2-13-60319/16 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

05. mai 2014. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-60319 Tsiviilasi

M. M. hagi T. M. vastu igakuise elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. M., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja D. J., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja T. M., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja esindaja Maarika Kutser, e-post: * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte, so M. M. seadusliku esindaja D. J. ja T. M. vahel sõlmitud kompromissileping, mille kohaselt:

1.1. T. M. kohustub maksma elatist M. M.le alates 01.05.2014 kuni 31.12.2014. a summas

125 (ükssada kakskümmend viis) eurot kuus;

1.2. T. M. kohustub maksma elatist M. M.le alates 01.01.2015 kuni 30.06.2015. a summas

150 (ükssada viiskümmend) eurot kuus;

1.3. T. M. kohustub maksma elatist M. M.le alates 01.07.2015 kuni M. M. täisealiseks saamiseni * perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras s.o 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

1.4. Juhul, kui M. M. jätkab täisealiseks saanuna põhivõi kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kohustub T. M. maksma elatist M. M.le perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras s.o 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid mitte kauem kui M. M. 21- aastaseks saamiseni.

1.5. T. M. kohustub tasuma M. M.le elatise võlgnevuse summas 43 (nelikümmend kolm) eurot alljärgnevalt:

- 15.05.2014. a summas 22 (kakskümmend kaks) eurot;

- 15.06.2014. a summas 21 (kakskümmend üks) eurot.

2. Punkt 1 alapunktides 1.1-1.5 märgitud elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks

M. M. seadusliku esindaja D. J. arveldusarvele nr. * *

3. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

4. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Kompromisslepingu alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud, menetluse käik Hageja M. M. esitas esindaja vahendusel 18.12.2013. a Pärnu Maakohtule hagi T. M. vastu igakuise elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna Linnakohtu * otsusega tsiviilasjas nr * kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 1500 krooni, so 95,87 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni *. Hageja palub suurendada nimetatud otsusega kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist alates 01.03.2013. a muutuva suurusena, so ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alamäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni, so *. 05.05.2014. a arutas kohus tsiviilasja kohtuistungil.

Kompromissleping

05.05.2014. a toimunud kohtuistungil esitasid hageja seaduslik esindaja D. J. ja kostja T. M. kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromisslepingu, mille kohaselt: Kostja kohustub maksma hagejale elatist alates 01.05.2014 kuni 31.12.2014. a summas 125 eurot kuus. Kostja kohustub maksma hagejale elatist alates 01.01.2015 kuni 30.06.2015. a summas 150 eurot kuus. Kostja kohustub maksma hagejale elatist alates 01.07.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni * 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Juhul, kui hageja jätkab täisealiseks saanuna põhivõi kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kohustub kostja maksma hagejale elatist 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kostja kohustub tasuma hagejale elatise võlgnevuse summas 43 eurot alljärgnevalt: 15.05.2014. a summas 22 eurot; 15.06.2014. a summas 21 eurot. Elatis tasutakse hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks D. J. arveldusarvele nr * *. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse.

KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled kinnitasid kohtuistungil, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus teavitas pooli ka menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja edasikaebe korrast ning pooled loobusid määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lg 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses ja menetluskulud jätnud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Sild Kohtunik