2-13-55603/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Dagnis Mitrauskiselt Condor Inkasso OÜ kasuks Express Credit AS-ga 25 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 22,25 eurot viivis 10.03.2014 seisuga.
Legislator headnote
AI generated2-13-55603/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Dagnis Mitrauskiselt Condor Inkasso OÜ kasuks Express Credit AS-ga 25 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 22,25 eurot viivis 10.03.2014 seisuga.
Full text
Tsiviilasi nr 2-13-55603
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks-
tegemise aeg ja koht
5. mai 2014, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-55603
Tsiviilasi
Condor Inkasso OÜ hagi Dagnis Mitrauskise vastu
525 euro nõudes
Tsiviilasja hind
525 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
hageja
Condor
Inkasso OÜ
(rk
11081243;
asukoht
Majaka 26, 11412 Tallinn), esindaja Anastassia Golubeva, e-
post info@condorinkasso.ee;
kostja
Dagnis
Mitrauskis
(ik
37602160060;
tegelik
viibimiskoht kohtule teadmata)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Condor Inkasso OÜ hagi Dagnis Mitrauskise vastu osaliselt.
2. Välja mõista Dagnis Mitrauskiselt Condor Inkasso OÜ kasuks Express Credit AS-ga
18.12.2012 sõlmitud laenulepingu nr 20121218029 alusel tekkinud võlgnevus 297
(kakssada üheksakümmend seitse) eurot ja 25 senti, millest 250 eurot on põhinõue,
25 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 22,25 eurot viivis 10.03.2014 seisuga.
3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1. Jätta menetluskulud 57% ulatuses Dagnis Mitrauskise kanda ja 43% ulatuses Condor
Inkasso OÜ kanda.
2. Välja mõista Dagnis Mitrauskiselt Condor Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 57
(viiskümmend seitse) eurot (riigilõiv).
3. Välja mõista Dagnis Mitrauskiselt Condor Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskulult
57 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud
korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus
taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).
Kaja esitamine
Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi
väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.03.2014. TsMS § 317 lg 1 p 1
ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele
kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,
2(3)
kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja
võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise
aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil
kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaja.
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtu selgitused
TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,
pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.
Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud
nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole
sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb vaidlusalune laenuleping lugeda sõlmituks
tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise
viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,
kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus
piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et
lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud
asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus,
mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega
nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse
kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses
kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada
tegeliku kahju suurust.
Kohus leiab, et Express Credit AS ja Dagnis Mitrauskise vahel sõlmitud laenulepingu p 5.8 on
tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,6% suuruse viivise määra osas (216%
aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude
puudumisele on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud
poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat
ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele
seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise
seadusjärgne määr.
VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele
lisandub seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1
sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on
intressimääraks
poolaasta
kaupa
Euroopa
Keskpanga
(EKP)
põhirefinantseerimis-
operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui
seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 250 eurot välja mõista viivis
perioodi 17.02.2013 kuni 14.04.2013 eest 3,03 eurot (250 eurot × 7,75% × 57 päeva / 365
3(3)
päeva), perioodi 15.04.2013 kuni 30.06.2013 eest 4,61 eurot (250 eurot × 8,75% × 77 päeva /
365 päeva), perioodi 01.07.2013 kuni 31.12.2013 eest 10,71 eurot (250 eurot × 8,5% ×
184 päeva / 365 päeva) ja perioodi 01.01.2014 kuni 10.03.2014 eest 3,90 eurot (250 eurot ×
8,25% × 69 päeva / 365 päeva), kokku seega 22,25 eurot (3,03 + 4,61 + 10,71 + 3,90).
TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega
või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi
osaliselt, so ~57% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 57% ulatuses kostja kanda ja 43%
ulatuses hageja kanda.
Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse
esitamisel tasutud riigilõiv 46,83 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv
53,17 eurot).
Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt
välja menetluskuluna riigilõivu 57 eurot (57% 100 eurost).
Hageja esindaja õigusabikulu 180 eurot väljamõistmiseks puudub alus TsMS § 175 lg 2 järgi.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik