel korral on karistus täitmisele pööratud kriminaalhooldusametniku erakor raliste ettekannete alusel, kahel korral pani katseajal toime uue kuriteo.

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik I osa lk 3 - et V. on Q 14) on näha, väärteokorras 30 korral karistatud, sealhulgas Alkoholiseaduse alusel 2 korral 2003 aastal, 7 korral NPAS alusel, viimati 2009 aastal, 2 korral joobes juhtimise eest ja 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest 2010 aastal.

Eeltoodu ud karistus

st nähtub, et mõistet ja määratud kriminaalhooldused V.

ed Q puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

4(5) Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtiumine“ , „Eluviisitreening“, sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“ ning osalenud tugigrupis „12 sammu“, taasühiskonnastavas tegevuses Corrigo ja taastava õiguse programmis „Tee“. Samuti on olnud hõivatud tööga majandustöödel aastatel 2012- 2013.

Kinnipeetaval o

- kaart kehtivusega kuni 05.12.2015. n kehtiv isikuttõendav dokument ID

Vabanedes on võimalus elama asuda vanemate poolt üüritud ühetoalisesse korterisse aadressil xxx. mal xxx (majaomanik xxx kinnitusel, vastavat garantiikirja esitatud ei Või use korral saab tööd ole). Kinnipeetavat on esialgu nõus majanduslikult kindlustama vanemad, kes tulevad materiaalselt hästi toime.

Arvestades V. poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi Q (muuhulgas korduvad varavastased ja narkokuriteod ning kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles uue kuriteo toimepa (kõigil kolmel katseajal nemine, lisaks ühel katseajal, mil isik oli ennetähtaegselt vabastatud, käitumiskontrollnõuete eiramine, ei ilmunud registreerimisele, karistus pöörati täitmisele tema käitumist v ), angistuses (distsiplinaarkaristus vanglaametniku korralduse allumatuse eest), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal NPAS § 15´1 alusel)

ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid jätkas kuritegelikku elu pannes katseajal toime uue kuriteo. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, esimesel korral pani toime uue varavastase l ei ilmunud registreerimisele, kuriteo, teisel korral tema ennetähtaegsel vabastamise lisaks pani toime uue kuriteo, pani toime uue karistus pöörati täitmisele, viimasel katseajal narkokuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta V. -le Q piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kolmel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, vanemate toetus ja arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist. Samas alkoholi ja narkoo tikumide tarvitamine ja suured rahalised kohustused 21 009,81 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kinnipeetav n veel ligi 2 aastat a karistusaeg lõpeb 12.04.2016, ärakandmiseks o , mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas narkootikumide tarvitamine ja rahalised kohustused omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

5(5) Kohus märgib, et isiku terviseseisund ei ole iseenesest otsustav asjaolu ennetähtaegsel vabastamisel, sest kinnipidamisasutuses tuleb tervishoiuteenust osutada sama efektiivselt nagu vabaduses ja meditsiiniline abi vanglas on seadusega tagatud.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama e asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temal mõist tingimisi ennetähtaegselt etud karistus ning riik ei loo vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõistetu V.Q u s s temale Harju Maakohtu 13.12.2011 kohtuotsustega vangistuse kandmisest mõistetud enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu